Miks on vaja majandusraamatuid, kui majandusanalüütilise lähenemise, kõigi tulude ja kulude tasakaalustatud kalkuleerimise asemel on praktikas otsustamise aluseks kõhutunne, kisamisvõistlused, arusaamine, et money talks, finantsarvestus (ei võeta arvesse mitteturulisi väärtusi, nagu aeg, keskkond, kindlustunne) ja muu selline? Kui seda üldjuhul isegi majandusvaldkonnas ei rakendata, nagu võis näha kiire intressimäärade tõstmise aegu, kui ei selgitatud välja, kas („pudelikaelte“) inflatsiooni selline ravi pole haigusest hullem. Raha kallinemine tähendab ju investeeringute vähenemist, mistõttu ei saa pakkumist suurendada ning hindu alla tuua, ühtlasi aga nõudluse pärssimisest tekkivat töötust ja sellega kaasnevaid sotsiaalprobleeme jm. Võimalusena võiks majanduslik mõtlemine ju siiski alles jääda. 

Nagu muugi kirjavara avab majanduskirjanduski uusi ja imelisi maailmu ning õpetab olukorda selge pilguga nägema ja asjalikke küsimusi esitama. Kui näiteks öeldakse, et pikemas perspektiivis raha ei ole, andes sellega mõista, et vastutustundlikumad valitsused hakkavad vaikselt kohe kärpima, siis saab hakata uurima, millal ja miks ei ole enam raha mitte millestki ega saa enam õhust luua, nagu praegu tehakse. Häid majandusraamatuid lugenu tunneb ära ebamugava tõenduse tähelepanuta jätmise ehk soovi näha vaid seda, mida näha soovitakse, paremate võimaluste „unustamise“, selektiivsuse tulude ja kulude vaatlemisel, ebaloogilise kindluse ebakindlates oludes ja palju muud. 

Erik Angneri järgi on majandus lummavate ja kasulike ideede maailm. Nende levikut on aga seni suuresti takistanud liialt tehnilised käsitlused. Õnneks olukord paraneb silmanähtavalt nii käsitluste praktilisuse, arusaadavuse kui ka mitmekülgsuse poolest.