Esimene Sirp uuel aastal

* Jaak Jõerüüt ja Viivi Luik avaldasid kahe peale kokku neli uut raamatut. Nüüd räägivad neist.

* Kas Tartu ülikooli tuleks juhtida samamoodi nagu äriühingut?

* Eesti poliitelu ahistab populism, nii Keskerakonnal kui Reformierakonnal jääb puudu idealismist ja põhimõttekindlusest. Kui Savisaar ka taanduma peaks, leiavad ta kannupoisid koha Reformierakonna ridades.

* Cornelius Hasselblatt küsib, kus lõpeb elulugu ja algab kirjandus?

* Ly Lestberg mõtleb meeleliigutusega Raul Meelest

* Kuidas kirjutada edukat ooperit?

* Merle Karusoo lavastuses näeme Mait Malmsteni eheda Pansona

* Võimuvõitlusest arhitektuurimaastikul

* Mart Kivastik avab oma mängufilmi tagamaid

* Aastavahetusel mängiti telepurgis ühte väravasse

Lisaks palju muud olulist ja põnevat tänaselt kultuuritandrilt

Ilse Lehiste 31.01.1922–25.12.2010

KeelEesti Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts

Esimesel jõulupühal lahkus USA-s 88-aastaselt keeleteadlane Ilse Lehiste.

Ilse Lehiste oli sündinud 1922. aastal Tallinnas kõrgema sõja-väelase perekonnas. Ta lõpetas Saksa okupatsiooni ajal Lenderi gümnaasiumi, õppis seejärel ühe aasta klaverit Tallinna konservatooriumis ning 1942. aastal immatrikuleeriti Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilaseks.

1944. aastal põgenes Lehiste Saksamaale, kus jätkas õpinguid algul Leipzigi ning hiljem Hamburgi ülikoolis. 1948. aastal kaitses Lehiste Hamburgi ülikooli juures filoloogiadoktori kraadi. Tema väitekirja teemaks oli mitmekülgsete huvidega William Morrise looming, eriti selle loomingu seosed vanema Põhjamaade kirjandusega.

1949. aastal avanes Lehistel võimalus minna Saksamaalt Ameerika Ühendriikidesse. 1959. aastal kaitses ta Michigani ülikooli juures lingvistika alal teist doktoriväitekirja.

Lehiste põhiliseks uurimisvaldkonnaks oli akustiline foneetika, kus ta on saavutanud maailmas väga laia tunnustuse. Tema sulest on ilmunud üle kümne raamatu, üle kahesaja artikli ning umbes sada retsensiooni. Lehiste on valitud mitme ülikooli, sh Essexi, Lundi ja Tartu ülikooli audoktoriks ning Ameerika kunstide ja teaduste akadeemia, mitme USA kutseühingu ning Soome teaduste akadeemia liikmeks. Ta on tegutsenud Ameerika keeleteaduse ühingu presidendina ning pidanud külalisprofessorina loenguid paljudes maailma ülikoolides.

1963. aastast oli Lehiste põhitöökohaks Ohio osariigi ülikool Columbuses. 1965. aastal valiti Lehiste selle ülikooli lingvistikaprofessoriks, kust ta emeriteerus 1987. aastal, olles vahepeal tegutsenud ka lingvistika osakonna juhatajana ning ülikooli tenüürikomitee liikmena.

Lehiste tegevus on olnud sillaks Eesti ja läänemaailma keeleteadlaste vahel. Eeskätt tänu tema soovitusele toimus 1987. aastal Tallinnas 11. rahvusvaheline foneetikakongress.

1989. aastal avaldas kirjastus Maarjamaa Kanadas Lehiste luulekogu pealkirjaga „Noorest peast kirjutatud laulud”. Lehiste on kirjutanud arvukalt Eestis ilmunud kirjandusteoste tutvustusi USA-s ilmuvale kvartalikirjale World Literature Today.

Viimase kümne aasta jooksul tegi Lehiste aktiivset koostööd Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga väiksemate soome-ugri keelte prosoodia uurimisel.

2001. aastal autasustati Lehistet Valgetähe III klassi teenetemärgiga. 2008. aastal valis Eesti teaduste akadeemia Lehiste oma välisliikmeks ning 2009. aastal pälvis ta Wiedemanni keeleauhinna.

Eesti Teaduste Akadeemia

Tartu Ülikool

Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti Kirjanike Liit

Eesti Keele Instituut

Emakeele Selts

Lahkus Eino Tamberg

Online-uudisedEesti Heliloojate Liit

24. detsembril lahkus 80-aastasena helilooja Eino Tamberg.

Eino Tamberg sündis 27. mail 1930 Tallinnas. Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1955. aastast ning osales ka praeguse juhatuse töös.

Eino Tamberg lõpetas 1953. aastal Tallinna Konservatooriumis Eugen Kapi kompositsiooniklassi. Ta on kirjutanud muusikat väga paljudes žanrites – olulisemad neist kuuluvad sümfooniliste teoste ja lavamuusika hulka. Tamberg on olnud hinnatud õppejõud mitme põlvkonna olulistele eesti heliloojatele: tema õpilaste seas on näiteks Raimo Kangro, Peeter Vähi, Toivo Tulev, Margo Kõlar, Urmas Lattikas, Mari Vihmand, Mart Siimer, Mariliis Valkonen.

Eino Tamberg saadetakse viimsele teekonnale neljapäeval, 30. detsembril kell 12 Kaarli kirikust. Pärgi palutakse mitte tuua.

Reisikirjad Vilde kohvrisse‏

Eduard Vilde 145. sünniaastapäeva puhul korraldas Vilde muuseum laste ja noorte reisijuttude võistluse "Minu reisuelamus". Viis kuud kestnud konkursile laekus mõlemas vanusegrupis kokku 180 tööd üle Eesti. Rõõmustav polnud mitte üksnes arvukas osavõtt, vaid ka kirjutiste eripära, mistõttu žürii mõnevõrra üllatavagi üksmeelega otsustas esile tõsta mitmeid aspekte. Nendeks olid ühelt poolt kirjanduslik haaravus ja kultuurilooline harivus, teisalt siirus ja isiklikkus. Retk kõrgmäestikku sisaldab kahtlemata erakordsemaid muljeid kui külaskäik maale vanaema juurde, mõlemast on aga võimalik kirjutada köitvalt ja meeldejäävalt. Ja see, et teismeline poiss ekskursioonil paneb rohkem tähele klassiõe ülespandud juukseid kui giidi loetletud aastaarve, on ju igati loomulik. Eraldi preemia said ka parim Eesti-aineline reisilugu, kõige isikupärasema kujundusega töö, kõige fantaasiaküllasem kirjutis...  Lähemalt saab lugeda http://linnamuuseum.ee/vilde/uritused/2010/12/resikirjade-konkursi-lopptulemused/

Talvejazz toob kevade lähemale!

Online-uudisedTiina Mattisen

Enne kevadist suurimat jazzifestivali hoiab „Jazzkaar” 12. veebruarist 18. märtsini meeled erksad „Talvejazzi” kontserdisarjaga. Seekord on rõhk eesti muusikal – kaks pianisti-heliloojat Tõnu Naissoo ja Urmas Lattikas plaanivad kuulajate ette tuua oma 2011. aastal ilmuvate albumite värsked kavad, jazzilauljatari Kadri Voorandi kontsert viiakse raadiokuulajateni üle Euroopa. Kavas on ka välismuusikute põnevaid koostööprojekte – Donkey Monkey (Fra-Jpn), Lucia Recio – Didier Petit (Fra), Madam Rouge (Est-Fra) ja Sergio Bastos koos Raivo Tafenau Kvartetiga (Bra-Est).

 Urmas Lattikas on tuntud arvukatest telesaadetest nagu „Laulukarussell”, „Tähed muusikas” jt. kui väga paindlik pianist, ta on oodatud ka paljudes jazz-rock-popansamblites. Urmas Lattikase 80-ndate aastate fusion-jazzi ansamblis on kaasa löönud mitmed tuntud jazzmuusikud eesotsas Raivo Tafenau ja Raul Vaiglaga, kes nüüdki esinevad kõrvuti veel paljude teiste jazzmuusikutega Urmas Lattikase uue trio külalistena CD „Aeg” esitluskontserdil 20. veeburaril Kumu auditooriumis.