27. novembril lahkus meie seast Peep Lassmann: erakordne pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja kauaaegne rektor, Estonia Seltsi ja Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu kunagine juhatuse esimees ja lahkumiseni auliige, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liidu endine esimees ja Eesti Ornitoloogiaühingu endine nõukogu esimees.

Peep Lassmann lõpetas 1966. aastal Tallinna Muusikakeskkooli ja 1971. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Heljo Sepa klaveriklassis. Aastatel 1971–1973 täiendas ta end Moskva Konservatooriumi assistentuuris Emil Gilelsi juhendamisel. Esimesed soolokontserdid andis ta 1969. aastal Tartu ülikooli aulas ja Estonia kontserdisaalis. Neist sai alguse üle 50 aasta kestnud särav lavatee.

Peep Lassmanni repertuaar oli mahukas ja mitmekesine. Ta mängis ühtviisi kunstiküpselt Bachi ja Couperini, Beethovenit, Liszti, suuri romantilisi klaveri­kontserte. Siiski võib tema loometeel välja tuua kaks põhitelge, kaks suurt armastust: Olivier Messiaeni loomingu ja eesti klaverimuusika. Prantsuse XX sajandi klassikuga sidus teda kirg ornitoloogia vastu, lisaks pakkusid Messiaeni keerukad faktuurid ja kaelamurdvad rütmid Lassmannile kui pianistile kindlasti professionaalselt pinget ja eneseteostuse võimalusi. Monumentaalsete tsüklite „20 pilku Jeesuslapsele“ ja „Lindude kataloog“, „Turangalîla-sümfoonia“ ning „Eksootiliste lindude“ esitused kuuluvad meie interpretatsioonikunsti suursaavutuste hulka. Eesti muusika regulaarne kavvavõtmine ja uute teoste esiettekandele toomine oli Lassmannile loomulik ja enesestmõistetav. Tema kontserdikavadest ja salvestiste seast leiame heliloojate Mart Saare, Heino Elleri, Eduard Tubina, Ester Mägi, Arvo Pärdi, Jaan Koha, Mati Kuulbergi, Tarmo Lepiku, Raimo Kangro, Lepo Sumera, Toivo Tulevi, Helena Tulve, Tõnu Kõrvitsa jpt nime. Peep Lassmanni viimasteks ülesastumiseks jäid J. S. Bachi 340. sünniaastapäevale pühendatud kontserdid selle aasta oktoobris EMTA suures saalis ja Tartu ülikooli aulas ning Veljo Tormise autorikontserdid 1. ja 4. novembril Tallinnas ja Tartus.

Hinnatud kammermuusikuna esines Peep Lassmann paljudes kammerkoosseisudes. Tema lavapartnerid olid nimekad lauljad Mati Palm, Tiit Kuusik, Ivo Kuusk, Hans Georg Ahrens, Hendrik Krumm, Yolanda Hernandez ja Lionelle Lhote ning instrumentalistid Aaron Rosand, Marianne Boettcher, David Grimal, Jüri Gerretz, Jaak Sepp, Edith Peinemann, Jossif Feigelson, Peeter Paemurru, Teet Järvi, Henry-David Varema, Michel Lethiec, Hannes Altrov, Toomas Vavilov ja Indrek Vau. Terve kümnendi tegi Lassmann tihedat koostööd Eesti Rahvusmeeskooriga. 

Peep Lassmanni kui interpreeti iseloomustas ülitõsine suhtumine helilooja teksti. Kolleegid on osutanud tema peaaegu äärmuslikule tempotruudusele (metronoom oli tal proovis alati käepärast). Lassmannile oli enesestmõistetav, et kui teose ühes osas tuli mingil põhjusel (ruumi suurus või kõlaomadused, mitte kunagi tehniline suutmatus) tempot näiteks 7% langetada (Lassmann oli väga kiire peast arvutaja), siis tuli seda teha ka kõigis teistes osades. Muidu läksid talle olulised proportsioonid paigast, muusikalist hoonet ta aga liivale ei ehitanud – objektiivsus oligi tema subjektiivsus. Temas peidus olnud subjektiivne plahvatuslik jõud pidi tuginema raudsele objektiivsele alusele.

Ka Peep Lassmanni pedagoogiline tegevus, mis algas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kohe pärast õpingute lõppu, kestis katkematuna üle 50 aasta. Tema õpilaste hulka kuuluvad Mati Mika­lai, Kai Ratassepp, Marrit Gerretz-Traksmann, Ralf Taal, Marko Martin, Diana Liiv, Age Juurikas, Kristi Kapten, Piret Mikalai jpt. Inspireeriva muusiku ning mitmekülgse ja karismaatilise isiksusena jättis ta oma õpilaste mälestustesse kustumatu jälje. Õpilaste sõnul olid Lassmannis ühendatud loominguline tundlikkus ja süsteemne mõtlemine. Eesmärgid, mille poole püüdlemist ta vankumatu järjekindlusega õpilastelt soovis, tundusid sageli kättesaamatuna, kuid tagasid arengu. Loomulikult kuulus õpetuse juurde ka isiklik eeskuju ja tunnis ettemängimine, mis oli õpilastele erakordne võimalus kogeda lähedalt tipptasemel klaverikunsti, tajuda õpetaja kõlamaailma rikkust, pianistlikku tarkust, liigutuste ökonoomsust ja läbimõeldust.

Peep Lassmanni kontserttegevusele ja õpetamisele tagasi vaadates on raske uskuda, et ta tervelt 25 aasta vältel (1992–2017) suutis need ühendada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori vastutus­rikka tööga. Prof Lassmanni juhtimisel tegi meie muusika- ja teatrikõrgkool läbi tohutud muutused: valmis uus õppehoone, avati doktoriõpe ja mitmed uued erialad, arenesid välissuhted. EMTA kinnistas oma staatuse Eesti avaõigusliku ülikoolina ning astus mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike liikmeks.

Selle kõrval oli Peep Lassmann paljude erialaorganisatsioonide juht ja eestvedaja. Eesti Muusikanõukogu presidendi rollis rääkis ta kaasa Eesti kultuuri­poliitika kujundamisel, meie muusikaelu põletavate küsimuste lahendamisel ning tutvustas Eesti muusikat ja muusikaelu rahvusvahelistel foorumitel. Eesti Interpreetide Liidu asutajaliikme, esimese esimehe ja kauaaegse juhatuse liikmena andis Peep Lassmann olulise panuse liidu kujunemisse ja selle tugeva positsiooni kujundamisse Eesti muusikaelus. Ta seisis järjekindlalt interpreetide huvide ja kõrge professionaalse taseme eest. Erakordse muusikuna tunnetas ta sügavalt interpretatsioonikunsti tähendust ja vastutust ühiskonnas.

Valdkondades, mis Peep Lassmanni huvitasid, olid tal fenomenaalsed teadmised. Väljaspool muusikat köitsid teda kõige enam linnud ja maailma riikide viimase saja aasta ajalugu. Vestlused Peep Lassmanniga neil ja muudel teemadel olid kolleegidele ja õpilastele erakordselt silmaringi avardavad.

Peep Lassmann oli Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi ja Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi ordeni kavaler, tema tegevust tunnustati mitmeti, sealhulgas Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiaga.

Eesti on kaotanud särava interpreedi, kunstniku ja intellektuaali, muusikaelus väljapaistva inimese. Jääme head sõpra ja kolleegi tänutundega mäletama.

Eesti Muusika- ja Teatri­akadeemia

Rektorite Nõukogu Haridus- ja Teadusministeerium

Kultuuriministeerium Eesti Muusikanõukogu Eesti Interpreetide Liit Rahvusooper Estonia Estonia Selts Eesti Pianistide Liit Eesti Klaveriõpetajate Ühing

Eesti Muusikakoolide Liit

Eesti Muusikaõpetajate Liit

Eesti Heliloojate Liit

Eesti Muusikafestivalide Liit

Eesti Ornitoloogiaühing