Jaak Jaaniste sündis 25. mail 1944. aastal Tallinnas, lõpetas Tartu Ülikooli 1970. aastal füüsika-keemiateaduskonna füüsikuna ning siirdus tööle Tartu Observatooriumi (ENSV TA AAI) Tõraveres, kus töötas inseneri, vaneminseneri, nooremteaduri ja vanemteaduri ametikohtadel. Tõraveres tegeles Jaaniste kosmoloogia oluliste küsimuste uurimisega. Tema teadusuuringute põhiteemadeks olid galaktikate ja nende süsteemide teke ja evolutsiooni ning galaktikatevahelise aine ja väljade mõju galaktikate morfoloogiale. Doktorikraadi kaitses Jaak Jaaniste 1978. aastal Enn Saare juhendamisel samuti astrofüüsika valdkonnas. Tema dissertatsiooni teemaks oli hüpergalaktiliste struktuuride päritolu ja evolutsioon. 1982. aastal pälvis ta Jaan Einasto töörühma liikmena riikliku teaduspreemia tööde tsükli eest „Varjatud aine ja universumi suuremastaabiline struktuur“. Aastatel 1986–1997 oli Jaaniste Eesti Teaduste Akadeemia astronoomia ja füüsika osakonna teadussekretär.
1983. aastal alustas Jaak Jaaniste tööd toonases Eesti Põllumajanduse Akadeemias. Meie ülikoolis tööl oldud aastate jooksul (kuni emeriteerumiseni aastal 2014) oli ta ametis kõikidel akadeemilistel karjääriastmetel alates vanemõpetajast kuni professorini.
Jaak Jaaniste õpetas mitmeid erinevaid üldfüüsika õppeaineid inseneridele, samuti olid populaarsed tema vabaaine „Kosmoloogia“ loengud. Jaaniste loengud ja praktikumid olid alati väga hoolikalt ette valmistatud ja seetõttu üliõpilaste poolt alati oodatud ja hinnatud. Tema internetiõpik üldfüüsikast on tänaseni üliõpilaste seas hinnatud õppematerjaliks. Jaak Jaaniste on olnud Eesti Maaülikoolis Tehnikainstituudi nõukogu liige ja ka selle esimees, oli aastatel 1994–2014 rakendusfüüsika osakonna juhataja.
Jaaniste on kirjutanud arvukalt kõrgetasemelisi teadusartikleid galaktikate ruumjaotusest. Koos Enn Saarega anti kirjastuse Valgus poolt 1990. aastal välja mahukas „Täheatlas“. Jaak Jaaniste on juhendanud doktoritöid, tema juhendamisel (koos professor Mati Pääsukesega) kaitses 2020. aastal doktoritöö Märt Reinvee.
Innuka teaduse populariseerijana oli Jaak Jaaniste alates 1990. aastate algusest üheks Tartu Tähetorni alustalaks, samuti oli ta üks Ahhaa teaduskeskuse loomise initsiaatoritest. Ta on tegutsenud nii Ahhaa teadusnõukogus kui ka teaduse populariseerijana Tartu Tähetorni avalikel tähevaatlustel ja koolides. Ta on loonud mitmeid atraktiivseid õppevahendeid ning tegutsenud eksperdina teaduskeskuse Ahhaa uue püsiplanetaariumi loomisel. Rahvusvahelistel astronoomiaolümpiaadidel oli ta nii võistkonna juht kui ka žürii liige, samuti üks astronoomiahuviliste kokkutulekute korraldajatest.
2013. aastal pälvis Jaak Jaaniste koos abikaasa Helle Jaanistega Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuuri Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaaegse astronoomia populariseerimise eest.
Jaak Jaaniste on Tartu medali kavaler aastast 2009.
Jääme alati Jaak Jaanistet tänutundega mäletama. Sügav kaastunne kõigile tema lähedastele ja sõpradele.
Eesti Maaülikool
