2025-06 (4030)
Kui kõik ei läinud, nagu loodeti
Programmis „Berlinale Classics“ linastuv „Naerata ometi“ sündis sellisena õnnelike juhuste koosmõjul.
Inimene visuaalse ja helilise info vahelduvas mõjuväljas
Etenduskunstnik Karl Saks: „Kultuuritarbijana tahaksin, et pakutavat oleks natuke vähem ja iga teose väärtus seeläbi suurem.“
Kuidas pärl särama lüüa?
Tallinna vanalinna arengukavas jääb puudu nii sihiselgusest, vaprusest kui ka rahast.
Õõvaoru lood
Tehisaru ja kultuurisektori tulevik arvudes
Humanitaaria ja kunstide kõrgharidus teeb Eesti elamisväärseks
Oleme harjunud väga rikka kultuurieluga ja ei mõtle sageli, kui palju kõrgprofessionaale on vaja selleks koolitada.
Andmetesse valatud raamatukultuur
Eesti Rahvusbibliograafia väärtuslik andmestik on teisendatud ajakohasesse formaati ja eeltöödeldud nii, et uurija saaks seda kohe kasutama hakata.
Arhitektuurivõistluste aasta 2024
Liina Soosaar: „Majanduslangus on jõudnud ka arhitektuurivõistlusteni. Võrreldes varasemaga on praegu vaiksem aeg.“
Pimeduse advokaat
Élisabeth de Bézenac: „Öö on hämmastav, maagiline. Öö ja pimedus teritavad meeli, viivad avastusteni enda ja maailma kohta.“
Posthumanistlik amööb mullases peoruumis ehk Disaini sakraal-profaanne hüperpopipidu
Noorte disainerite seas populaarne risoomne esteetika kõneleb muutuvast maailmatunnetusest ning on oma ajastu nägu – ometi on oht, et selle varjus läheb kaheksajalg koos pesuveega kaduma.
Eestlased ei ole mitte ainult lugejarahvas, vaid ka kirjutajarahvas
Kai Olivia Arrak: „Meil on sisemine sund kirjutada sõjamälestusi, metsavendadest-sugulastest, lugusid sõpradest ja töökaaslastest, matkaseiklustest, elust Siberis või kauges riigis, kuhu vabatahtlikuna satutud.“
Šveitsi kellassepa belle époque ja neoklassitsistlik Nipernaadi
„Pulcinella“ peategelase chaplinlik olemus koos magusate barokkaariatega tekitab nostalgiat kadunud ajastu järele, mängulise „Hispaania tunni“ dekameronlik koomika ei muutu piinlikuks.
108 vihast meest
Kaheksale Oscarile kandideeriv „Konklaav“ valgustab läbi nii Vatikani siseelu kui ka demokraatia valud.
Kas maksud teevad õnnelikuks?
Keskeltläbi suurendavad maksud jõukust, peamiselt hariduse kaudu, ja suurendavad rahulolu nii tervise, hariduse kui ka jõukuse kaudu.
Nähtamatu osa majandusest. Privaat- ja avaliku sfääri eristamine
Tasustatud majandus toetub hüvedele, mille tagab tasustamata hooletöö.
Kes kardab kliitorit ehk Kuidas ERRist sai Urr
ERR heitleb mitmes kriisis, mida ilmestab süvenev komme minna kaasamise ja erinevate teemakäsitluste asemel keelamise teed.
Maskuliinsuse kriis ja heteropatriarhaadi juured
Arvamus, et mehed pole enam need, mis nad olid, pole sugugi hiljutine nähtus. See on üks kellegi kontrolli alla saamise viisidest.
Hoolitsus ja karistus: kui printsess tahab (pehmelt?) piitsa
Kas naised saavad oma keha ja seksuaalsust siduda fetišismiga, ilma et see piiraks nende agentsust?
Jõunaise koopamüüt
Üüve-Lydia Toompere lavastuse „Flex“ võlu seisneb etendaja võimes end jäägitult (eba)täiuse otsingule pühendada.
Teatriraamat, tarviline vara
Kaks lünka minu riiulis
Esimese neist, Sven Mikseri „Vareda“, laenasin emalt ja selle lugemiseks kulus napilt paar õhtut, ent teose kohalolek mu meelelaotuses püsib siiani. „Vareda“ on kõige paremas mõttes nii üdini kohalik, et selline…
Korrapäratuse võlu tuuakse korraks nähtavale
Helen Tago suhestub nii eelmiste põlvede graafikute kui ka graafika ajaloo ja trükitehnikatega üldisemalt.
Mozart nüüdismuusikaga
Juha Kangas oli valinud TKO kavva kaks äärmiselt huvitavat nüüdismuusikateost, mis kõlasid kõrvuti petlikult lihtsate Mozarti teostega.
Eneseotsingud loovuse ja unustuse piiril
„Keedetud hirvede aeg“ on rohkem kui ühe inimese lugu: see on meditatiivne uurimus kohanemise ja loobumise, mälu ja unustamise, vabaduse ja võimu teemal.
„Päevaraamatu“ neli kihti
Romaani ja lavastuse tegevus toimub mingi riigi piiri ääres, maal vanaema juures, kuhu kaks poissi on suurlinnast ära saadetud, sest seal pole sõja tõttu enam midagi süüa.
Mis need ohjad meida hoidvad
Kas kooriühingu aastapreemiate gala peaks olema klassikaline kontsertaktus, omaette kontseptuaalne tervik või heal tasemel koore ühekaupa eksponeeriv koorikontsert?
Rohkem kurja tegevaid ja kuritegelikke naisi, palun!
Kirjanduses napib konfliktsete naiste portreid, kuigi naised valetavad, joovad, suitsetavad ja võivad äraelamiseks korda saata kuritegusid samamoodi kui mehed.
Hirvedest kogu nende ilus ja rohmakuses
Piret Raud mõtiskleb romaanis „Keedetud hirvede aeg“ loojate ja publiku kunstile seatud muutlike ootuste üle.
Põhja tasane kõla
Orkestri Põhjakõla kontserdi tõmbenumbriks kujunes esimese Hiiu kandlele ja keelpilliorkestrile loodud kontserdi, Tauno Aintsi „Tundmatu teekond“ esiettekanne.
Esiküljel etenduskunstnik Karl Saks. Foto Piia Ruber
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2024
Piret Raua „Keedetud hirvede aeg“
Piret Raua „Keedetud hirvede aeg“
Andra Teede „Kateriin ja kurjad onud“
Eesti Kooriühingu aastapreemiate gala
orkestri Põhjakõla kontsert „Meri, meie ema“
Tallinna Kammerorkestri kontsert
