Programmis „Berlinale Classics“ linastuv „Naerata ometi“ sündis sellisena õnnelike juhuste koosmõjul.
Etenduskunstnik Karl Saks: „Kultuuritarbijana tahaksin, et pakutavat oleks natuke vähem ja iga teose väärtus seeläbi suurem.“
Tallinna vanalinna arengukavas jääb puudu nii sihiselgusest, vaprusest kui ka rahast.
Oleme harjunud väga rikka kultuurieluga ja ei mõtle sageli, kui palju kõrgprofessionaale on vaja selleks koolitada.
Eesti Rahvusbibliograafia väärtuslik andmestik on teisendatud ajakohasesse formaati ja eeltöödeldud nii, et uurija saaks seda kohe kasutama hakata.
Liina Soosaar: „Majanduslangus on jõudnud ka arhitektuurivõistlusteni. Võrreldes varasemaga on praegu vaiksem aeg.“
Élisabeth de Bézenac: „Öö on hämmastav, maagiline. Öö ja pimedus teritavad meeli, viivad avastusteni enda ja maailma kohta.“
Noorte disainerite seas populaarne risoomne esteetika kõneleb muutuvast maailmatunnetusest ning on oma ajastu nägu – ometi on oht, et selle varjus läheb kaheksajalg koos pesuveega kaduma.
Kai Olivia Arrak: „Meil on sisemine sund kirjutada sõjamälestusi, metsavendadest-sugulastest, lugusid sõpradest ja töökaaslastest, matkaseiklustest, elust Siberis või kauges riigis, kuhu vabatahtlikuna satutud.“
„Pulcinella“ peategelase chaplinlik olemus koos magusate barokkaariatega tekitab nostalgiat kadunud ajastu järele, mängulise „Hispaania tunni“ dekameronlik koomika ei muutu piinlikuks.
Kaheksale Oscarile kandideeriv „Konklaav“ valgustab läbi nii Vatikani siseelu kui ka demokraatia valud.
Keskeltläbi suurendavad maksud jõukust, peamiselt hariduse kaudu, ja suurendavad rahulolu nii tervise, hariduse kui ka jõukuse kaudu.
Tasustatud majandus toetub hüvedele, mille tagab tasustamata hooletöö.
ERR heitleb mitmes kriisis, mida ilmestab süvenev komme minna kaasamise ja erinevate teemakäsitluste asemel keelamise teed.
Arvamus, et mehed pole enam need, mis nad olid, pole sugugi hiljutine nähtus. See on üks kellegi kontrolli alla saamise viisidest.
Kas naised saavad oma keha ja seksuaalsust siduda fetišismiga, ilma et see piiraks nende agentsust?
Üüve-Lydia Toompere lavastuse „Flex“ võlu seisneb etendaja võimes end jäägitult (eba)täiuse otsingule pühendada.
Helen Tago suhestub nii eelmiste põlvede graafikute kui ka graafika ajaloo ja trükitehnikatega üldisemalt.
Juha Kangas oli valinud TKO kavva kaks äärmiselt huvitavat nüüdismuusikateost, mis kõlasid kõrvuti petlikult lihtsate Mozarti teostega.
„Keedetud hirvede aeg“ on rohkem kui ühe inimese lugu: see on meditatiivne uurimus kohanemise ja loobumise, mälu ja unustamise, vabaduse ja võimu teemal.
Romaani ja lavastuse tegevus toimub mingi riigi piiri ääres, maal vanaema juures, kuhu kaks poissi on suurlinnast ära saadetud, sest seal pole sõja tõttu enam midagi süüa.
Kas kooriühingu aastapreemiate gala peaks olema klassikaline kontsertaktus, omaette kontseptuaalne tervik või heal tasemel koore ühekaupa eksponeeriv koorikontsert?
Kirjanduses napib konfliktsete naiste portreid, kuigi naised valetavad, joovad, suitsetavad ja võivad äraelamiseks korda saata kuritegusid samamoodi kui mehed.
Piret Raud mõtiskleb romaanis „Keedetud hirvede aeg“ loojate ja publiku kunstile seatud muutlike ootuste üle.
Orkestri Põhjakõla kontserdi tõmbenumbriks kujunes esimese Hiiu kandlele ja keelpilliorkestrile loodud kontserdi, Tauno Aintsi „Tundmatu teekond“ esiettekanne.
Esiküljel etenduskunstnik Karl Saks. Foto Piia Ruber
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2024
Piret Raua „Keedetud hirvede aeg“
Piret Raua „Keedetud hirvede aeg“
Andra Teede „Kateriin ja kurjad onud“
Eesti Kooriühingu aastapreemiate gala
orkestri Põhjakõla kontsert „Meri, meie ema“
Tallinna Kammerorkestri kontsert