Andrei Nekrassovi palverännak
Esmaspäeva õhtul näidatakse ETV eetris Vene-Gruusia sõja õudusi.
FOTO: Tiit Blaat/ Eesti Ekspress
Režissöör Andrei Nekrassovit (s 1958. a Peterburis) on nimetatud vene filmi mässumeheks. Ta õppis näitlemist ja lavastamist Leningradi Riiklikus Teatri- ja Filmiinstituudis, omandas hiljem Pariisi ülikoolis magistrikraadi kirjanduses ja filosoofias, täiendas ennast Bristoli ülikooli filmikoolis, assisteeris Tarkovski „Ohverduse” (1985) võtetel, tegi rahvusvahelist koostööd teledokumentaalide tootmisel („Pasternak”, „Raisus poeg”, „Tšetšeenia laste lood”). Nekrassovi esimene lühimängufilm „Lenini lätted” (1993) võitis UNE SCO auhinna Cannes’i filmifestivalil ja esimene täispikk mängufilm „Armastus on tugevam kui surm” kriitikute auhinna Mannheim-Heidelbergis. Teine pikk mängufilm „Armastus ja teised luupainajad” tõi auhindu („Sundance”, Berliini jt festivalidel) ja tegi kassat üle maailma ning just selle filmi järgi hakatigi Andrei Nekrassovit vene režissööride hulgas mässajaks nimetama.
Tõe mäetipul asub vabaduse kalmistu
Monopolidirektor suvatses pahandada eelmise nädala Sirbis ilmunu peale. Täpsemalt öeldes rebis Reformierakonna peasekretär Kristen Michal muu meedia kaasabil kontekstist välja mõne lause Indrek Neivelti täiesti kvaliteetsest ning põhjendatud arvamusest Eesti lähituleviku arengu kohta ja kuulutas: „Indrek Neivelti avaldus ajalehes Sirp, justkui võiks Euroopa Liit nõuda Eestilt astmelise tulumaksu kehtestamist ja ettevõtete tulumaksuvabastuse lõpetamist, ei ole pädev” (Delfi).
Reedene Sirp
Denes Farkas ja elu võimalikkus pärast surma.
Miks õiglus lõhnab kartellikokkuleppe järgi ja miks uue põlvkonna tšinovnikud on hullemad kui endised?
Majanduskriisist väljumise teed - kas tallata Keynesi radu või marssida finišini Friedmani järel.
Astmelise tulumaksuga seotud küsimustest.
Roomlaste esteetiline taltsutamine uues kirjandusantoloogias.
Kaks viisi mõelda samasooliste partnerlusest.
Uku Uusbergi jõuetu "Jõud". Tragikomöödiline kaos Vanemuises. Välk ja pauk ja tähendusauk Helsingis.
Kuidas seletada teaduslikult muusikat tänamatult harimata kuulajale?
Fantaasialennud suvelavadel. Duo, mis muutus trioks kammermuusika festivalil.
Jaak Jõerüüdi eluväsinud ja surmatark luule.
45 aasta Klõšeiko kroonikaid. Uus perspektiiv kunstiajaloole.
Kuniks jätkub entusiaste, elab ka Polymeri kultuuritehas. Vestlusringis Erik Alalooga, Sandra Jõgeva, Jaanika Kuklase, Martin Rünk, Tanel Saar ja Reet Varblane.
Üksik mees ajakapslis Tom Fordi filmis.
Enn Säde Hans Roosipuu suhtlemisnäljast ja olukorrast Valgerannas 1988. aasta suvel.
Kollektiivne narkoreis visuaalide maailma mängufilmis "Ootamatu tühjus".
Valik Levi-Straussi retsepte ehk sallivuse ja mitmekesisuse võimalikkusest ülerahvastuvas maailmas.
Ja veel nii mõndagi lugemist - nüüd kui lapsed koolis ja rohkem aega.
Cityscape esitleb: "Linna kohal"
"Linna kohal" avamine Tallinna Linnagaleriis neljapäeval, 2. septembril kell 18.00. Näitus on avatud 03.09-19.09. Näitusel osalevad: Anu Vahtra — Tallinna Kunstihoone, Johnson & Johnson — Postimaja, Timo Toots — Lennujaam, Claudia Doms ja Mikk Heinsoo — Saku Suurhall, Urmo Mets — Vanemuine, Marit Ilison — Telliskivi Loomelinnak, kuraatorid: Kadri Klementi ja Helis Heiter.
Kadri Kaerma ja külalised Vabaduse galeriis
Neljapäeval 02.09. kell 17.00 avatakse EKL Vabaduse galeriis (Vabaduse väljak 6) näitus “KADRI KAERMA JA KÜLALISED. VIBALIK 25”. See on NÄITUS LASTELE JA LAPSEMEELSETELE. Kadri Kaerma kutsub külalised oma 50. juubelile.
Seminar "Kunst ja raha"
Seoses Siim-Tanel Annuse näitusega "Raha ja poeesia" korraldab Tallinna Kunstihoone reedel, 3. septembril seminari "Kunst ja raha", mis vaatleb erinevate nurkade (majandus, rahandus, kunstipraktikad, rahakujundus jne) nende kahe valdkonna suhteid.
Seminar algab kunstihoones kell 15.00.
Euroopa Filmiakadeemia ootab kinofänne hääletama oma lemmiku Euroopa filmi poolt
Euroopa Filmiakadeemia kuulutas täna avatuks 2010. aasta Euroopa filmiauhindade publiku lemmiku (People’s Choice Award 2010) üle-Euroopalise internetihääletuse. Publiku lemmiku preemia antakse kätte 4. detsembril toimuval 23. Euroopa Filmiauhindade pidulikul galal Tallinnas.
Algab konkurss Võru Kreutzwaldi-nimelise muuseumi direktori kohale
Kultuuriministeerium kuulutab seoses ametiaja lõppemisega välja avaliku konkursi Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktori ametikoha täitmiseks. Direktor valitakse ametisse kuni viieks aastaks, ametiaeg algab 1. jaanuaril 2011.
Kuressaare muusikakool alustab õppeaastat täielikult renoveeritud hoones
Uue õppeaasta võtavad kõik Kuressaare muusikakooli kasvandikud vastu värskelt renoveeritud koolimajas. 17 miljonit krooni maksma läinud muusikakooli renoveerimistööde käigus sai koolimaja täielikult värske ilme, välja ehitati koolimaja teine korrus ning keldrikorrusele rajati helistuudio.
Vanast koolimajast on sälinud vaid ruumipaigutus, mis igakülgselt uue lahenduse saanud. Renoveerimise käigus vahetati välja koolimaja põrandad, aknad ja uksed ning seina pandi korralikud heli isoleerivad plaadid. Samuti on muusikakoolis nüüd lift liikumispuudega inimestele. Välja ehitati muusikakooli teine korrus, kus on nüüdsest avar puhkeruum õpilastele, muusikakuulamise tuba, harjutamisruumid, pilliladu ja arvutiklass. Samuti ehitati teisel korrusel välja uus 66-istekohaline kammersaal. Keldrikorrusele rajati aga helistuudio koos trummi- ja jazziklassiga.
Vanemuises esietendub Peter Shafferi „Gorgo kingitus“
Reedel, 3.septembril esietendub Vanemuise suures majas kaasaegse briti dramaturgi Peter Shafferi näidend „Gorgo kingitus“. Tema varasem looming ("Amadeus", "Must komöödia", Equus") on Eesti teatris hästi tuntud, üks tema seni viimaseid töid, "Gorgo kingitus" jõuab aga kodumaisele lavale esimest korda.
Shafferi draama on tõlkinud Anu Lamp, lavastab Peeter Raudsepp, kunstnik on Silver Vahtre (Teater Endla), valguskujundaja Andres Sarv. Kuigi tegu on sõnalavastusega, on "Gorgo kingituses" suur rõhk koreograaf Rene Nõmmiku (Fine5) seatud tantsulistel stseenidel. Mängivad Martin Veinmann (Eesti Draamateater), Külliki Saldre, Tanel Jonas, Ao Peep, Raivo Adlas, Kais Adlas, Mairi Jõgi, Kati Ong, Janek Savolainen, Aivar Kallaste, Rauno Kaibiainen ja Kairi Kilgi. Martin Veinmannile on see esimene külalisroll, Peeter Raudsepale teine lavastajatöö Vanemuises.
Eesti kõigi aegade kalleim mängufilm “Polli päevikud” esilinastub Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil
16. septembril 2010. a esilinastub Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil valdavalt Eestis filmitud ning Amrion OÜ kaastoodetud mängufilm „Polli päevikud“ (režissöör Chris Kraus, Saksamaa), mille ühes kandvas rollis astub üles eesti näitleja Tambet Tuisk.
Toronto rahvusvaheline filmifestival kuulub A-klassi filmifestivalide hulka ning on Põhja-Ameerika kõige olulisem festival. Filmikriitikute ajakiri “Variety” on Toronto rahvusvahelise filmifestivali kohta öelnud, et sellest suurem ja tähtsam on vaid Cannes, pidades silmas nii filme, staare kui filmitööstuse aktiivsust festivalil. Toronto filmifestivali peetakse ka kohaks, kus igal aastal saab alguse Oscarite ralli. Sel aastal toimub festival juba 35. korda. „Polli päevikud“ linastub programmis “Special Presentations”. Koos režissöör Chris Krausi ja näitlejanna Paula Beeriga esindab Torontos filmi ka Tambet Tuisk.
