2025-28 (4052)

Linnaruumimängur
Matěj Hájek: „Ilma mänguta pole võimalik elada, see on inimesele loomuomane. Mänguga käivad kaasas reeglid, kuid määrav osa mängust on nende reeglite rikkumine.“      
Skull Studio

Linnaruumimängur

Tšehhi skulptor ja mängumaastike looja Matěj Hájek ütleb, et turvaline mäng linnaruumis on tähtis, kuid samavõrra ka riski- ja piiriületuse võimalus.

Viisakus viib pihile

Parim dialoog on dialoogi puudumine ning selle asendamine juhtimisnõustamisega.

See suhtesari on lõputu. Tuld on tuha all kõvasti, majad põlevad, süütajadki teada, ent need näivad puutumatud olevat. Kultuuritöötajad muutuvad kustutustöödel aina leidlikumaks, kuid lõpuks mõne jõud ka raugeb. Sarja senises viimases osas kirjutas end stsenaariumist välja riigi sihtasutuse Eesti Kontsert tegevjuht Kertu Orro, tuues põhjenduseks…

Tervitan sind palavalt, kell 9 algav kool!

Olen sel suvel palju mõelnud surmast. Elust. Mõnust. Loomest. Sellest, kuis suvi on ikka ohtlikult pikk nagu üks lõputu liminaalne periood, päevad kipuvad justkui kleepuma üksteise külge. Keset üleüldist fiesta’t ja vaikelu võib korraga avastada end mingis veidras nukra-troopika vaakumis, kusjuures päikesest või vihmast sõltumata. Kuigi tihti peetakse talve vaimselt raskeks ajaks,…

Teisikud, juturobotid ja muud loomad

Viimasel ajal olen sattunud ühismeedias lugema juhtumitest, et inimesele on tehtud robotkõne ja üritatud teda petta. Masin proovib teeselda, et ta on selle inimese tuttav või lähedane, kes on hädas ja vajab abi. Näiteks on sattunud õnnetusse või midagi selletaolist. Pettusega kokku puutunud inimesed hoiatavad tavaliselt, et nad poleks arvanud, et nendega midagi…
Kas tulevikuarhitektuur on 3D-prinditud ürghütt?
Ukraina paviljonis sai selgeks, et traditsiooniline ehitus tähendab kollektiivset lähenemist ning käepäraste materjalide kasutamist.     
  2 × Kerly Ritval

Kas tulevikuarhitektuur on 3D-prinditud ürghütt?

Praegu ei saa üks arhitektuuribiennaal endale lubada keskendumist nii suures mahus vaid laboris loodud tehnoloogiauuendustele, kosmosetehnoloogiale ja tehisarule.

Ajutisest ruumist kohaneva linnani
Stroomi uus rannahoone ei ole pelgalt ajutine suvepaviljon, vaid tavapärasest erineva linnaruumi kavandamise prototüüp.      
Creatomus

Ajutisest ruumist kohaneva linnani

Stroomi rannahoone projekt annab ettekujutuse, milline võib olla tellija, arhitektide ja tehasemaja tootjate tulemuslik koostöö.

Miks seda mänedžeri veel vaja on? Äkki saan ise hakkama?

Miks seda mänedžeri veel vaja on? Äkki saan ise hakkama?

Robert Linna: „Mänedžeri olemasolu peab olema seotud väärtuse kasvuga. Kui artisti väärtus kasvab, saab ta palgata ka book’ija või assistendi.“

Pisikesed mosaiigikillud, need folgi võidud
Rahvamuusikaansambel Estlager Trio on ringreisiga „Külapillimehi otsides“ võtnud eesmärgiks leida, intervjueerida ja salvestada külapillimehi, et talletada nende muusikastiili.       
Muumi

Pisikesed mosaiigikillud, need folgi võidud

Nüüdisaegne rahvamuusika (ümber)kujunemine annab võimaluse mõtestada Viljandi pärimusmuusika festivali. Selle ülesanne on kanda muutusi traditsiooni nimetuse all ja olla igal aastal uut nägu.

Kuidas tähistatakse raamatuaastat Lätis?
Läti ja Eesti rahvusraamatukogu uurijate koostöös on valminud raamat „See esimene raamat. 500 aastat ühist kirjakultuuri“ / „Tā pirmā grāmata. Nozīmīgākie izdevumi latviešu un igauņu valodā. 1525–1918“. Väljaanne kutsub üles väärtustama läti ja eesti keele jõudu ning mõlema rahva raamatukultuuri pikka iga. Pildil kogumiku esitlus 23. mail Läti rahvusraamatukogus.
Kristians Luhaers / Läti rahvusraamatukogu

Kuidas tähistatakse raamatuaastat Lätis?

Läti rahvusraamatukogu on koostanud läti raamatukultuuri 500. aastapäevaks mitmekesise programmi „Läti raamat 500“.

Mida üldse tähendab meie ühine ajalugu lätlastega?

Mida üldse tähendab meie ühine ajalugu lätlastega?

Kogumik „See esimene raamat“ ei ole mitte ainult möödunud 500 aasta kultuuriloo aabits, vaid ka teekaart ja julgustus tulevasteks aegadeks.

Keda kõike lugude linnadžunglis uidates kohata võib!
„Lugude linn“ koosneb majakestest, mis meenutavad ka avatud raamatut. Piltide paigutusega on loodud mosaiikseid kooslusi ja huvitavaid dialooge, näiteks on kokku pandud õõvastavad öised stseenid eri raamatutest ja eri kunstnikelt. Pildil Anni Mägra illustratsioon Pille Kannisto raamatule „Britaga juhtub“ ja Anne Pikkovi illustratsioon Viiu-Marie Fürstenbergi raamatule „Vennad ja Liise“.            
 Eesti Rahva Muuseum

Keda kõike lugude linnadžunglis uidates kohata võib!

Näitusel „Lugude linn“ jääb silma palju loomaliike ämblikust tiigri ja lehmani, veidraid inimesi, hübriidolendeid ja inimriietuses loomi. Ohtralt leidub ka luukeresid ning kõiksugu sarvilisi.

Kui nad just surnud ei ole, siis elavad edasi
Helgi Sallo einelauapidaja proua Toodermannina pole palju laval, aga iga tema samm ja sõna käib kui skalpellilõike täpsusega.      Teet Malsroos

Kui nad just surnud ei ole, siis elavad edasi

„Viimases vabas suves“ on kõik nii nagu paistab: pahad on pahad, head on head, traditsioonilisest muinasjutust erineb vaid lõpp, sest kurjus võidab headuse.

Ihulik teekond armastuseni
Lavastuses ei tõuse veebi teel kirjandust ja kirjutamist õpetav Karl (Peeter Rästas) kordagi ratastoolist.      
Kalev Lilleorg

Ihulik teekond armastuseni

„Vaalas“ räägitakse internetiajastu inimeste omavahelisest sidemest, süütundest, armastavast ja dogmaatilisest usklikkusest ning lunastuse võimalikkusest.

Kes tahab ellu jääda, peab kaasa röhkima
Richard (Ken Rüütel), hilisem Richard III, on algusest peale kuvatud kui teine, eristuja.      Heikki Leis

Kes tahab ellu jääda, peab kaasa röhkima

„Richard III“ on lugu mehest, kes on otsustanud mitte tunnistada reegleid. Kui ettevõtmist saadab edu, hakkabki ta uskuma, et on kõikvõimas, seisab igasugusest võimust kõrgemal.

Robert Wilsoni rikkaliku pärandi vähem tuntud tahud
Robert Wilson 2016. aastal Watermilli keskuses      Jacques-Henri Heim

Robert Wilsoni rikkaliku pärandi vähem tuntud tahud

Watermilli keskus ja seal 1992. aastast peale korraldatud suveprogrammid annavad tunnistust, et Robert Wilsoni pärand elab – vaatamata sellele, et nüüdseks on kunstnik lahkunud.

Kui grant kõneleks ehk Vestlused teaduse telgitagustes
Näitus „Exciting Minds“ on kättesaadav ka virtuaalnäitusena.       
Kurmo Konsa

Kui grant kõneleks ehk Vestlused teaduse telgitagustes

ERC grantide konkurss, kus projektide ainsaks hindamiskriteeriumiks on teaduslik kvaliteet, on loonud Euroopas ühtse tipptaseme mõõdupuu.

Nüüd ei julge keegi mõelda
Ostukeskus nagu pilvelõhkujast püstkoda, millega luuakse põliskultuuri püsivuse näivust. Kõrval lammutatakse linna jõulupuud. Hantõ-Mansiisk 2016.      Art Leete

Nüüd ei julge keegi mõelda

Nendest, kes on vaikseks jäänud, ei ole lihtne kirjutada, eriti kui nad olid mõne aasta eest veel häälekad ja nähtavad. Kuidas seda vastset vaikust kujutada? Mida me üldsegi teame?

Soome filmisuve varjundid
„Vaikne triloogia“ on soomlastele iseomases laadis napakas meditatsioon, nii täisvereline ja julgelt enesekriitiline, et mõni lühema süütenööriga rahvuskaaslane võib kahtlemata närvi minna. Pildil Marlanda (Jaana Paananen) triloogia viimasest lühifilmist „Kauge planeet“.       Kaader filmist

Soome filmisuve varjundid

Iga Eesti kinolevisse jõudnud põhjanaabrite film teeb rõõmu, küll aga võib küsida, kas siia tuuakse nende filminduse koorekiht või saab näha vaid peotäit juhuslikke noppeid.

Karikatuurse realismi vulgaarne autor
Adilhan Jeržanov: „Kas olen oma filmides aina lootusetum? Süngem? Väljastpoolt vaadates küll – ilmselt toimub teatud triivimine pimeduse poole. Aga võib-olla selline meie tegelikkus ongi.“       Erakogu

Karikatuurse realismi vulgaarne autor

Adilhan Jeržanov: „Ma armastan žanrifilmi, aga teen neid omal viisil. Mulle meeldib end kutsuda vulgaarseks autoriks.“

Kellele siis ei löödaks hingekella?
Plekk-katused on kasvulavaks vääntaimena kõverdunud raadioantennidele, mis meenutavad natuke roboteid, kellel on ära kadunud lihast ja luust vestluskaaslane.             Paul Kuimet

Kellele siis ei löödaks hingekella?

Näitus „Tuuleviit“ pole kahekõne, vaid üheslaulmine; pole dialoog, on duett. „Tuuleviita“ peaks vaatama umbes nii, nagu vaatasid maailma koju naasnud kosmonaudid – teisisõnu, midagi on siin valesti.

Savist sild sattumuslikkusesse
Rūta Butkutė oli suured saviplokid prussi- ja lauakujuliseks modelleerinud, imiteerides ka säsi struktuuri. Lõplikult puise väljanägemise andis tumedatele valeprussidele põletus ja sellega kaasnev ohter tuhk.      Annika Haas

Savist sild sattumuslikkusesse

Kohila on Eesti keraamikute Meka, sest siinses Tohisoo mõisapargis on Baltimaade suurim puupõletusahi.

Haprus ja igavik
Pavlo Mazai räägib inimese loo Maa ja Taeva igavikulises kontekstis. Tema inimene on tihedas seoses maastiku ja keskkonnaga ning osa kosmilisest tervikust.       Kris Moor

Haprus ja igavik

Ukraina fotokunstnik Pavlo Mazai töötab sümbolitega. Õigem oleks öelda, et kõik, mis tema silma alla satub või mida tema kaamera tabab, muutub jalamaid sümboliks.

Pealelend – Hilkka Hiiop, EKA rektor
Villu Plink

Pealelend – Hilkka Hiiop, EKA rektor

Silmapiiril juba terendava uue õppeaasta alguse puhul selgitab Eesti kunsti­akadeemia rektor Hilkka Hiiop, mis on ülikoolis varasemaga võrreldes muutunud.
Kuidas tänavune vastuvõtt Eesti kunstiakadeemias oli? Milliseid üldistusi annab teha?
Vastuvõtt…
Sisyphose naer läbi pisarate
„Inglise pastoraal“ on armastuskiri maaelule. James Rebanks jätkab camus’liku trotsiga ka siis, kui kõik näib töötavat tema vastu, kasu on minimaalne ja tulevik tume.       Youtube

Sisyphose naer läbi pisarate

Odava toidu eest tuleb maksta kallist hinda. Me maksame selle eest küll poekassas, kuid ennekõike muldade kurnatuse, ökosüsteemide hävingu ja loomade kannatustega.

Kelle kontrolli all on toit, selle kontrolli all on tulevik ja olevik
USA toidusüsteemi energiasisend ja -väljund. Jason Bradford, „The Future is Rural: Food System Adaptations to the Great Simplification“, Post Carbon Institute, Oregon, Corvallis 2019.

Kelle kontrolli all on toit, selle kontrolli all on tulevik ja olevik

Lõviosa toidusüsteemi energiast kulub toidu töötlemisele ja tassimisele, pakendamisele ja pakkumisele, kokkamisele ja külmutamisele.

Ära kunagi valeta kogemata, ainult meelega
Arvamuste pealesurumise asemel soovis Sefton Delmer tekitada inimestes uudishimu. See on laialdaselt kasutusel põhimõte meedias tänapäevalgi.             Bundesarchiv / CC-BY-SA 3.0 / Wikimedia Commons

Ära kunagi valeta kogemata, ainult meelega

Hea raamat, nagu ka hea õpetaja, ei kuuluta pelgalt tõde ega ütle ette vastuseid, vaid ärgitab küsima ning suunab mõtisklema, arutlema ja huvituma.

Ira Lember 21. V 1926 – 1. VIII 2025

Oma sajanda eluaasta algul lõppes eesti kirjanik­konna seni vanima liikme Ira Lemberi elutee.
Pikk päevatee on vajunud öösse, jättes järeltulijatele hämmastavalt mahuka loomingu, millest jaguks mitme inimese elutööks: nelikümmend laste- ja noorsoo­raamatut, kolmkümmend romaani, novelli­kogumik, kaks mälestusteraamatut, sadu laulutekste, millest kuulsaim on Uno Naissoo viisistatud ning laulupidudel lastekooride põhirepertuaaris „Koolikell“, hulk televisiooni nukulavastuste tekste…

Tanel Kerikmäe 15. VIII 1969 – 1. VIII 2025

Tallinna Tehnikaülikool teatab sügava kurbusega, et 1. augustil 2025 lahkus ootamatult meie seast professor Tanel Kerikmäe, õiguse instituudi direktor ning Euroopa õiguspoliitika ja tehnoloogiaõiguse professor.
Professor Kerikmäe sündis 15. augustil 1969 Tartus, lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1992. aastal, omandas Helsingi Ülikoolis magistri- (1994) ja litsensiaadikraadi (1997) õigusteaduses ning 2009. aastal kaitses Tallinna…

Jaak Jaaniste 25. V 1944 – 3. VIII 2025

Jaak Jaaniste sündis 25. mail 1944. aastal Tallinnas, lõpetas Tartu Ülikooli 1970. aastal füüsika-keemiateaduskonna füüsikuna ning siirdus tööle Tartu Observatooriumi (ENSV TA AAI) Tõraveres, kus töötas inseneri, vaneminseneri, nooremteaduri ja vanemteaduri ametikohtadel. Tõraveres tegeles Jaaniste kosmoloogia oluliste küsimuste uurimisega. Tema teadusuuringute põhiteemadeks olid galaktikate ja nende süsteemide teke ja evolutsiooni ning galaktikatevahelise…
Mõtete hoidlad 
Meelis Friedenthal
Kris Moor / Eesti Kultuurkapital

Mõtete hoidlad 

Ma töötan raamatukogus. Raamatud on seal maa all ja maa peal, on sõbrad ja vaenlased, need on nagu mingi ktooniline – maa-alune ja iidne – jõud, mis alati on nähtav vaid osaliselt, aga mille…

Esiküljel linnafestivali „Uit“ eestvedajad Marie Valgre ja Kadri Lind. Foto Piia Ruber.

Kirjandus

Kunst

Muusika

Film

Arvamus

Arhitektuur

Lõpulugu

Sotsiaalia

Teater

Teadus

Raamaturiiul

Sirp