2026-14 (4086)

Kunsti regressioon tehisaru­põhises kultuuritööstuses

Kunsti regressioon tehisaru­põhises kultuuritööstuses

Peeter Laurits: „Tehisadumid ei loo kunsti, vaid toodavad selle välise vormi imitatsioone.“

Häbilugu
Võitlus liigse kultuurilembusega saab peagi uue hoo. Kui kultuurikulu ületab 2,4% piirmäära, tuleb politsei, väärteomenetlus ja trahv.     
Argo Ingver / Delfi Meedia

Häbilugu

Jutt eestlastest kui kultuurrahvast on petukaup, sest faktid räägivad vastupidist.

Postkontor ja 15 minuti linn

Käisime naisega esmaspäeval kesklinna postkontoris ajakirju ära toomas: Looming, Vikerkaar, Akadeemia, Keel ja Kirjandus. Sama repertuaar juba aasta­kümneid ja käinud ka aastakümneid samasse postkontorisse, mis on aja jooksul liikunud vaid mööda tänavat edasi. Nüüd oli see viimane kord koos kurva hüvastijätuga vallandatavatele töötajatele, sest postkontor pannakse kinni. Kontor on Tartu südames, kus saavad kokku kolm…

„Äpud ja marginaalid“ ikka eraldi

Mehhanistliku ja utilitaristliku maailmakäsitlusega rinda pistes puskleb saksa eetik Max Scheler ühtlasi Nietz­schega. Erimeelsusi on neil kristliku ja modernse moraali olemuse ja seoste teemadel ning küsimuses, kas kõike mädandav „nõrkade võim tugevate üle“ on kristliku algupäraga või uusajale omane fenomen. Poolte sofistika on kõrgelennuline ning meelelaadi hindamiseks kasutusel pahedetektor ja mädandimargapuu pikantne: mõõdetakse…
Eesti teatri auhindade laureaadid 2025. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest
Grete Jürgenson pälvis Elina Savolaineni rolliga Nuutrumi lavastuses „Süütu“ naispeaosatäitja auhinna.     
Kristjan Suits

Eesti teatri auhindade laureaadid 2025. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest

Eesti teatri auhindade ja nendega kaasnevate Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 27. märtsil…
Eesti teatri auhindade žürii esimeeste kommentaarid
Rasmus Kaljujärv pälvis Konrad Mäe rolliga Vanemuise lavastuses „Palavik“ meespeaosatäitja auhinna.     
Maris Savik

Eesti teatri auhindade žürii esimeeste kommentaarid

Henri Hütt,
teatriliigiüleste Auhindade Ühisžürii Esimees
Kirjutan neid ridu mängleva kergusega. Otsused on tehtud, enam pole midagi kaalul ega saladuses. Ajalukku vaob oluline peatükk: möödunud aasta oli…
Millest mõtled, seljaaju?
Iga olend neil maalidel eksisteeriks justkui sõltumata meist ja meie teadmisest tema kohta.     
Paul Kuimet

Millest mõtled, seljaaju?

Mihkel Maripuu on oma uue näitusega tekitanud varem sissetöötatud süsteemis katkestuse. Tema „Alterix“ on huvitav muu hulgas seetõttu, et märgib rõhutatult ümbersünnihetke.

Ühe oru organismid
Filmi kese on tugevalt seotud subtiilsete dialoogidega: olgu selleks Lauritsa suhe Kütioruga, kus Valdur Ohaka käe all sai alguse tema kunstnikutee, või sääsevannistseen keset oksarägastikku, kus Laurits laseb end, jäsemed harali ja teist nägu tegemata, üllama eesmärgi nimel sääskedel igast otsast pureda.     
Kaader filmist

Ühe oru organismid

„Laskumine orgu“ ei püüagi Peeter Lauritsa maailma ära seletada, vaid loob ruumi, kuhu vaataja saab ettevaatlikult siseneda: tajuda selle ruumi rütmi, vastuolusid ja intensiivsust.

Hääl kõige nõrgemale
Kaouther Ben Hania: „Meid aitas edasi teadmine, et teeme midagi tähendusrikast. Me võime küll nutta ja kallistada, aga me peame selle loo ära rääkima.“    
 Marie Rouge / Unifrance

Hääl kõige nõrgemale

Kaouther Ben Hania: „Ei tohiks olla lõhestumist või eriarvamusi lapse surma teemal. Selles peaksime olema kõik ühel seisukohal, eurooplased või mitte.“

Meil lobi(se)mise eest palka ei maksta!

Eesti filmirežissöörid, kes on osavad jutustama teiste lugusid, on oma huvide kaitsel kidakeelsed. Kuidas olukorda parandada?

Eesti filmirežissöörid tegutsevad paradoksaalses olukorras. Ühelt poolt on režissöör teose loominguline juht ja sageli ka avalik nägu: tema nime all jõuab film publiku ja meediani. Režissööride looming kujundab selle, kuidas näeme iseennast ja ühiskonda. Teiselt…
Tuleviku ruumikultuuri alused ühe ürbi all
Selgete teekaartide najal on võimalik välja töötada toetavad reeglid, seadused ja planeerimispraktika, mille mõju on mõõdetav.     
Väljavõte üleriigilisest planeeringust

Tuleviku ruumikultuuri alused ühe ürbi all

Eesti üleriigilise planeeringu eelnõu on veidi üle kuu aja olnud avalikult üleval. Rohkem kui kompromiss, võiks see planeering olla aluseks ühiskonnas konsensuse loomisel.

Kilekoti ja kivirahnu haprus. Arhitektuurimaailma nobelist Smiljan Radić
Smiljan Radići Serpentine’i paviljon Londoni Kensingtoni palee aias. Ajutine ehitis koosnes fiiberklaasist õõnsast sõõrikust, sellest välja turritavast vaateaknast ja kividest kõige all, meenutades näitemängu jaoks loodud butafoorset seadeldist, nooblisse parki maandunud kulissi.     
Iwan Baan / Pritzker Prize

Kilekoti ja kivirahnu haprus. Arhitektuurimaailma nobelist Smiljan Radić

Ajal, mil sotsiaalsed ja poliitilised probleemid on koondunud enneolematuks tormipilveks, pühitsetakse USA miljardäri auhinnagalal eskapismi ja puhast esteetikat.

Komendandist. Mitte küll köitvalt, ent tummiselt
August Komendant (vasakul) arhitekt Louis Kahni projekteeritud Olivetti-Underwoodi trükimasinatehase ehitusel. George Jüri Komendant / August Komendandi perekonnaarhiiv

Komendandist. Mitte küll köitvalt, ent tummiselt

Vahest võiks väljapanek tudengeid veidike kannustada pingutama – võid pärit olla külakesest, ent jõuda töökusega eriala tippu.

Kes kuuleb (paganlikku) tõde elust?

Kes kuuleb (paganlikku) tõde elust?

Leonora Carringtoni „Kuuldesarve“ peadpööritav rännak mütoloogia ja ajaloo piiril ärgitab küsima: mis žanris või vormis saab üldse kliimamuutusi käsitleda?

Habetunud vanamoor kuuldesarvega käekotis
Leonora Carringtoni õlimaal „Ristiema“ 2024. aastal Kumu näitusel „Ajalugu ja müstika. Ladina-Ameerika kunst ja Euroopa“.          
Eero Vabamägi / Postimees / Scanpix

Habetunud vanamoor kuuldesarvega käekotis

Miks tahab lugeja Marian Leatherby muinasjutte nii väga uskuda? Sest need õõnestavad pehmelt, kuid järjekindlalt piiri lubatu ja mõeldamatu vahel.

Siin on ilus elada! Et hea elu ja heaolu kestaks
NASA projekti NISAR eesmärgiks on jälgida ja mõõta Maa pinda ja ökosüsteeme enneolematu täpsusega. Satelliit kaardistab peaaegu kogu planeedi pinna kaks korda iga 12 päeva tagant. Nii nagu on pidevas liikumises Maa pind, on seda ka nende kellade numbrilauad.     
NASA NISAR

Siin on ilus elada! Et hea elu ja heaolu kestaks

Tulevikuteadlikkus aitab teha otsuseid, mis toetavad nii praegust heaolu kui ka tulevaste põlvkondade õigust elamisväärsele maailmale.

Sõda ja rahu ehk Taimed, kes karistavad, ja putukad, kes riskivad
Lisaks lõhnale mängib olulist rolli õie välimus, mis matkib putuka kehaosi.         
  Ivar Leidus / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Sõda ja rahu ehk Taimed, kes karistavad, ja putukad, kes riskivad

Kes ei igatse pärast talve suvist taimede värvikirevust ega tunne puudust väikestest närivatest ja torkivatest nuhtlustest – putukatest. Paslik on küsida: kuhu…
Mõjuvate kõlamassiivide ja filigraansuse kütkeis
Iseäranis hõrk, et Estonia kontserdisaalis sai kuulda Unsuk Chini esimest viiulikontserti Viviane Hagnerigia, kes oli 2002. aastal ühtlasi teose esmaesitaja.          
Kiur Kaasik

Mõjuvate kõlamassiivide ja filigraansuse kütkeis

ERSO kostitas teatripäeval kuulajaid kontrastse kavaga: esiettekandele tuli Maria Kõrvitsa orkestriteos „The centre cannot hold“ ja üle väga pika aja sai meie mail kuulda Unsuk Chini orkestrimuusikat.

Ellerist, ilma naljata

Ellerist, ilma naljata

Heino Elleri muusika on täis armastust looduse vastu. Triin Ruubeli ja Sten Lassmanni kontsert oli justkui kantud praegu Eestis valitsevast ilmast ja aastaajast: kõlaliselt karge, pigem jahedates kui soojades tämbrites.

Koturnkroksid ja rohkemgi veel
Alguses musta, siis värvilistesse (ooperi)kostüümidesse riietatud etendajad pole siiski inglid, nagu tõdetakse ka ühes laulus. Kas nad tahaksidki olla?     
Sille Riin Rand

Koturnkroksid ja rohkemgi veel

„Ooper“ lõimib veenvalt heli, teksti ja ruumidramaturgiat, kuigi kogenud vaataja eest ei jää kõik traagelniidid peidetuks.

Varahommikuteenistusest reekviemini
Ansambli Organum kontsert kõlas kokku 29. märtsini Nigulistes avatud olnud näitusega „Dives Toletana. Toledo katedraali aarded keskajast El Greconi“.     
Endel Apsalon

Varahommikuteenistusest reekviemini

Eesti publik sai kontakti mosaraabia laulu elava traditsiooniga, mida iseloomustavad vaba rütm, idamaised meloodiakäigud ja rikkalik ornamentika.

Vase värskendav vägi
Rahvusooperi Estonia trombooniansambli ja Tallinna Trompetiansambli kontsert „Vase vägi“ pakkus kõrge muusikalise taseme juures ka värskendavat vaheldust.     
Kätlin Käsik

Vase värskendav vägi

Vaskpillide universaalne kõla justkui tasandab eri ajastute omapära, ent sugugi mitte halvas mõttes, vaid toob hoopis esile uusi detaile ja kõlanüansse.

Girard, rivaliteet, tehnomiljardid ja Trump
Mihhail Lotman: „René Girardil on oma optika. Ta näeb hästi asju, mida tema teooria suunab teda nägema. Ja ei märka paljusid asju, mis tema huvidega ei haaku.“     
Ken Mürk / ERR / Scanpix

Girard, rivaliteet, tehnomiljardid ja Trump

Mihhail Lotman: „René  Girardi toel sai Peter Thiel aru, kuidas saada eriti rikkaks. Konkurents on asjatut kemplemist põhjustav mimeetiline suhe. Sellest tuleb välja astuda.“

Tuumperekonnana elamine ei soosi kõrget iivet

On absurdne, et maailmas elab kaheksa miljardit inimest, ent suur osa neist tunneb üksildust. Inimene on siiski sotsiaalse eluviisiga loom.

Eesti iibe üle arutledes jääme sageli vaidlema toetuste, teenuste ja väärtushinnangute detailide üle, aga vahepeal oleks mõistlik vaadata ka üldpilti. Kuidas me üldse oleme siia jõudnud? Selles kirjatükis põimin antropoloogilisi uuringuid…

Madis Tuuder 26. II 1983 – 6. IV 2026

Meie seast on lahkunud noor ja palju jõudnud muinsuskaitsja ning arhitektuuriajaloolane Madis Tuuder. Tema lahkumine jätab tühjuse, mida on raske sõnadesse panna – nii inimlikus kui ka erialases plaanis.
Ida-Virumaal sündinud, kasvanud ja elanud Madis Tuuder õppis Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitset ja restaureerimist ning magistriõppes kunsti ja kultuuriantropoloogiat. Niikaua, kui poliitilised olud lubasid, tutvus ta…

Emergentne autor hüpnosfääris

Hüpnokraatia on juba mõnda aega tunduvalt võimsam kui demokraatia – kui mitte öelda, et demokraatiast on saanud hüpnokraatia vari.

„Tähelepanu moduleeritakse lainena. Emotsionaalseid seisundeid sisendatakse ja töödeldakse. Sugestiooni korratakse katkematult ja tegelikkus hajub lugematutes suunatud unenägudes. Kriitiline meel uinutatakse mahedalt ja taju luuakse ümber, kiht kihi haaval. Ekraanid aga vilguvad lakkamatult…
Liikuva pildi mäng
Kadri Vaas, endine Kinoliidu juht

Liikuva pildi mäng

Sõna mäng ei tähenda minu jaoks kunagi üksiolemist. Mäng eeldab teisi — pilke, reaktsioone, vaikivaid kokkuleppeid ja valju naeru. Mäng sünnib alles siis, kui on seltskond. 
Heas seltskonnas muutub peaaegu kõik mänguks. Lauatennis ei…
Esiküljel kunstnik Peeter Laurits
Piia Ruber

Esiküljel kunstnik Peeter Laurits. Foto Piia Ruber.

Arvamus

Teater

Kunst

Film

Arhitektuur

Kirjandus

Teadus

Muusika

Sotsiaalia

Lõpulugu

Minu mäng

Sirp