-
Helmi Reiman-Neggo, Kolm suurt õnne. Koostanud Hando Runnel, toimetanud Katre Ligi. Kujundanud Kaljo Põllu. Ilmamaa, 2013. 336 lk.
-
Maarja Kaaristo küsitleb Hasso Krulli eesti ja indiaani pärimuse teemadel
Kärgatav Kõu, Ühe indiaaanlase autobiograafia. Tõlkinud Hasso Krull. Loomingu Raamatukogu 2010.
Maarja Kaaristo: Su raamat „Loomise mõnust ja kiri” on äärmiselt terviklik teos. See on väga kompaktne lugu, narratiiv või vaade ja mõneti lugesin ma etnoloogina seda kui nii-öelda heas mõttes etteheidet või ka suunanäitamist praegusele etnoloogiale või folkloristikale, kus vist takerdutakse liialt üksikküsimustesse ja üldistama väga ei kiputa.
Hasso…
-
Võib väita, et reisimine on üle võtnud nii rituaali struktuuri kui ka funktsiooni aja tajumise mõjutajana.
Edmund Leach, Kultuur ja kommunikatsioon:sümbolite ühendamise loogika: sissejuhatus sotsiaalantropoloogia strukturalistlikku analüüsi. Koostanud Urmas Sutrop, tõlkinud Margit Rennebaum, toimetanud Silvi Salupere. Kujundanud Jüri Kaarma. Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 204 lk.
Rõõm on tervitada briti sotsiaalantropoloogia klassiku Edmund Leachi (1910–1989) esimest eestikeelset tõlget, 1976. aastal ilmunud teost „Kultuur ja kommunikatsioon” („Culture and Communication: The Logic by Which…
-
See, mis loodusteaduste huviorbiidis ei peaks humanitaarteadlaste tähelepanu alt välja jääma.Loodus on teema, millesse paljud humanitaarja sotsiaalteadlased suhtuvad ebalusega, sest uurijatesse on sügavalt juurdunud komme loodust ja kultuuri jäigalt teineteisele vastandada ning näib, et üpris visa on kaduma komme jagada need otsekui kaheks erinevaks reaalsuseks, mille teaduslikku uurimistki tuleb korraldada väga erinevate võtetega. Sageli on humanitaria’t ja socialia’t defineeritud negatsiooni kaudu – vastandades neid just loodusteadustele. Ühelt poolt on põhjuseks…
-
Vestlus Tallinna ülikooli antropoloogiaprofessori Lorenzo Cañás Bottosega
-
Intervjuu antropoloog Aet Annistiga
-
Selle aasta 30. oktoobril lahkus 80aastaselt üks nüüdisaja tuntumaid kultuuriantropolooge Clifford Geertz. Tema tööd on sotsiaal- ja humanitaarteadustes olnud äärmiselt mõjukad juba 1970. aastatest ning teda võib julgelt pidada üheks kuulsamaks viimaste aastakümnete antropoloogiks, kelle intellektuaalne mõju pole piirdunud oma erialaga, vaid ulatunud selle piiridest märksa kaugemale. 1996. aastal kirjutas ameerika religiooniuurija Daniel Pals Geertzi kohta: “Kritiseerijaid on tal vähe, kuid austajaid terve leegion”.
-
Kersti Lusti monograafia on tubli samm mikro- ja makroajaloolise põimimise suunas.
