Otse üle mägede
Pille Lausmäe-Lõoke: „Rüütelkonna hoone räägib Eesti ajaloost: meil on oma ajalugu, oma kultuur – ja see kõik ei alanud 1918. aastal koos omariiklusega.“
Ühismeedias raha lebab maas
Lääne kardetud ja kirutud oligarhid on ei kellegi muu kui tarbetu teenuse kasutajate ühislooming.
Ebapädevuse strateegia
Haavatav kultuuripärand
Eesti 2024. aasta arhitektuuripreemiate laureaadid
Žürii: ehtekunstnik ja disainer Kärt Summatavet, arhitektid Joel Kopli, Martin Melioranski ja Kai Süda, arhitektuuriajaloolane Carl-Dag Lige, maastikuarhitekt Grete Veskiväli-Dubov ning sisearhitekt Maarja Valk-Falk.
Rekonstrueerimispreemia
Ankru tn 8 tehasehoone rekonstrueerimine stuudiokorteritega elumajaks. Arhitektid Karli Luik, Johan Tali ja Harry Klaar (Molumba). Sisearhitektid Aet Grigorjev (Pink) ja Kadi…
Rüütelkonna hoone ja teised
Pärandi väärtustamine ja kasutamine ei ole ainult ajaloo säilitamine. See on ka mitmekesise kultuuriruumi, vaimse ruumi, esteetilise ruumi ning elukeskkonna hoidmine.
Läbikäimist soosiv arhitektuur võtab võimust
Kasutajasõbralike lahendustega üllatab Ankru tn 8 kortermaja juba esimesel sammul. Arhitektid on kasutanud iga võimalust, et kavandada kohtumise, suhtlemise ja loomise paiku.
Automaks – halvasti esitletud hea maks
Mootorsõidukimaksu tajutakse sageli eelarveaukude lappimise abinõuna, mitte väliskulude sisemiseks muutmise instrumendina.
Kunstiakadeemia rektorikandidaadid vaatavad tulevikku
Kirke Kangro ja Hilkka Hiiop näivad olevat paljuski ühte meelt – nende programmide erinevused tulevad välja pisiasjades.
Põlve otsas tehtud maailm
Tundub, et kliimaküsimus ja rahvusvahelised probleemid mahuvad vaid akna tagant piiluma seda Tartu maailma, kus omameisterdatud kell multisürrealismi sadat aastat tiksub.
„Aurora“ – tavaline Eesti elu
Orgaanilised näitlejatööd ja eluline armukolmnurk teevad „Aurorast“ igati vaadatava filmi. Klišeelikuks jääb erapooletu religioonikäsitlus, mis väliste tunnustega mängimisest sügavamale ei tungi.
Teater süstib tolerantsusvedelikku ühiskonna veeni
Aare Toikka: „Praegune aeg on selline, et meedia paiskab meie ümber, meisse ja meist läbi väga palju fragmente ja lõpetamata lugusid. Sellest tulenevalt on ka palju lõpuni mõtlemata mõtteid.“
Ismene+Euridike
Priit Strandbergi lavastuse teksti- ja traditsioonitruudus on see, mis võimaldab kontraste ning mille pärast saab Antigone tragöödias esile tulla see tõeliselt ürgne, inimlik ja ajatu.
Akadeemia roll
Eesti ühiskonnal on ees keerulised ajad ja seetõttu on lisaks alusuuringute edendamisele vaja suurendada akadeemia osa rakendusteaduste ja innovatsiooni edendamisel.
Kuidas aidata õpetajatel koolis tasakaalu jääda
Värske uuring tõestab, et koolitustega saab parandada õpetajate stressitaluvust ja sotsiaalseid oskusi.
Kui muusika pole tellija materjalist
Asi lõhnab sedamoodi, et vaikselt peab harjuma olukorraga, kus muusikateos on olemas, kuid puudub autor.
Nädalalõpp koorimuusikaga
On äärmiselt värskendav, et aeg-ajalt juhatavad Eesti koore välismaa koorijuhid, eriti kui nad toovad meie publiku ette siinmail vähe kuuldud muusikat.
„Sõda“ on korraga mürk ja ravim
Heli Alliku vahendusel on eesti keeles ilmunud Louis-Ferdinand Céline’i kadunuks peetud romaan „Sõda“. Oma justkui katkise keelega aitab teos lugejalgi sõnastada nimetamatut.
Ühenduste kirjandus
Võib-olla püüab Jon Fosse ilukirjanduse vahenditega juhtida meid korrakski eemale kategoorilisest mõtteviisist ja lahterdavatest lahendustest.
Lugu pärandiks saanud raamatust
Majanduskirjandus
Nüüdisteatri vaatamiskogemuse juhatus
Lehmanni „Postdramaatiline teater“, viimasel kolmel kümnendil rahvusvahelist teatriuurimist enim mõjutanud teos on nüüd kättesaadav ka eesti keeles.
Surmakutsarist kommipoodnik
Ehkki „Tüdruk nõelaga“ on stsenaariumi ja väljanägemise poolest ajalooline draama, on see pandud teadlikult tänapäevaga resoneerima.
In memoriam Jüri Martin
29. IX 1940 – 21. I 2025
Ta oli sündinud 29. septembril 1940. aastal Tallinnas näitlejate perekonnas. 1959. aastal lõpetas ta Tallinna 21. keskkooli ning 1964. aastal Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna bioloogia erialal. Järgnes aspirantuur NSV Liidu Teaduste Akadeemia Uurali filiaali taime- ja loomaökoloogia instituudi juures. 1968. aastal kaitses ta bioloogiakandidaadi väitekirja teemal „Samblikusünuuside…
Nägin unes, et olin ärkvel
Äärmiselt meeliülendav, aga ka üsna jahmatav oli see emotsioonide tulv, mille vallandas Ameerika ühe olulisema filmilavastaja David Lynchi surm nädalapäevad tagasi. Tundus, et Lynchiga koos suri osalt ka teatud filmitegemise viis, kus otsitakse tõde tegelikkuse piiride tagant, aga mitte väljastpoolt, teistest galaktikatest või paralleeluniversumitest nagu enamikus tänapäeva…
Helle Janson 15. X 1947 – 14. I 2025
Heast surmast patuse armastuseni või vastupidi
Patukahetsuse käsiraamatute puhul on raske leida seksuaalsuse varianti, mida seal poleks detailselt kirjeldatud, ometi jääb lahtiseks, kuivõrd ütleb see midagi tolle aja reaalse seksuaalelu kohta.
Ilus on vaadata, kuidas inimene tööd teeb
Signe Kivi näitusel on ilmselge, et piir töö ja loomingu, tegemise ja loomise vahel on meie aja leiutis.
