Kiievis on kuratlikult külm
ja kuigi magamiskottidest ja mingitest
väikestest soojaallikatest võib kasu olla
kuumast teest ja supikatlast võib kasu olla
siis ikkagi ajab see kurikülm oma küüsi
inimese järele sääl (saatana enese külm
on old ka varem moskoviidi liitlane)
minul on oma palavikukülm ja värelus sees
tahaks selle soojakübeme mis mus alles
neile sinna ära saata – äkki on tost killustki
abi (sest veel hirmsam on tunda end siin
pühapäevaöös täiesti abituna)
 
Teherani tänavad on verest ligedad
vaiksed tänavad sest julma pildi tagant
on justkui hääl maha keeratud
netti ei ole meediat ei ole Suurt Läänt
ei saa praegu segada – pole aega ega jõudu
sest ka Minneapolisel lasub pisargaasisudu
lastel on hing rinnus kinni nende emad
kes on see koletuhirmus antifa sääl ju
saavad peksa maskis mölakate käest
kel kuu-kaks tagasi polnud tööd pääle
netiavaruses räuskamise – nende emad saavad peksa
või lastakse neile kuul pähe
selle eest et nad on ja ütlevad veel …
  
Gaza City’st me enam eriti ei räägi
„rahuprotsessi“ tilgutamistapatalgu tasapisi jätkub –
ühel pool kuradikollast kontrolljoont
tapavad terroristid – teisel pool on sõjavägi
kes jahtis kahuriga kärbest
kesk koole ja haiglaid ja lasteaedu
jahtis kahuriga kärbest
palestiinlased pole rahvas pole inimesed pole riik
räuskab vihkamisest kõverate kihvadega mees
põlevad deemonisilmad sügaval õigust täis kolbas
täpselt samu sõnu ütleb puutin kuskil siinsamas
külma ja hangede taga eestlaste kohta hääl meelel
ukrainlaste kohta alati ka sama jutuga …
  
Nuuki tänavatel veel lauldakse veel on julge öelda
Make America Go Away – kuidas me oma elu ajal
jõudsime sinna et USAst sai tasakesi
paariariik et vabadus lagunes kadus nagu
oleks ta raipele sitamaja taga kühveldet lupja
Nuuki tänavatel lauldakse veel – selles on mingit
optimismi mingit lootust mis siia kõledasse pilti
nagu ei passiks – Caracase tänavatelt ei kosta midagi
inimesed varusid toitu ja ootavad suuri häid valgeid
naftavanamehi USAst kes tuleks neid kommunismikolli käest
päästma – aga kui kommunismikoll annab naftavanameestele
nafta ära siis võib-olla ei päästa ka ikka …
Nuukis on kõigest Taani moodi kommunism –
aga tasuta arst ja tasuta kool
naftavanamehi muidugi ei heiduta
 
mu aju jookseb palavikus mööda Kiievi mööda Teherani
mööda Gaza City mööda Minnesota mööda Caracase mööda Nuuki
tänavaid põike bulevarde uulitsaid alleesid lumeteesid
ei lase mul olla ega mitteolla
keevitab mu mure külge – ja ma ei suuda öelda et ei
ma ei muretse et mure on kõigest tunne mis on minuga
et kurbus ei ole mina et tumedus ja tühjus ei ole mina
et nad ei saa mind kätte et nad pole minuga üks
et meie tänavate saatust ei otsustata praegu neil tänavail
võõrastel kaugetel kohutavatel tänavatel
ja veel paljude linnade paljudel tänavatel
kus meie saame olla ainult varikülalised
abitud hirmunud jõuetud –
meelekindlusel vaid kramplikult kuidagi
rakmeist kinni hoides kui ta me kohal oma rebitud tiibu
üritab lahti sirutada
 
oma õhtupalves saan ma laulda seda linnade laulu
ja äkki ta võtab kuulda äkki ta annab neile sääl sooja
annab hääle annab tuule mis pühib pisarad ja gaasi
annab võimenduse laulule
mil maailma naftavanameeste tontide armee
on ilma hinge järgi
meie poole teel