2026-032 (4075)

Diktaator januneb armastust

Nii mõnigi ajaloolane on viimastel kuudel märkinud, et poliitikavaatlejaid ja ka osa poliitikuist tundub olevat tabanud „Tähtede sõja“ sündroom. Nende arusaam autoritaarsete süsteemide toimimisest piirduks justkui kultusfilmi esimesest osast pärit repliigiga „Hirm sunnib kohalikud kuuletuma. Hirm meie sõjamasina ees“. Selle loogika järgi ei pea diktaatorid muretsema selle pärast, kas nad on rahva seas populaarsed või…

Täiskäik tagasi

Eelmise aasta lõpus valmis Tallinna linnaaedade taime- ja mullaproovide uuring.1 Selle eesmärk oli analüüsida kuue Tallinna linnaaia, nelja kogu­konna­aia ja kahe õppeaia peenrakastide mulla kvaliteeti ning hinnata aedades kasvava aedvilja raskmetallide sisaldust. Proovid võeti nii pestud kui ka pesemata viljadest.
Uuring on väga vajalik, sest skepsis, et linnas kasvatatav pole ehk ikka söögi­kõlbulik, püsib visalt. Linnaaianduse liikumine on viimaste…
Kurat, õnnista – ning jõulud
Anneli Rahkema mängitud iseka pianisti armastuseta kasvanud tütar Eva on filmist meenuva Liv Ulmanni abitu karakteriga võrreldes tuntavalt ja meeldivalt jõulisem.     
Kalev Lilleorg

Kurat, õnnista – ning jõulud

Ingmar Bergman oli suurepärane südantlõhestavate kõmudraamade fabritseerija, kuid võib-olla mitte plekitu lähisuhete-, armastuse- ja andestuseprofessor.

Pealelend – Margus Mikomägi, kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik
Viio Aitsam

Pealelend – Margus Mikomägi, kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik

Kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik Margus Mikomägi annab Kaarnakivi Seltsi kirjastuse abiga oma 70. sünnipäevaks välja kogumikteose „Koguja kuld“, millesse on talletatud tema viimaste…
Kui sulli ei saa, andke vähemalt feimi
Karin Allik      
Ken Mürk

Kui sulli ei saa, andke vähemalt feimi

Ebamäärasel detsembrikuu õhtupoolikul kogunesid viis kriitikut, et natuke oma ameti ebalevast olemusest pajatada. Seda viisikut ühendab tõik, et nad on alustanud kriitikutööd enam-vähem samades sotsiaal-majanduslikes tingimustes, mis praegugi…
Vaid mõne sõnaga kirjutada igavik …
Mõneti on Hispaania kuldaja maalikunstis püüeldud samasuguse haaramatuse poole, mida võib kohata Taani kultusrežissööri Lars von Trieri loomingus.      
Stanislav Stepaško

Vaid mõne sõnaga kirjutada igavik …

Näitus annab piisavalt, et eelteadmisi ja kujutlusvõimet rakendades kokku panna adekvaatne ajaloopilt – tunnetada Toledo süsteemi jõujooni. Siinsel publikul on väga vedanud.

Maailmapoliitika koletislik banaalsus

Kuidas on juhtunud, et Donald Trumpi imperialistlik välispoliitika on läänes paljude silmis võimalik ja isegi seeditav?

Maailmapoliitika koletislik banaalsus kujuneb sedamööda, kuidas imperialistlik vägivald ajapikku normaliseerub. See juhtub siis, kui piisavalt paljud ignoreerivad jõupoliitikaga põhjustatavaid kannatusi, ei tõsta häält, keelduvad iseseisvalt mõtlemast ja lihtsalt lähevad vägivallaga kaasa. Selliseid mõtteid on…

Linnade laul

Kiievis on kuratlikult külm
ja kuigi magamiskottidest ja mingitest
väikestest soojaallikatest võib kasu olla
kuumast teest ja supikatlast võib kasu olla
siis ikkagi ajab see kurikülm oma küüsi
inimese järele sääl (saatana enese külm
on old ka varem moskoviidi liitlane)
minul on oma palavikukülm ja värelus sees
tahaks selle soojakübeme mis mus alles
neile sinna ära saata – äkki on tost killustki
abi (sest veel hirmsam on tunda…
Ema, kunstnik, naine, režissöör
Anna Cazenave Cambet: „Selle filmiga töötamine pani mind mõistma, et tänapäeva Prantsusmaal on ühiskonna pilk naistele endistviisi väga tagurlik.“     
Sarah Makharine / Unifrance

Ema, kunstnik, naine, režissöör

Anna Cazenave Cambet: „Tahtsin kujutada 40aastast naist, kes soovib avastada oma seksuaalsust ja kellel on oma tõekspidamised hoolimata sellest, mida ühiskond temast arvab.“

Sakslane, kelle lemmikfilmide sekka kuulub „Tulnukas 2“
Bernd Buder: „Mulle ei meeldi üldse festivalifilmide ja kommertsfilmide kaksikjaotus. Iga film on lõpuks publiku jaoks tehtud.“

Sakslane, kelle lemmikfilmide sekka kuulub „Tulnukas 2“

Bernd Buder: „Väikeriikide filmitegijad, kriitikud ja rahastajad on kinni arvamuses, et väljaspool ei olda valmis vaatama teiste kohalikke lugusid. Vastupidi: kui lähen Eesti filmi vaatama, tahan näha just midagi Eestist.“

Heinsaar sukeldub sügavale keele põhja
Mehis Heinsaar 26. novembril 2025 Tallinna Kirjanike Majas jutukogu „Eesti keelde sukelduja“ esitlusel.     
Kris Moor

Heinsaar sukeldub sügavale keele põhja

Jutukogus „Eesti keelde sukelduja“ tõdetakse ja tõestatakse, et eesti keel ei ole pelk äraõpitav süsteem – morfoloogia, süntaks ja semantika –, vaid midagi enamat, lausa meri.

Enne ehita, siis värvi

Enne ehita, siis värvi

Kadri Hinrikuse argised lood koerte elust on korraga naljakad ja filosoofilised ning sobivad lugemiseks lastele ja täiskasvanutele.

Tulekeel neelab terve maailma
Mariana Enriquez käsitleb oma teostes žanrikirjanduse võtete abil Argentina lähiajalugu ja selle taustal inimeste igapäevaelu.          
Leandro Teysseire / AP / Scanpix

Tulekeel neelab terve maailma

Mariana Enriquez näitab jutukogus „Asjad, mis me tules kaotasime“ argist koledust, millega inimesed on pidanud ning peavad edaspidigi toime tulema.

Hinge teekond koos Atwoodiga
Kanada kirjanik Margaret Atwood 2022. aastal Torontos tehnoloogiakonverentsil „Collision“.           
Piaras Ó Mídheach / Collision Conf / CC BY 2.0 / Wikimedia Commons

Hinge teekond koos Atwoodiga

Margaret Atwoodi jutukogu „Vanad beibed metsa sees“ naistegelaste noorus võis siinsete eakaaslaste omast erineda, kuid nüüd saadavad seda põlvkonda mõlemal pool maakera lein ja mälestused.

Üle lävepaku meelitaja
Karen Jagodin: „Meist viiesaja meetri raadiuses liigub miljoneid inimesi, peame tegelema sellega, et vähemalt osa neist ka muuseumi jõuaks.“      
Siim Lõvi / ERR / Scanpix

Üle lävepaku meelitaja

Karen Jagodin: „Mida saab arhitektuur pakkuda ühiskonnale, kus olulised on poliitika, kinnisvara, majandus, äri, ruutmeetrid, hinnad ja maksujõud?“

Kellavärgiga gamelan
Omavahel jagasid lavaruumi kaks väga omapärase füüsilise kohaloluga mängijat Heigo Rosin ja Tanel-Eiko Novikov (foto Arvo Pärdi keskuse kontserdilt).      
Raul Mee

Kellavärgiga gamelan

Kontserdil põimusid kolm esmapilgul väga erisugust maastikku: põhjamaiselt sissepoole pilguga piidleva Uusbergi oma, eksootiline Bali ning siidina sire, kuid omade kelmikustega vürtsitatud prantsusehõnguline.

Koosmäng pakub suurt naudingut
Tarmo Johannes soovib koosmänguklubis pakkuda inimlikku kokkupuudet ja muidugi koosmängurõõmu.      
Rene Jakobson

Koosmäng pakub suurt naudingut

Tarmo Johannes: „Koosmänguklubi on avatud kõigile, kes on õppinud mingit pilli või laulu, määrav on soov koos mängida, üksteist kuulata ja olla üksteise suhtes tähelepanelik.“

Looduse õiguste olukord Eestis
Kas Eesti märgaladel võiks olla õigus taastamisele?  
Triin Jäädmaa

Looduse õiguste olukord Eestis

Looduse õigussubjektsuse peamine eesmärk on ökotsentristlik vaade kaitsta loodust tema enda huvides.

Kus on piir? ehk Sajanditagustest vahejuhtumitest Eesti-Vene piiril
Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vaheline piir 1930. aastatel.     
Rahvusarhiiv, EAA.2073.2.202.1

Kus on piir? ehk Sajanditagustest vahejuhtumitest Eesti-Vene piiril

Möödunud aasta lõpul kuulsime meediast, kuidas Vene piirivalvurid olid jällegi „sattunud“ Eesti Vabariigi territooriumile, kusjuures põhjenduseks toodi, et nad ei saanud aru,…

Eduard Tinn 28. X 1943 – 12. I 2026

Lahkunud on Eduard Tinn, ühiskonnategelane, publitsist ja filosoofiaõppejõud. Tinn lõpetas Tallinna 21. Keskkooli ja Moskva Riikliku Teatrikunsti Instituudi (GITIS), õppis Moskvas Kunstide Ajaloo Instituudi aspirantuuris ja Ühiskonnateaduste Akadeemia doktorantuuris.
Aastatel 1972–1974 oli Eduard Tinn Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud, 1975–1978 Sirbi ja Vasara peatoimetaja. Üleminekuaegadel, aastatel 1988–1990, oli Tinn ajakirja Eesti Kommunist ja selle nimevahetuse…

Jaan Ross 5. IV 1957 – 18. I 2026

Raskete terviseprobleemide tõttu on lahkunud hea kolleeg akadeemik Jaan Ross. Viimastel aastatel küll aktiivsest õppetööst taandunud emeriitprofessorina panustas Jaan endiselt teadusprojektidesse, kirjutas memuaare, tõlkis, osales Zoomi-koosolekutel ja käis kolleegide sünnipäevadel. Loomulikult käis ka kontsertidel (ei pidanud paljuks sõita hea kontserdi nimel mõnda teise riiki), mille muljeid jagas ühismeedias. Täieliku ülevaate kõigist tema sadadest…
Mänguline rutiin  
Greta-Liisa Aro, EMTA muusikateaduse magistrant
Erakogu

Mänguline rutiin  

Kui igapäevastel tegemistel on juba rutiini maik juures, tuleb hakata mängima. Üks variant on mõelda, miks midagi tehakse, ja teha siis täiesti teistpidi. Alustada võib väikestest asjadest: näiteks koju minna tuttava peatänava asemel mitte nii…
Esiküljel näitleja Marius Peterson
Piia Ruber

Esiküljel näitleja Marius Peterson. Foto Piia Ruber.

Arvamus

Teater

Kunst

Sotsiaalia

Film

Kirjandus

Arhitektuur

Muusika

Teadus

Lõpulugu

Minu mäng

Sirp