Ann Mirjam Vaikla
-
Tänavuse biennaali üks keskne asukoht „Kolm korstent“. Tegemist on 1970ndatel rannikule ehitatud Barcelona soojuselektrijaamaga, mis suleti 2011. aastal. Ann Mirjam VaiklaAnn Mirjam VaiklaKas nomaadlik biennaal võtab metropolil aja maha?
Seekord Barcelonas toimunud „Manifesta“ puhul peeti silmas linna detsentraliseerimist – prioriteediks oli luua ühendusi nn linnakeskuse ja seda ümbritseva metropoli vahel.
5 minutit -
Zody Burke’i installatsioon „Maa-alused ketravad“ algab Kuku klubi sissekäigu juurest.Peo (t)asemel suurnäitus
Näitusfestivalil „Tase“ jäi enim kõlama vaimse tervise ja põlvkondadeülese trauma teemapüstitus.
4 minutit -
Kunstnikud Juss Heinsalu, Marit Mihklepp, Piibe Kolka ja Eglė Šimėnaitė astusid teadlastega dialoogi.Maanus KullamaaKollektiivsus ja kollegiaalsus kui kunstnike ja teadlaste ühisosa
Tartu 2024 programmi kuuluvas residentuuris tõdeti, et katseklaasis toimunu põhjal järelduste tegemise kõrval lasub oluline roll kehaliselt läbi tunnetatul.
5 minutit -
Fragment teosest „Etendades Hansat“. Pildil polaroidid ja Maydelli gravüüri koopiad.Kristina NormanKeskaja taasesitus kui eurooplaseks saamise lava
Kristina Norman: „Mulle tuli kutse näitus teha vajaduse tõttu problematiseerida koloniaalpärandi idealiseerimine Hansa Liidu juubelipidustustel.“
4 minutit -
Leslie Moody Castro: „Rütmil on minu töös väga tähtis roll: mängin tihti suure plaani ja seejärel detailsemate vaadete ja häältega, mida võib pidada ka edasi-tagasi liikumiseks.“Andrea MartínezArtishoki biennaalil maailma teisest otsast
Leslie Moody Castro: „Mõtlen tekstidest kui objektidest, justkui tillukestest arhitektoonidest, mis on ehitatud üles lausehaaval ja millest saab tasapisi projekti lahutamatu kontseptuaalne osa.“
4 minutit -
Peeter Laurits: „Mida avaramaks oma diapasooni kasvatame, seda rikkamad on me elamused.“Kristel SaanUued ideed sünnivad distsipliinide kokkupuutel ja ristteedel
Peeter Laurits: „VIII Artishoki biennaalil dedemoniseeritakse anarhism, antakse hääl taimedele, keda väga vähesed meie seast on pidanud tunnetavateks ja suhtlevateks elusolenditeks.“
3 minutit -
Margit Mutso: „Võib-olla võikski avalikud hooned projekteerida taimedele ning alles seejärel lisada inimesed?“Piia RuberKonteksti tabamine kui arhitekti ja kunstniku peamine oskus
Margit Mutso: „Kõige olulisem on ikka sõnum – kas loojal on midagi öelda? Miks ta midagi teeb?“
4 minutit -
Mattias Malk: „Kuidas olla kriitiline nii, et see ei muutuks kriitikaks tegija suhtes?“Stefano CarnelliMuuseumi nägu linnaruum
Mattias Malk: „Botaanikaaia panus linna oleks suurem, kui seda nähtaks avaliku ruumina ja see toimiks pigem elava koha kui muuseumina.“
4 minutit -
Inga Lāce: „Olen Lätist, mitte Eestist, ja see annab mulle Eesti kunstivälja suhtes distantsi. Distantsist hoolimata oleme naabrid.“Kristaps KalnsÖkoloogia poliitilise muudatuse esilekutsujana
Inga Lāce: „Pean pöörduma tagasi siinsele tasandile, rääkima inimestega, et mõista, kuidas keskkonnanarratiivid on põimitud meie ajalukku.“
3 minutit -
Maria Helen Känd: „Ma ei võta kümmet teksti ühe teose lahtirääkimise või läbinämmutamisena. Artishoki biennaal on kunstist kõnelemise ja rääkimise inkubaator, kusjuures ükski tekst ei kattu teisega.“ErakoguKunstist kõnelemise inkubaator
Maria Helen Känd: „Artishoki biennaali formaadi juures on eeliseks, et kirjutaja ei näe kunstiteost staatilise objektina, vaid kasvab sellega koos.“
4 minutit -
Piret Karro: „Kui meiesugused ei olnud varem avastanud, et oleme idaeurooplased, siis nüüd oleme oma positsiooni mõistnud ja võtame sellelt ka sõna.“Anette ParkseppAutoripositsioon ja selle sõnastamise vajalikkus
Piret Karro: „Dekoloniaalne positsioon on justkui uks, kust saan liikuda feminismi ja sooteemade ristumispunktini teiste ühiskondlike teemadega.“
4 minutit
