Rumalamat küsimust maksude kohta on raske ette kujutada. Ostad – saad raha eest kohe midagi vastu. Investeerid – saad lootuse, et saad hiljem rohkem. Ja teed seda või jätad tegemata omal tahtel. Enamasti. Maksu aga nõuab keegi teine. Riik nõuab, sina maksad – kasu jääb uduseks. Kui aga vaadata graafikut joonisel 1, siis paistaks nagu, et inimeste rahulolu eri riikides tõuseb, kui nad rohkem maksu maksavad. Pildil on 133 riiki, mille kohta andmeid leidub. (Välja on jäetud väike arv naftariike ja maksuparadiise, kes teadaolevalt toimivad iselaadsete seaduspärasuste alusel.) Kas siin on mingi viga või viperus? On isegi mitu.

Peab tõesti paika, et rahulolu ja maksutaseme vahel on seos. Seda ei maksa unustada. Aga kumb mõjutab kumba? Kas on nii, et mida rohkem saad makse maksta, seda õnnelikum oled? Või hoopis vastupidi, et rahulolevad inimesed käivad rahaga pillavalt ümber. Just nagu annaksid riigile jootraha, et „Säh, riik, sinule kah midagi!“. Siinsel puhul pole kumbki õige.

Oleme graafikul värvinud viisteist kõige jõukamat riiki siniseks ja viisteist kõige vaesemat punaseks. Sinised täpid on ülal paremal ja punased all vasakul. See tekitab mitu küsimust. Esiteks, ka madalaima maksutasemega jõukas riik võtab rohkem maksu kui vaesed riigid. Miks nii? Teiseks: kuidas said jõukad riigid jõukaks ja rahuolevad rahvad rahulolevaks? Mis aitas nad välja punasest? Kolmandaks: kas jõukus teeb rahuolevaks niisama, otseselt, või teeb seda veel millegi muu kaudu, näiteks tervise kaudu? Tõesti, kui teeme siniseks jõukate riikide asemel kõige tervemad, saame enam-vähem samalaadse pildi. Ja jõukuse teisendavad terviseks maksud. Vaatame esiteks, mis põhjustab rahulolu ja jõukuse, ning seejärel toome sisse ka maksud.

Mis toob rahulolu ja jõukuse?

Mis on see, mis kahandab rahulolu kõige otsesemalt? Mul on valus. Mul pole raha. Ma ei oska midagi. Mul pole rahuldavaid inimsuhteid. Mul on hirm. Mul pole õigusi ega vabadusi. Iga neist põhjustest võib rahulolu nulli viia, olgu muud tegurid kui soodsad tahes. Tervis, jõukus, haridus, inimsuhted, vabadus. Rohkem selliseid nullistavaid üldisi tegureid me ei märka. Nende alla mahub vist kõik, mis rahulolu mõjutab. Inimsuhted, kuigi on tähtsad, jäävad väljapoole meie skeemi, kuna me ei oska neid sisse tuua. Riigi tasandil tuleb siis mängu inimeste rahulolu hinnangute keskmine. Jõukuse näitaja on SKT inimese kohta. Tervise mõõduks on imikute ellujäämise määr.² Hariduse puhul on oluline õpiaastate arv.³ Vabaduse astet näitab V-Demi liberaalse demokraatia indeks. Saame järgmise pildi (joonis 2). (Maksude juurde jõuame edaspidi.)

Nool TR märgib, et tervis suurendab rahulolu. Jõukus suurendab rahulolu otseselt, aga ka kaudselt sellega, et tervis on parem: parendab toitu ja peavarju. Murdarv 0 ja 1 vahel on R-ruudu statistik, mis näitab ühtekalduvuse tugevust. Tervise alusel saab antud riigis rahulolu määratleda 58% ulatuses, nii-öelda. Jõukus lubab seda otseselt tervelt 72% ulatuses. Jõukus lubab määratleda tervist koguni 84%. See on kõige tugevam seos meie graafil.

Jõukust ennast toodab tugevasti haridus. Keskmine kooliaastate arv on see, mis on teinud „punastest“ maadest „sinised“, tõstes tootlikkust. Seos HJ on võimas – 78%. See seos toimib mõlemas suunas: haridus toidab jõukust, aga jõukus võimaldab saada ka parema hariduse.

Mismoodi on maksud ja rahulolu omavahel seotud?

Lisame nüüd pildile ka maksud (joonis 3). Haridus toodab jõukust, aga on ise kah kulukas. Kõrge hariduse määra suudab kinni maksta ainult jõukas rahvas. Ta võiks seda ju teha ka eraviisiliselt, kuid enamasti teeb seda riigi vahendusel. Ja riik saab seda teha põhiliselt maksude varal. Mida jõukam rahvas, seda rohkem makse suudab ta maksta. Ühtelangevuse määr jõukuse ja maksude vahel on keskmine – 54%, maksude ja hariduse puhul samuti – 53%. Rohkem ei saagi oodata. Egas haridus ainult maksudest tulene, ega maksud ainult haridusse lähe.

Tervisega on sama lugu. Ainult et tervise ja maksutaseme määra vastastikune seos on suurem kui hariduse puhul – 63%. See on isegi suurem kui tervise ja rahulolu taseme seos! See üllatab, sest mõnel pool (nagu USA) riik tervishoiuga palju ei tegele, kooliharidusega aga küll.

Nendime siis kaheksat otsest ja tugevat põhjuslikku seost.

H®J Haridus suurendab tootlikkust ja sellega jõukust.

J, T, H, V®R Jõukus, tervis, haridus ja vabadus suurendavad rahulolu.

J®àM Jõukus võimaldab kõrge­mat maksutaset.

M®T, H Maksud võimaldavad parendada tervist ning haridust.

Maksud seostuvad rahuloluga ainult kaudseid põhjuslikke radu pidi: lühemad on M®H®R ja M®T®R ning pikem M®H®J®R. Ei üllata siis, et maksude ja rahulolu määra ühtelangevus on ainult 34%. Aga olemas ta on. Keskeltläbi on kõrgema maksutasemega rahvad tõesti rohkem eluga rahul ja see pole juhuslik järeldus.

Eesti teed

Eesti maksutase 32,8 ja rahulolu 5,7 paigutab riigi eelmisel graafikul üsna keskmise joone lähedale, Läti ja Venemaa seltskonda. Seda näitab selgemini graafiku ülaosa suurendus (joonis 4). Kelle seltskonda tahaksime jõuda? Kelle seltskonda nihkuksime maksutaset alandades või tõstes? Oleneb sellest, milliseid makse alandame või tõstame ja muudame selle varal tervist, haridust ja jõukust. See on omaette teema. Aga keerukused ei tee olematuks lihtsaid põhialuseid.

Kui maksutaset alandame, võime graafikul liikuda USA ja Austraalia suunas, aga enne peame mööduma Uruguai, Argentina ja Brasiilia seltskonnast. Ja maailma keskmine muster Eesti omadest väiksemate maksudega on hoopis Moldova, Boliivia ja Rumeenia. Kui me maksude tõstmist ei karda, siis võime liikuda Poolast ja Saksast möödudes Soome poole. Aga maailma keskmine muster Eesti omast kõrgema maksumääraga liigutab meid hoopis Belgia poole. Rahulolu poolest oleks kena seegi.

Selleks korraks piisab. Meenutagem põhilist. Enamusel jõukatest maadest on maksutase Eesti omast kõrgem, ja seda mitte püsti rumalusest. Maailma kolm kõige suurema rahuloluga riiki (Soome, Taani ja Norra) on kõrge maksutasemega. Keskeltläbi suurendab kõrgem maksutase jõukust, peamiselt hariduse kaudu. Ja suurendab rahulolu nii tervise, hariduse kui ka jõukuse kaudu. See ei tähenda, et makse peaks arutult tõstma. Aga selleks et mingi ideoloogia alusel maksutõus keelata ja lubada ainult maksutaset langetada, selleks peab mööda vaatama maailmast ja Eesti asukohast selles maailmas.

1 Kasutatud on andmeid eri allikatest Our World in Data vahendusel. Rahulolu andmed vt World Happiness Report (2012–2024). Maksutaseme andmed vt UNU-WIDER Government Revenue Dataset (2023). Sisemajanduse kogutoodangu andmed elaniku kohta vt World Bank (2025).

2 Imikute suremus näitab, milline protsent imikutest sureb esimese eluaasta jooksul. Vt United Nations Inter-agency Group for Child Mortality Estimation (2024).

3 Õpiaastate arvu andmed, vt Jong-Wha Lee, Robert Barro, Education Matters: Global Schooling Gains from the 19th to the 21st Century. Oxford University Press, 2015. Jong-Wha Lee, Hanol Lee, Human capital in the long run. Journal of development economics 2016, nr 122, lk 147-169.