Stroomi rannahoone (arhitektid Patric Liik, Mihkel Urmet ja Renee Puusepp) on hea näide, et avaliku ruumi kvaliteedi hoidmine ja teenuste säilitamine on linnaehituslik prioriteet. Stroomi uus rannahoone ei ole pelgalt ajutine suvepaviljon, vaid tavapärasest erineva linnaruumi kavandamise prototüüp. Kui ajutise hoone mõttele tuldi pragmaatilise kompromissi tõttu, põhjuseks eelarvepiirang ja ambitsioonide põrkumine tegelikkusega, siis nüüdseks on Stroomi rannahoonest saanud juhtumiuuring, kuidas sekkuda linnaruumi uuel moel. Ajutised lahendused annavad võimaluse katsetada ning on abiks püsilahenduste väljatöötamisel.

Arhitektuurivõistlus. Illusoorne algus. 2019. aastal välja kuulutatud Stroomi rannahoone arhitektuurivõistlus tõotas uut hingamist kogu Põhja-Tallinnale. Võidutöös „Rannahoov“ oli avalik ruum rohkem kui lihtsalt funktsioonide kogum: see oli kogemuslik sotsiaalne sõlm, arhitektuuriline žest.

Kuna esialgse võidu­töö teostamine osutus üle jõu käivaks, otsustati valida paindlikum tee: luua hoone, mis teenib Stroomi randa viis aastat ning seejärel leiab uue elu mujal, näiteks Pikakaril. Selle viie aastaga saab linn paremini ette valmistada uue arhitektuurivõistluse, kui vaja, ka planeeringu, projekteerimise ja ehitamise.

Rändruum kui linnastrateegia tööriist. Moodulhoone ei pea olema pelgalt hädalahendus. Stroomi projekt tõestab, et kui arhitektid, tootjad ja linnaplaneerijad teevad koostööd juba idee tasandil, saab moodulhoonest töökindel, tähenduslik ja esteetiliselt toimiv lahendus. Rannahoone rajatakse mustermaja süsteemis: Eesti kunstiakadeemias välja töötatud tehnoloogiaga saab mooduleid projekteerida, toota ja paigaldada nii, et neid saab kiiresti ja materjale kahjustamata lahti võtta ja taaskasutada.

Stroomi rannas avanes selle lähenemise katsetamiseks ideaalne võimalus. Rannahooaja kõrghetkel on seal üle 9000 inimese. Hoone paikneb ranna-ala tegevuse keskpunktis ning kahe olulise linna­ehitusliku telje, promenaadi ja Kolde puiestee vahel. Ilma hooneta mõjus ala pigem jäätmaa kui väljakuna ning oli kasutusel vaid suuremate avalike ürituste puhul. Enne eelmise rannahoone lammutamist korraldas linnavalitsus kohalike inimeste seas ideekorje, mille tulemused suunasid uue hoone sisu. Selgus, et puudu on rannakohvikust, ürituste ruumist, väliduššidest, hoiukappidest ning uuest hoonest peaks avanema rannaparki head vaated.

Moodulmaja oli loogiline valik olukorras, kus vana maja lammutati, kuid arhitektuurivõistluse tulemuse püstitamiseks raha nappis. Stroomi ranna­hoone on esimene prototüüp, mille kasutust ja toimivust saab hoolikalt jälgida. Kogutud andmete, kasutajate tagasi­side ja teisaldamise kogemuse põhjal kujuneb taustteadmine. Tulevikus võivad samast süsteemist võrsuda lasteaedade, raamatukogude või mobiilsete kontorite lahendused.

Koostöö. Moodularhitektuuri kvaliteedinäitaja. Stroomi rannahoone projekt annab ettekujutuse, milline võib olla tellija, arhitektide ja tehasemaja tootjate tulemuslik koostöö. Kui varem käsitleti tootjat tihti kui arhitekti visiooni realiseerijat, siis nüüd on rollid üha rohkem põimunud. Ehitus ja projekteerimine oli Stroomi rannahoone puhul peaaegu samaaegne protsess, mis algas väärtuspõhise ehitus- ja projekteerimishanke läbiviimisest. Arhitektid ja tootja mõtlesid koos juba esimestest eskiisidest alates.

Toimiv koostöö avaldus kiires ajagraafikus, eelarveteadlikkuses ja tehasemaja piire arvestavates ehitustehnoloogilistes lahendustes. Kui tüüpiline avaliku hoone projekteerimine vältab tihti mitu aastat ning sellele lisandub ehitusperiood, siis Stroomi rannahoone valmis ideest teostuseni ühe aasta jooksul.

Selline koostöö eeldab mõtteviisi muutust. Arhitekt peab mõistma tootmise loogikat ja piire, tootja aga suutma kaasa rääkida ruumi kvaliteedi ja kasutuskogemuse teemal. Tellija peab mõistma, kuidas on tootmine, arhitektuuri kvaliteet ja ehitushind omavahel seotud, ning mahutama selle hanke raamistikku. Kui see tasakaal saavutatakse, võib kiiremast moodulehitusest saada uus ruumiloome standard, kusjuures eelarvele orienteeritus ei tähenda loobumist arhitektuuri kvaliteedist.

Ilmselt on moodulhoone tulevikus üha vähem ühe autori töö ja pigem hästi koordineeritud meeskonnatöö tulem: arhitektuuri, tootmise ja tellija ootuste sümbioos. Stroomi rannahoone, millega on loodud paindlik ning kvaliteetne avalik ruum, on näide sellise koostöö võimalikkusest ja väärtusest.