Ankru tn 8 tehasehoone rekonstrueerimine stuudiokorteritega elumajaks. Arhitektid Karli Luik, Johan Tali ja Harry Klaar (Molumba). Sisearhitektid Aet Grigorjev, Kadi Laur (Pink). Kino Maastikuarhitektide maastikuarhitektuur. Valminud 2024.
Tallinna kasvav elanikkond vajab aasta-aastalt linna ära mahtumiseks aina enam ruutmeetreid. Varasem populaarne äärelinnastumise mudel on viimasel kümnendil saanud konkurendi. Aina vilkamalt ehitatakse linnasiseseid kunagisi tööstuslinnakuid ümber elamukvartaliteks. Tellistest vabrikuhooned tõmbavad vormi ja massiivsusega nii loojate kui ka investorite tähelepanu.
Ühest küljest on uue põlvkonna perede huvi linnakeskkonna ja ajalooliste kvartalite vastu tervitatav. Teisalt, surudes peale neokapitalismi ideaale tõukavad uusarendused nendelt aladelt välja varasemad elanikud. Sellegipoolest rakendatakse Ankru tn 8 hoones ja selle ümbruses jätkusuutlikke lahendusi nagu näiteks vihmavee mitmel otstarbel kasutamine või ühiste ruumide potentsiaali kohaldamine. Taaskasutatakse ka vanadest vabrikutest pärit detaile ja seeläbi populariseerivad Molumba arhitektid Euroopa arhitektuuriringkondades levivat trendi, mis eelistab renoveerimist lammutamisele.
Põhjala ajalugu ja sotsiaalne külg
Piirkonna arhitektuuriloo alguseks võib pidada aastaid 1912–1916, kui Kopli poolsaare edelaossa ehitati Vene-Balti ja Bekkeri laevatehas, neist viimane koos töölisasulatega.1 Veel enne I maailmasõda rajati piirkonda ka elektrijaam, veevõrk ning trammiliin suunaga kesklinna.2 Praeguse Ankru tn 8 kortermaja vastas asub hoonekompleks, mis moodustas omal ajal Bekkeri laevatehase laevaehitustsehhi. Toona oli see Eesti suurim monoliitbetoonist hoone, millel on silindriline raudbetoonkatus.3 Sedasama minevikku peegeldab ka Ankru tn 8 nüüdne elamu, mille katuse vorm vihjab osaliselt endistele majadele, lisades hoone nüüdisarhitektuurile ajaloohõngu.
1924. aastal asutas Sangastest pärit end üles töötanud Harry Feldmann koos sugulase Karl Feldmanni ja ühiskonnategelase, Eesti Kirjastus-Ühisuse ühe asutaja4 Friedrich Johann Uibopuuga Põhjala kummitehase5 ja kuni 1998. aastani toodeti endise Vene-Balti laevatehase hoonetes kõike mõeldavat kummist: lutte, jalanõusid, mänguasju ja riideid. 1970. aastate lõpus töötas Põhjala tehases üle 700 inimese.6
Nagu Põhja-Tallinnas juba tavaks, saavad endised tootmishooned kõigepealt uue hingamise kultuurikvartalina, olgu selleks siis juba tuntud Telliskivi loomelinnak või uuem Põhjala tehas. Põhjalas on praegustel korterielanikel võimalus külastada 11 äri otse maja esimesel korrusel ja ka ülejäänud Põhjala tehase piirkonda naabruses, kust võib leida kohvikuid, restorane, kunstnikke, pagari ja isegi improteatri.
Piirkonnale on pakutud häid lahendusi, mida teoreetilistes käsitlustes kajastatakse ja kiidetakse omajagu, kuid ellu viidud näiteid veel napib. Näiteks sademevee äravoolu lahendus on Põhjala kvartalis üpris nutikas, nimelt juhitakse vesi jalakäijate tsoonist vihmaaeda, kus see tagasi pinnasesse imbub – koormus kanalisatsioonile väheneb ja samal ajal valmistatakse piirkond tasapisi ette kliimasoojenemisest tingitud ekstreemseteks ilmastikuoludeks, nt hoogvihmadeks. Kortermaja fassaadile on projekteeritud võrestikud, mis võimaldavad ronitaimedel mööda seinu katuse poole pürgida. Sel viisil pakutakse lisaks ökoloogilistele plussidele ka lihtsalt silmailu. Kuigi solarpunk’ist7 on veel vara rääkida, viivad need lahendused kahtlemata õiges suunas.
Hoone integreerimine ümber olevasse (elu)keskkonda ning hoone jalajäljele mõtlemine vormib üht kõige saastavamat sektorit – ehitussektorit – veidi keskkonnasõbralikumaks. 2021. aastal andis Euroopa Liidus hoonestamine 36 protsenti CO2 heitmest ja koguni 40 protsenti energiakasutusest, samuti tuleb ehitussektorist üle kolmandiku ELi jäätmetest.8
Ühine
Kortermaja peauksest sisenejale avaneb trepikoja esimene osa, kus tellise ja puidu soojad mahedad toonid mõjuvad rahustavalt. Sümpaatne puitdetailidega sein peidab saladust: selle taga avaneb käruparkla ja tõukside panipaik. Kasutajasõbralikud lahendused algavad Ankrus juba esimesel sammul ega lõpe enne kuuenda korruse päikeseterrassi, kus majaelanikul on võimalik laia vaadet nautida ja meelepäraseid maitsetaimi kasvatada. Sinna vahele jääb veel tööstuslike masinatega ühiskasutatav pesuruum, mis on elanike seas populaarsust kogunud, ja vintage-mööbliga hubane koostöötamise ala. Arhitektid on kasutanud iga võimalust naabritele kohtumis-, suhtlemis- ja loomepaikade tegemiseks.
Erilist tähelepanu ongi pööratud hoone ühisruumidele, kuhu kuuluvad pesuruum, köök ja kogukonnaaed. Eesti postsovetlikus kultuuriruumis on sõnadel ,,ühis-“, ,,kommunaal-“ ja, hoidku jumal, „sots-“ halb maik, imekombel on sellest suhtumisest pääsenud ainult ühistransport. Siiski on hoone elanike vahel jagatavad osad tervitatav ülevõtt Kesk- ja Lääne-Euroopa elamuarhitektuuri sotsiaaluuendustest, mis peale puhtruumiliste eeliste (näiteks ei pea endal olema pesumasinat ja kuivatit, maja peale on neid mitu tükki) toimivad sillana eri sotsiaalse, majandusliku ja vanuselise taustaga korterielanike vahel … kuigi keskmise tallinlase sissetulekut arvestades neil ilmselt Ankru tänava hoonesse eriti asja ei ole …
Ometi on lääneeuroopaliku mõtteviisi kodustamine tervitatav, sest uuendusmeelsed lahendused jõuavad varem või hiljem ka tavakasutusse, nii et ka tavaline tallinlane saab pidada oma sünnipäeva ühisköögis ja isikliku vannitoa asemel pesta pesu pesuruumis. On lootust, et ka vähem jõukad saavad peagi selliste trendide levikust kasu, sest ühised pesupesemised, söögitegemised ja koos töötamine suurendavad küünarnukitunnet naabriga.
Kaugelt võib asjatundmatu pidada Ankru 8 hoonet mõne tehase kontorihooneks, kuid lähemale jõudes ilmutab see oma eripära. Arhitektid Karli Luik ja Johan Tali koos kolleegidega on mõelnud ka sellele, mis toimub välisuksest õue astudes. Väliruumi lahendust on mõjutanud Põhjala tehase soov luua inimkeskne ruum: jalakäijate ala on kaetud tänavakividega, saab parkida ratast, istuda ning muudki detailid on ressursinappuse ajastul leidlikult lahendatud.
Ankru 8 on esile toonud seni ehitussektoris vähe käsitletud aspekti – taaskasutust piiravad seadused. Varasemast on uues hoones kasutatud vaid üksikuid poste ja talasid, sest tuleohutuse seaduse järgi on kogu ülejäänud materjal ohtlik. Pole küsimustki, et tuleohutus on iga rajatava hoone vankumatu standard, kuid liialt ranged reeglid pärsivad innovaatilist mõtlemist, mis on praegusel kriisiajal kõvasti olulisem.
Renoveerimine lammutamise asemel
Arhitektide liidu 2024. aasta arhitekti aastapreemia žüriiliikmete, Berliinis tegutseva büroo b+ looming arvestab arhitektuuriloome osaks ka ühiskonnaaktivismi ning nende looming on inspireeritud regulatsioonide vahelisest n-ö hallist alast. Näiteks on büroos võetud südameasjaks kokku koguda miljon häält, et Euroopas kehtestataks seadus, mis suunab lammutamise asemel renoveerima. Selle mõtteviisi järgi ei ole Ankru tn kortermaja küll musternäide, sest lammutusjääke pole kasutatud nii suurel hulgal, kui oleks võinud, kuid sellegipoolest on see maja algatanud ka siinmail arutelu, kuidas arhitektuur peab muutustega ühte sammu käima ning aja nõuetele vastama.
B+ arhitektuuribüroo on keskendunud hoone materjalide taaskasutamisele ning ilmselt on arhitekti aastapreemia andmine just Molumbale Ankru tn 8 hoone eest seotud rekonstrueerimise, mitte tavapärase lammutamisega, mis kahjuks on saanud ehituses tavapäraseks.
1 Kopli. – Põhja-Tallinna veebileht 21. II 2024, Kopli |Tallinn (vaadatud 15. I 2025).
2 Kopli. – Eesti Entsüklopeedia, 2011, Kopli – Eesti Entsüklopeedia (vaadatud 15. I 2025).
3 8614 Bekkeri laevatehase laevaehitustsehh, 1912–1916. Kultuurimälestiste register, 17. IX 2018.
4 G. Laur, Friedrich* Johann Uibopuu (1877–1933) – Genealogy. – Family Tree and Family History at Geni.com, 18. II 2024 Friedrich*. Johann Uibopuu (1877–1933) – Genealogy.
5 Päewaleht, nr. 64, 6 III 1934. – Digar, Eesti ariklid.
6 Tulevik on loomisel, ajalugu kirjutamisel. – Põhjala tehas, Tulevik on loomisel, ajalugu kirjutamisel. – Põhjala tehas.
7 Kirjandus- ja kunstivool, mis näeb ette looduse ja kogukonnaga seotud kestlikku tulevikku
8 The Construction Crisis. – HouseEurope! Yes to Renovation! No to Demolition!
