„Oh jah, kui ma ükskord hakkaksin välja rääkima kõiki neid asju, mida ma rääkida ei tohi – kes siis jõuaks mu jutte ära kuulata!“ õhkab koolieelikust peategelane raamatutriloogia viimases osas „Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa“ (lk 189).
Leelo Tungal laskis oma lapsepõlvemälestustel ja eeskätt emaga juhtunul settida aastakümneid, enne kui vormistas loo raamatuteks. Ühelt poolt võib see viidata traumaatilise lapsepõlvekogemuse ulatusele, teiselt poolt on ajadistants aidanud vältida laskumist liigemotsionaalsesse vaatesse. Jah,…
Urmas Vadi jutukogu „Kirjad tädi Annele“ (2010) avaloos on püstitatud retooriline küsimus: „Urmas, mis sinust kui prosaistist on saanud? Peale kahte jutukogu me kõik ootasime, et alles nüüd see kõik algab, sa kirjutad romaani, siis teise, lihvid oma kompositsiooni, lauset, karaktereid, arened inimesena ja siis sa kirjutad juba kolmanda romaani, mis on küps, sest meie kaasaja kirjandus väga vajab midagi, mis räägiks meist enestest ja annaks meie sügavast ja miks…
Ehkki lastekirjanduses ei saa uuenduslikkus olla eesmärk omaette, seavad autorid pidevalt küsimärgi alla konventsioone.
Milles seisneb lastekirjanduse uuenduslikkus? Ja kas see saab olla omaette eesmärk? Küsimus on paratamatult seotud lastekirjanduse staatusega kirjanduspildis. Kui kirjanduses üldse on oluline kriteerium teose originaalsus, siis lastekirjanduses see nii pole ega saagi olla. Ometi leiab siitki valdkondi, mis võivad nn suurele kirjandusele teed näidata. Ühtlasi nihutatakse piire lastekirjanduse sees, olgu tabuteemade kaotamise,…
Hasso Krull määratles pea 20 aastat tagasi Sauteri kirjutusviisi siiruse doktriinina.1 Pooside ja ebaloomulikkuse vältimine iseloomustab Sauterit tänini, ent vahepealse aja jooksul on ta jõudnud muutuda omaette märgiks, iseenda koondkujuks, mida erinevad meediumid, kas või Manfred Vainokivi dokfilm „Vaeste kirjanike maja“ (2012), on veelgi võimendanud. Ikka ja jälle kohtab omadussõna „sauterlik“, millega viidatakse enamasti pihtimuslikule, tabudeta, naturalistlikule või ka obstsöönsele kirjandusele. Sauterlikkus kui kujund on jõudnud omakorda kirjandusest ellu tungida.…
Aino Pervik on oma Sulelise ja Karvase lood („Maailm Sulelise ja Karvasega”, 2000 ja „Suleline, Puhuja ja Must Munk”, 2008) üles ehitanud sõna jõule, demonstreerides ilmekalt, kuidas paljalt sõna või mõtte jõud võib korda saata väga palju, nii head kui kurja. Kohe esimese raamatu alguses tunnistab Pervik, et „Suleline ja Karvane koos kõigi sõprade ning vaenlastega on paljalt autori väljamõeldis, kuid nad tuletavad meelde autori lapsepõlvemälestusi”. Üks olulisi läbivaid teemasid…
Konkursi „Eesti Kirjanik 2010“ lõppvoor toimub 21. augustil algusega kl 18 Liivi Muuseumis Alatskivi vallas. Favoriidiks peetakse meie menukaimat kirjanikku ja humoristi Andrus Kivirähki, kes võistleb eestlase identiteeti edendava romaaniga „Mees, kes teadis ussisõnu“. Tema vastu kandideerib parimate stiilinäidetega Euroopa kolmas häälutaja ehk luuleesitaja Jaan Malin. Uutmoodi mõtlemist süstiva lavashow’ga astub üles noorautor Edvin Aedma, kes kandideerib muinasjuturaamatuga „Inimene ja draakon“. Eesti eliidi allakäiku lahkab punkmuusik Vahur Afanasjev raamatuga „Kastraat…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Raamatu „Seened“ (1966) kaanekujunduses on Heldur Viirese visioon lahvatanud, akvarellmaalingul avaneb seeneriigi müstiline, otsekui personifitseeritud maailm.Margus Meinart
Õnnestunud pildipool lööb hea teksti lausa sädelema.
Leelo Tungla raamatutriloogia „Seltsimees laps“ vihjelised ja pieteeditundelised illustratsioonid on teinud Urmas Viik.Repro raamatust
Suur osa lastekirjanduse tabuteemadest on kantud täiskasvanute parimatest kavatsustest säästa lapsi probleemidest ja hädadest.Heiki Ernitsa illustratsioon Andrus Kiviräha jutule „Väike puuks”.