Lummuses sisaldub mingi osa tõest
Mari Kurismaa: „Ma proovisin oma loometee alguses aru saada, mis asi see pilt ikkagi lõpuks on ja mis ta ei ole ning kuidas keel sinna sobib või ei sobi.“
Jakob Hurt kummitab jälle
Muuseumireform võib lõppeda hüüumärgiga, kui pakkuda piitsa asemel präänikut.
Tõmbekeskusest magalaks
Milleks on arvustusi üldse vaja?
Lastele mõeldud näitus kui radikaalne kogemismuutus
Näituse sihtrühm on tegelikult ka lapse täiskasvanud saatja, Tu ja Minakaru väike dialoog mudeldab lapsevanemale kunsti vaatamise ja refleksiooni juhtimist.
Kriitika kui optika
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna saamise puhul 2025. aasta 8. detsembril
Noorusest ja muust häbiväärsest
Kui Mudlumi mälukirjandus talletab seda, mis on muutunud või juba kadunud, siis uue raamatuga rõhutab Mudlum hoopis jäävust.
Lühike allaandmise õpetus
Anu Allase debüütromaan mängib lugejaga, tõmbab tal aina tooli alt, ahvatleb ja eksitab tema kujutlusvõimet ning naeruvääristab ta tõejanu, sõlmituse ja lõpplahenduse ootust.
Kas kaitsetahe on seotud keeleõppetahtega?
Sõnaveebist nii ja naa
Kukalt kratsima ajab juba Sõnaveebi avakülg „otsi sõnade tähendusi ja tõlkeid“. Tõlkida saab ainult teksti. Ju peaks olema tõlkevasteid.
Jätkuvalt krüptiline uus ÕS
Eesti Teaduste Akadeemia saalis esitleti kolmapäeval, 10. detsembril pidulikult „Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2025“, selle veebiversiooni ning EKI teatmikku.
Aken vanausuliste varjul olnud elukorraldusse
Kuna vanausuliste pärimuskultuuri leksikoni avaköite koostajad on oma ala tõelised asjatundjad, siis on ka tulemus rõõmustavalt hea.
Setete keel ja rohepöörde paradoks
Kalle Kirsimäe: „Geoloogia tegevussfäär on märksa laiem kui ainult maavarad ja liigub üha rohkem ressursside taaskasutuse poole.“
Objektiivne subjektivism kui konkursi kriteerium
Võib ka vastupidi – siis subjektiivne objektivism. Sisu on ühtviisi mõttetus, kuid nii see on, kui vajatakse ekspertide otsust, nagu Eesti keelpillimängijate konkursil.
Kõlavärvide arhitekt Sten Heinoja
See õhtu kinnitas taas, miks Sten Heinoja kuulub Eesti pianistide paremikku – mitte ainult tehnilise võimekuse tõttu, vaid tänu oskusele panna klaver kõnelema nii intelligentselt ja tundlikult.
Üks moment, palun
Aeg näitab, kas Andrus Kallastu momentvormis kirjutatud teosed ja doktoritöö temaatika kõnetavad laiemat heliloojate ringi, kindlasti saab aga tänu neile heita pilgu tema loomelaborisse ja mõttemaailma.
Mosaiikkontsert kildudega suurest pildist
Ansambel U: ja Ludensemble’i ühiskontsert, millega tähistati Pierre Boulezi ja Luciano Berio sajandat sünniaastapäeva, oli värvikas ja hariv.
Puhu tuul ja tõuka teatrit
Läti teatri esitlusfestivalil „Skate“ nähtust tõusid esile kaks lavastust: Läti Kunstiteatri enneolematult laia joonega „Oraakel“ ning teatri Dirty Deal vaheda ühiskonnakriitika ja julge vormiga „Alfad“.
Aeg, mis teeb oma töö
Füüsilisele teatrile iseloomulikult on lavastuses „Tõusvad viiuldajad“ tugev rõhk rütmistatud liikumisel, tantsulisel koreograafial, lavavõitlusel, etendajate žestidel ja miimikal.
Soojuse valgel
Laval rullub lahti seeria enam-vähem suvaliste reeglitega suhtlusmänge, kus oma, eelkõige puhtformaalne, roll on nii rõival kui ka tekstil, rääkimata liikumisest.
Nelikümmend aastat hiljem
„Siuru sügise“ läbiva teemana jääb kõlama piiride valu. Ole sa siin- või sealpool raudset eesriiet, halb on olla. Võõrsil oled sa sisserännanu. Eestis pole sul asu – kord sind põlatakse, kord kiidetakse.
Mõtteid ümbermõtestamise ümber
Võib-olla on ümbermõtestamisega nagu kunstigagi: kui teos on kunstisaalis, on see kunst, sest institutsioon on nii määranud, oleme nõus või mitte.
Juurte juurde
Jerome Osentowski: „Dollari väärtus langeb. Mis on siis väärtuslik, kui dollar enam midagi väärt pole? Kapsapea!“
Ämblik meis enestes
Wendy Doniger pakub heldel käel tsitaate kirjandusest ja filmidest, ajaloolisi viiteid, kontekstiselgitusi, nalju, anekdoote ja rõõmsalt ulakaid metafoore just nagu kirjut suhkrupuru vahukooretordile.
Nobeli perekonna elu ja äri
Lõhkeainete leiutamise kõrval kirjutas Alfred Nobel ka kirjandusteoseid seksist, piinamisest, keelatud lõbudest ja usulisest fanatismist.
Kas tõesti on kogu vene filosoofia mäda?
Küljelt langev valgus on alati ilus
Sten-Johan Lill: „„Mo“-filmid on mulle filmikunsti ja filmiarmastuse kõige puhtam vorm. Just nende filmidega sünnib kõige puhtam looming ja põnevus olla tõeliselt elus.“
Räägime Nõukogude-järgsest filmist
PÖFFil linastunud kunagiste Nõukogude vabariikide filmid on insaiderfilmid: Ukraina, Kasahstani, Moldova või Gruusia elu on näidatud selle mitmekihilisuses, ent konteksti tundmata seda ei taba.
Hümn impeeriumi varemetel
Kaks sisuldasa nõukajärgsest juurikast aretatud filmi võtavad aegruumilises plaanis kardinaalselt erineva suuna: „Mälestus“ emigratsioonist minevikku, „Hiina meri“ kohapealt tulevikku.
Tiit Härm 19. III 1946 – 7. XII 2025
Tiit Härmi pidasid paljud kaasaegsed mehelikkuse ideaalkujuks, tema järele õhkas suur osa õrnema soo esindajaid nii siin- kui ka sealpool rampi.…
Maarja Mõtus 6. VI 1987 – 3. XII 2025
Maarja Mõtus õppis aastatel 2005–2010 kunstiakadeemias tootedisaini ning omandas 2013. aastal magistrikraadi EKA ning Tallinna tehnikaülikooli disaini ja tootearenduse ühisõppekaval. Juba tudengipõlves paistis ta silma avatud meele, hoo ja algatusvõimega. Raskusi kartmata võttis ta ette uusi, järjest keerukamaid disainiteemasid ja arendustöid. Pärast…
Tekstidest filmikultuuri ümber
