Olen naine, (veel) mitte vägistatud
Kuidas sai lüürilisest ja impressionistlikust Carolina Pihelgast feministlik tornaado, kelle hiljutised teosed on justkui jäämägi meie (mees)kirjandusmaastiku Titanicule?
Surres oleme kõik lobistid
Kui andja annab vastavalt võimalustele, siis saajal eriti võimalusi polegi.
Kogu tõde Jüri Vilmsist
Salasilm seletab
Kui iseseisvus tuleb kaks korda
Rahvas eelistab pikkadele konstrueeritud nimedele, olgu need ükskõik kui sügavmõttelised ja loogilised, suupärasemaid, isegi siis, kui need ei ole alati läbinähtavad.
Soome-ugri keel ja teadus siin ja praegu
Paljudes riikides ei ole inimestel aimugi, mis on keelesugulus, mistõttu puudub harjumus keelehõimluse kategooria valguses mõelda, liiati veel sellele mingi positiivne ideoloogiline sisu omistada.
Sisemaa uitaja avarus ja rahu
Berit Petolai eritleb luulekogus „Hele, tuisklev ja nimetu“ harukordselt sooja tundlikkusega poeetilisi sähvatusi, mida kätkeb pisike Meoma küla Peipsi ääres.
Mis Svetale radikaalne, on Z-generatsioonile rahulik mõtisklus?
Arvustajana on Sveta Grigorjeva sümpaatselt empaatiline. Ka nende inimeste/teoste osas, kelle puhul näeb põhjust kriitikaks, on ta võtnud pigem sõbralikult uudishimuliku positsiooni.
Tasa sõuad, kas kuhugi jõuad?
Heas seisundis on ainult ligikaudu 10% seiratavatest järvedest, ka jõgede ja pinnavee seis liigub selgelt halvenemise poole – seega ühtegi heas seisundis rannikuveekogumit meil enam ei ole.
Kui oma naine ei anna, kustkohast siis peaks nkku küsima??????
Kas seksitööd saab vaadata kui inimvastast vägivalda olukorras, kus see ei kahjusta kehaliselt ega vaimselt täiskasvanud töötajat ega tema klienti?
Toome kadunud liigid tagasi?!
Iga taastatud liik on justkui peegel, mis näitab meile inimese suhteid loodusega ning toob halastamatult nähtavale inimese võimu, vastutuse ja vead.
Solipsist piilub kunstniku hinge
„Libe tee“ on tumemeelne, valulik ja poeetiline näitus, mis mängib väga elegantselt publiku usaldusega.
Tee endale ise vari
Mahult on see üsna väike näitus. Aga sisaldab rohkem, kui pealt paistab. Niipea kui hakata objekte keskendunult vaatama, langeb vaatajale peale detailide kaskaad.
Tehnoloogiline mälu ja müra
Disaininäituse kolm tööd tutvustasid kolme võimalikku lähenemisnurka inimese ja tehisaru koostööle.
Miks oli see öö erinev?
Viimasel ajal on kujunenud äärmiselt meeldivaks tavaks komponeerida kavad nii, et seal on oluline koht nn nüüdismuusikal ja selle kõrval on kaalukas teos žanri baasrepertuaarist.
Kaose valitsemisala
Nullootustele apelleerivates kooslustes on alati midagi üllatavat. Kui see obskuurse nimistu efekt paisutada kahepäevase festivali mõõtu, saabki Ülase festi.
Keemilise inseneeria teejuht kahe kodumaa vahel
Jaan Mihkel Uustalu: „Innovatsioon vajab vabadust katsetada, eksida ja liikuda ootamatutes suundades – just nii sünnivad suured läbimurded.“
Antiabsurd ja stereotüüp
Isa näägutab saja-aastast poega, et tollega perekond lõpeb, pojale meenub, et tal võib-olla ikkagi on poeg, ning koos minnakse suguvõsa viimast liiget otsima.
Hirmu lõhn ja raha maitse läbikostvate ustega maakodus
Kas kusagil on veel tõeline elu ja päris kodu, nii unes kui ka ilmsi?
Kellele on vaja veel üht teatrit?
Ajal, mil teatreid tundub olevat Eestis pigem liiga palju, on Kiseljuse teater suutnud lisada kultuuripilti ometi midagi uut.
Tartul on midagi, mida ühelgi teisel linnal ei ole
Ühtki paika pole enne olemas, kui sellega ei seostu kogemus. Selleta on tegemist ehk ettekujutuse, teoreetilise ruumi või kohanimega.
Inimlikkus rõivadisainis
Gwen van den Eijnde: „Ma ei taha elada maailmas, kus moedisaineril pole midagi öelda. Kunstnik ei pea alati mässama, aga tal peab olema ainulaadne vaade.“
Armastus võib vahel ka õudne olla
„Üheskoos“ on parimas mõttes autorifilmi ja žanrifilmi segu. Ehk võiks sellise lahenduse kohta öelda „õudusdraama“?
Naissportlaseks olemise eripära
„Rootsi torpeedo“ viib meid tagasi aega, mil füüsilist eneseületust kannustas esmajoones sisemine tung.
Muigvel sui filmikunsti tuleviku pärast südant valutamas
Sürrealistliku huumori poolest tuntud lavastaja Quentin Dupieux on võtnud oma „Teises vaatuses“ sihikule filmikunsti enda.
Eesti-Läti keeleauhind
Raamaturiiul
Sel reedel Sirbis
Art Leete, „Soome-ugri keel ja teadus siin ja praegu“
Eesti-Läti keeleauhind
Jaanus Terasmaa, „Tasa sõuad, kas kuhugi jõuad?“
Gregor Kulla, „Kui oma naine ei anna, kustkohast siis peaks nkku…
