Eesti Kultuurkapitali 100. aastapäevale pühendatud esseevõistluse võitis pseudonüüm, mitteisik, kes esines auhinnagalal videopöördumises 19aastase tütarlapsena, aga kelle taga peidab end keegi teine, üldse mitte algaja kirjutaja … Ja meesterahvas. Arvan nii, sest Nora Maria Londonit on tehisaru loodud videos kujutatud mehepilguga (male gaze’iga): maskuliinne, naist eelkõige seksuaalobjektina nägev pilk on loonud laureaadiks paokil huulte, meela ilme, käheda hääle ja just sellise kehaehitusega tüdruku kujutise.
Võib muidugi mõtiskleda, kas ehk tehti selle videoga nalja keskmise eestlase digitaalse kirjaoskuse puudumise üle (teadagi on harilikul internetikasutajal aina keerulisem vahet teha originaalsisul ja süvavõltsingul) või mängis tehisintellekti kasutamine kaasa essee ühe (ehkki mitte peamise) probleemiasetusega („AI ehitab üles nähtamatu riigi. Ametnikke pole vaja. AI administreerib“), ent videopöördumist vaadates tabas mind vaid sügav õõvastus. Esialgu tundus, et žürii ongi Eesti kohta haruldaselt suure auhinnafondiga võistluse võitjaks valinud teksti, mille kirjutas masin, ent isegi pärast tõe selgumist ja essee läbilugemist ei tahtnud kõhe tunne kaduda. Konkursi esindajad kinnitavad küll, et essee autor on inimene, kelle isik on neile teada, ning Postimehes teatakse rääkida, et teksti testiti tehismõistuse tuvastamiseks mõeldud vahenditega ega leitud märke selle sünteetilise päritolu kohta. Küsimus ei ole aga mitte provokatiivses maskimängus, sest seda on varemgi tehtud, seejuures tunduvalt nutikamalt (meenutagem või Arthur Valdest!), vaid ennekõike viisis, kuidas see teostati.
Generatiivse tehisintellekti kasutamise eetilisuses on juba pikalt kaheldud. Ma ei pea silmas vaid andmelekkeid, süvavõltsinguid ja lakkamatut plagiaadiohtu – on teisigi põhjuseid, miks mõjub avalik flirt AIga, eriti kultuurkapitali juubeli puhul, igati vastuoluliselt. Võtkem näiteks Londoni videopöördumine: et treenida mudelit, mis oskab luua niisuguse üheminutilise video, kulub viis korda rohkem süsihappegaasi kui keskmisel sõiduautol terve selle eluaja jooksul.1 On näha, et autor selle pärast ülemäära südant ei valutanud, sest essees ei ole tähelepanuväärsel kombel üldse arutatud seda, kui suurel määral hakkab järgmise saja aasta jooksul kultuuri loomist, vastuvõttu ja säilitamist mõjutama kliimakriis. Tõeline 19aastane ei oleks kliimateemat kindlasti kõrvale jätnud.
„Mitte kisa ei pea kuulama. Mitte kisa, vaid vakatust. Ja üldisest kisast ei kõla vakatus läbi. Kas oskate kuulata, tähele panna, kui ühes Eesti väikelinnas jääb täna õhtul proovisaal tühjaks, sest proovi enam ei tulda?“ See on Londoni essee üks tsiteeritumaid mõtteid ühismeedias. Niisiis, kliimaküsimused jätab London küll kõrvale, ent kirjutab see-eest õiglastest töötasudest ning kultuuri alarahastatusest ja -väärtustamisest, jõudes järeldusele, et samamoodi enam jätkata ei saa. Olen muidu Londoniga igati päri, ent samas tekitab vastuolulisi tundeid see, et tehisaru abil avalikkust provotseerides on ta ignoreerinud tõika, et Google’i, Microsofti, Meta ja teiste suurfirmade AI-mudeleid treenivad nn kolmanda maailma riikide elanikud, kes teenivad kaks dollarit tunnis ja töötavad igasuguste sotsiaalsete garantiideta ning ebakindlate lepingute alusel.2 Mis õigus on tööõigluse eest seista „autoril“, kes toetab oma tegevusega moodsat orjapidamist?
Londoni enesepresentatsiooni ebaeetilisus viitab mõistagi laiemale tendentsile, mitte vaid üksikisiku vastutusele kogu selles AI-virvarris. Samamoodi, nagu mul on pärast selle video nägemist ja teksti lugemist raske tõsiselt võtta Eesti Kultuurkapitali ja esseevõistlust ennast (õhkõrngi viide või kahtlus, et osa tekstist on valminud tehisaru abiga, devalveerib mu arvates kogu ettevõtmise), on mul raske toetada ka kirjastajaid, kes otsustavad panna raamatukaanele tehisintellekti loodud (enamasti kunstiliselt ebaõnnestunud) pildi, ent ka kõiki teisi kultuurivälja institutsioone, kes ei teadvusta oma rolli loovisikute toetajatena. Mis mõtet on ülal pidada Eesti Kultuurkapitali ja üldse nähtust nimega eesti kultuur, kui me nii lihtsatele kiusatustele järele anname?
1 Jennifer L, How Big is the CO2 Footprint of AI Models? ChatGPT’s Emissions. – CarbonCredits.Com 30. V 2023. https://carboncredits.com/how-big-is-the-co2-footprint-of-ai-models-chatgpts-emissions/
2 Vt 60 Minutes. Training AI takes heavy toll on Kenyans working for $2 an hour. – Youtube 25. XI 2024. https://www.youtube.com/watch?v=qZS50KXjAX0&ab_channel=60Minutes
