2025-45 (4069)

Sel reedel Sirbis
Esiküljel Mari Kurismaa
Piia Ruber

Sel reedel Sirbis

„Lummuses sisaldub mingi osa tõest“, Juhan Raud vestles Mari Kurismaaga
Mihhail Trunin, „Kriitika kui optika“
Uno Liivaku, „Sõnaveebist nii ja naa“
Aili Künstler, „Jätkuvalt krüptiline uus ÕS“
Kas kaitsetahe on seotud keeleõppetahtega?
Margus Maidla vestles akadeemik Kalle…
Riigi ja arhitektuuri seostaja
Karin Hallas-Murula loodab, et lugejad saavad raamatust peale arhitektuuriajaloo teadmiste kaasa ka ettekujutuse, mida kunagi tähendas olla arhitekt.      
Piia Ruber

Riigi ja arhitektuuri seostaja

Karin Hallas-Murula: „Habermanni-Johansoni elus ja loomingus kajastub arhitekti ameti väärikus, nende arhitektuur õpetab tõsist suhtumist, järjepidevust ja praktilisust.“

Tehke lastele!

Ei ole ümbruse suhtes tundlikumat ühiskonnagruppi kui värsked lapsevanemad! Nende kaheksa kuu jooksul, kui olen oma pojakest Tartu tänavail magama jalutanud, on mu kehamällu jäänud iga kõrge äärekivi, ebaratsionaalselt lühikese tsükliga valgusfoor, puuduv pingike, kus korraks jalga puhata, olematu prügikast, kuhu visata kohvitops, ning liiga kitsas kõnnitee, kuhu käruta ja käruga jalakäijad kõrvuti liiklema ei mahu. Väldin linnaosasid,…
Ja väljak tulgu!
Riigikogu saab endale kalli raha eest korra aastas ühe jõuluvana tellida, Tallinna volikogus on neid aga meeleolu loomisega ametis tervelt 48.      
Rasmus Rebase / Postimees / Scanpix

Ja väljak tulgu!

Pealinna koalitsioonileping on jõulueelsete juhu­mõtete bukett, millest strateegia välja ei joonistu.

Ühendkooli muresid ei lahenda juhivahetus

Tohutu meediakära tulemusena otsustas Timo Steiner 21. detsembrist Muba juhi kohalt lahkuda. Tema vaatenurgast igati õige otsus – helilooja saab ometi taas pühenduda oma kutsumusele. Aga kas, kuidas ja millal on sellest abi Mubas keeva probleemikatla jahutamisel, ei ole sugugi teada.
Steinerist sai Tallinna muusikakeskkooli (TMKK) direktor 2005. aastal. Ta tegi ära suure…
Uhke retk klassikute pärandisse
Urla majas oli 18 büroo- ja 15 äriruumi, 22 korterit ja seitse autogaraaži, 60 telefoni ja kolm lifti. Alumiselt korruselt seitsmendale jõudmiseks oli vaja astuda 198 astet – tegemist oli kohaliku pilvelõhkujaga.      
Karin Hallas-Murula fotokogu

Uhke retk klassikute pärandisse

Habermann ning Johanson on saanud väärika monograafia, mille rikkalikku mõtteainest pakkuvat teemaderingi veel uuteski kirjutistes nosida sooviks.

Peidus ja esil Tallinna Linnateater
Majal on kolm selget põhiideed: et maa all olev osa oleks visuaalselt avatud tänavale, et Aida tänavalt säiliks vaade hoovi ning et lavatorni katus oleks ühtlasi tribüün – torn on osa maastikust, mitte eraldiseisev asi.     
Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

Peidus ja esil Tallinna Linnateater

Nii nagu Linnateatri identiteet peitub vanalinna saalides, nii loob hea arhitektuur raamid inimlikule kogemusele, mis suunab väärtushinnanguid laiemalt.

1970ndate Brasiilia ilu ja õudus
Ajalooõuduste meenutamine on Brasiilias tänapäeval erakordselt vajalik, sest poliitiliselt ülimalt polariseeritud rahva seas võivad ülesköetud võitlusõhkkonnas põhiväärtused vahel ununeda. Pildil peategelane, teadlane Marcelo (Wagner Moura).     
 Kaader filmist

1970ndate Brasiilia ilu ja õudus

Kleber Mendonça Filho näitab oma „Salaagendis“, kuidas igaühest võib kogemata saada autoritaarse režiimi vaenlane ja ühtlasi märter.

Stalinistliku terrori masinavärk lahkamislaual
Sergei Loznitsa: „Minu põhimõte on lihtne: inimesi ei saa karistada nende passi või emakeele, vaid ainult tegude eest.“      
Hubert Boesl / picture alliance / dpa / Scanpix

Stalinistliku terrori masinavärk lahkamislaual

Sergei Loznitsa: „Seitsmekümne aasta jooksul õnnestus kommunistidel hävitada kõik, mis sellel territooriumil elusat oli.“

Rõõmus revolutsioon
Jean Seberg (Zoey Deutsch) ja Jean-Luc Godard (Guillaume Marbeck) Richard Linklateri soojas austusavalduses Prantsuse uuele lainele.      
Jean Louis Fernandez

Rõõmus revolutsioon

Richard Linklater tõestab „Uues laines“, et kultuurikeskkonnas on radikaalsete muudatuste teostamiseks vaja jõulist lainet, lausa tsunamit, mis sünnib sotsiokultuurilisest murrangust ja põlvkondadevahelisest pingest.

Rahvusvaheline kunstipõrguti
Kuidas sellist näivalt ajalooliste sattumuste kunsti vaadata, kuidas selliste näituste kui tervikutega toime tulla? Näituse „Spiegel im Spiegel“ vaade.     
Stanislav Stepaško

Rahvusvaheline kunstipõrguti

Ideaalis on iga näitus suurem kui tema elementide summa, kuid selle suuruseni jõudmine on üks kaunis veider protsess.

Kui sundimatuks annab kunstis minna?
Kontuurid on seespool kujutatuga täielikus harmoonias nõnda, et kõik kokku mõjub valgel taustal ruumilise, isegi skulptuursena. Virge Jõekalda näituse „Pihtimus“ vaade.     
Nando Grancelli

Kui sundimatuks annab kunstis minna?

Virge Jõekalda 1990. aastate tööd on pingsalt täidetud noore kunstniku autobiograafiliste sisevaatlustega.

Jagatu ühinemine
Brenda Purtsak ja Marleen Suvi loovad midagi koostöös, orgaaniliselt üksteisest läbipõimununa, mitte ei jaga lihtsalt ühist näituseruumi.     
Stanislav Stepaško

Jagatu ühinemine

Vahetustega maalimine on Marleen Suve ja Brenda Purtsaku ühistöös ilmselgelt vabastavana mõjunud, see mänguline aspekt torkab silma.

Finlandia auhinna keskklassist irdunud kandidaadid

Finlandia auhinna keskklassist irdunud kandidaadid

Teemale vaatamata on kõigis kuues nomineeritud romaanis loodud rikkaliku ja kohati väsitavuseni laia viitevõrgustikuga omailm.

Oma tuppa ja toast välja pääsemise raamatud
Yael van der Wouden pälvis 12. juunil Londonis romaani „The Safekeep“ eest kolmekümnenda naiste kirjanduse auhinna The Women’s Prize.     
Joanna Chan / AP / Scanpix

Oma tuppa ja toast välja pääsemise raamatud

Nii Miranda July kui ka Yael van der Woudeni romaani keskne kujund on ruum, kus oleks võimalik julgelt iseendaks saada.

Teadlase mitmekesised töö- ja elurajad
Wikimedia Eesti ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) kutsuvad kõiki teadlasi ja teadushuvilisi osalema konkursil „Teadusfoto 2025“, mis toimub kuni 15. detsembrini 2025. Võistlus kutsub jäädvustama hetki, mil sünnib uus teadmine, olgu see laboris, metsas, meresügavustes või kooliklassis. Võistlusel võivad osaleda kõik, kes märkavad teadust enda ümber – nii teadlased, õpilased kui ka harrastusfotograafid. „Teadusfoto 2023“ žürii tunnustuse pälvinud pildil on valguse interferentsi mustrid Euroopa linnusääse läbipaistval tiival.     
Enno Merivee / CC0 1.0 / Wikimedia Commons

Teadlase mitmekesised töö- ja elurajad

Euroopa teadlaste harta uues versioonis torkab teravalt silma korduv teadlaskarjääri mitmekesisuse ja mittelineaarsuse toetamise rõhutamine.

Millal sünnib teadlane?

Kas olete kunagi mõelnud, millal saab ühest inimesest teadlane? Millisel hetkel saab üks tubli neiu või noormees kinnitada, et ta on nüüd teadlane? Kas oma esimese artikliga teadusajakirjas? Kas siis, kui ta valitakse teaduriks? Doktorikraadi saamisel? Esimese saja publikatsiooniga Eesti teadusinfosüsteemis (ETIS)? Või ehk olemegi alati püüdlemas teadlaseks saamise poole, ilma et tegelikult kunagi pärale jõuaks?
Kunagine…
Looduslik ja tehislik: keemia, kultuur ja uue looduse loomine
Looduslikkuse silti kasutati toodete reklaamis juba 1890. aastatel. Butiloxi looduslikud lokirullid.          
 CC BY 4.0 / Wellcome Collection

Looduslik ja tehislik: keemia, kultuur ja uue looduse loomine

Tehislik ei ole looduse vastand, vaid üks viis maailma esteetiliselt, tehniliselt ja kultuuriliselt laiendada. Samuti on selge, et looduslikkus ei kao kuhugi ega muutu ka tähtsusetuks.

Retseptid riigieelarve ravimiseks
Valitsuste kulutused liikide kaupa. Vasakul on neli liiki, milles Eesti kulutused on madalamad kui võrdlusriikide keskmised. Keskel on kolm liiki, milles kulutused on sarnased võrdlusriikide omadega. Paremal on kolm liiki, milles Eesti kulutused ületavad märgatavalt võrdlusriikide keskmisi.

Retseptid riigieelarve ravimiseks

Riigieelarve puudujääk poleks suur probleem, kui poliitikuil oleks julgust ausaks aruteluks.

Sel magusa lõhnaga roosil me ravibuketis on teravad okkad

Sel magusa lõhnaga roosil me ravibuketis on teravad okkad

Just Freudi mahitusel sai kokaiinist lisaenergia allikas ja silmapaistva soorituse sümbol, imerohi moodsa aja stressirikka elu ränkade nõudmistega toimetulekuks.

Tuhat pilti, üks vaikus
Etendaja ja kalligraafiakunstniku Aoi Yamaguchi „Calligraton“ pakkus oma puhtuses ja karguses ka meditatsioonikogemust.     
Sven Tupits

Tuhat pilti, üks vaikus

Meditatiivne keskendatus saab esile kerkida mõtestatud vaikuses ja liigsest puhastatud ruumis, mis on seesugusena ka liigutuse ja kehatöö aluseks.

Kujutlusvõimeta näitleja võimatusest
Juhan Ulfsaki lavastatud „Tagasiside“ Von Krahli teatris. Lavastajatel on muidugi ideed, kontseptsioonid, omad arusaamad näitlemise laadist jms. Kuid nad ei taanda näitlejaid kunagi pelgalt etturiteks, kes peaksid täitma ettekirjutatud skeemi.    
 Iris Kivisalu

Kujutlusvõimeta näitleja võimatusest

Vastuseks Tallinna Linnateatri peanäitejuhile ja lavastajale Uku Uusbergile, kellega intervjuu ilmus tema uuslavastuse „Avamine“ kavalehel.

Kus on uus muusika?
Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambli (EMA) ülesastumine oli üks väheseid Huddersfieldi festivali väljamüüdud kontserte.      
Villem Jahu

Kus on uus muusika?

Ühed markantseimad nüüdismuusika vormi terviklikkuse näited pärinesid Huddersfieldi festivalil Eesti heliloojate sulest.

Valgust pimedatesse novembriõhtutesse
Festivali lõppkontserdil kõlas Händeli muusika meessoprani Samuel Mariño ja Eesti Barokkorkestri esituses (dirigent Andrew Lawrence-King). Mariño puhul näib sõna „perfektne“ kasutamine olevat õigustatud.      
Monika Väliste

Valgust pimedatesse novembriõhtutesse

Festivali „Tallinn feat. Reval“ seekordseid kontserte kuulates jäi keerlema mõte, kuivõrd palju võimalusi pakub varajane muusika interpreetidele: olla vahendaja, tõlkija.

Vilud ilmad
Duo Ruudu liikmete Katariina Kivi ja Ann-Lisett Rebase hääled täiendavad teineteist hästi ning kuulda on aastatepikkust kooskõlamist (taustal Eesti Rahvusmeeskoor).    
 Rene Jakobson

Vilud ilmad

Kuulaja sai viibida eestikeelses ja universaalses Duo Ruudu ja Eesti Rahvusmeeskoori helimaailmas.

Säravad sähvatused ja pühendused
Novembri üht pühapäeva võinuks Eesti kontserdikalendris nimetada ARD interpreetide minifestivaliks: peale Marcel Johannes Kitse on ARD konkursil osalenud ka „Lossimuusika“ sarjas esinenud klaveriduo Kalabova & Gugg.      
Aare Tammesalu / Lossimuusika

Säravad sähvatused ja pühendused

Novembrikuus üllatasid värske pilguga koostatud kontseptuaalsed kavad ning väärtuslik, puudutav ja meeldejääv esituslaad.

Peep Lassmann   19. III 1948 – 27. XI 2025

27. novembril lahkus meie seast Peep Lassmann: erakordne pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja kauaaegne rektor, Estonia Seltsi ja Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu kunagine juhatuse esimees ja lahkumiseni auliige, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liidu endine esimees ja Eesti Ornitoloogiaühingu endine nõukogu esimees.
Peep Lassmann lõpetas 1966. aastal Tallinna…

Vabatahtlik isolatsioon rahvarohkel teatriekspeditsioonil

Ühega läheb keskmiselt kaks aastat. Aja paneb käima idee tekkimine, õigemini, otsustamine, kas seda teha või mitte. Idee tekkimise või tekitamise ja tööle hakkamise vahel võib olla paar päeva kuni paar kuud. Või mis töö – rännak, valdavalt seikluslikki, kahtlemata piitsutus (ja mitte ainult enda), vabatahtlikult võetud kohustus millegi…
Raamaturiiul
Aija Sakova, lugeja
Enil Sonn

Raamaturiiul

Täiskasvanuelu esimese täitsa oma raamaturiiuli tuppa toomine või kokkupanek on üks väga eriline hetk. Olgu selleks uus IKEA riiul või hoopis raamatukogust maha kantud oma aja ära elanud riiul. See on hetk, kui…
Esiküljel arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula
Piia Ruber

Esiküljel arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula. Foto Piia Ruber.

Arvamus

Arhitektuur

Film

Kunst

Kirjandus

Teadus

Sotsiaalia

Teater

Muusika

Lõpulugu

Raamaturiiul

Sirp