Eestlane lätlaste seas
Priit Pius: „Eestlased oleks võinud ammuilma laulupeost filmi teha. Eestlaste ja lätlaste esimesed laulupeod said teoks üle noatera, kiiruga.“
Liiga katki paikamiseks
Pealinna saatus on veel aastaid parteiliste võimusõltlaste juhtimisnuhtluse all kannatada.
Kiirus, Ameerika ja hapukurk
Laulupidu ja vormitunnetus
Muusika tähtis komponent on vorm. Vormianalüüsi õpitakse põhjalikult: vähemalt sel ajal, kui mina õppisin, pidid…
Ükski rahvas pole selline laulurahvas nagu lätlased ja eestlased
Proovisin filmi „Maa, mis laulab“ vaadata eestlase pilguga. Mida ometi üks keskmine filmihuviline võiks Lätist teada?
Iisraeli/Palestiina neli tulevikku
Ükski rahu pole võimalik ilma ühiskonnakorralduseta, millega on nõus nii juudid kui ka palestiinlased. Vaja on kokkuleppimist nagu apartheidi lõpetamise puhul Lõuna-Aafrikas.
Kasv on alasti (jäämas)
Üha keerulisem on peita tõsiasja, et väidetavalt ressursikasutust vähendanud, dematerialiseeritud majandusse kanditakse uutviisi uusi loodusvarasid.
Miks aitavad naised enda allutamisele kaasa?
Uue vaimsuse edendajate arvates kuuluvad eriliste naiselike omaduste ja pädevuste hulka empaatia, hoolivus, intuitiivsus, õrnus, passiivsus, emotsionaalsus, avatus, viljakus, rahumeelsus ja ihaldusväärsus.
Inimeste ja looduse vahel
Sébastien Penfornis: „Muidugi vajavad inimesed autosid, aga nad vajavad ka puid, värsket õhku ja puhast mulda.“
Varjualune kakskümmend, palun!
Üliõpilaste Tartusse rajatud varjualused on tõesti hästi vastu võetud. Väikesemõõduliste, väga asjatundlikult kavandatud ja hästi konstrueeritud-ehitatud objektide mõju on suur.
Pimekohtade läbivalgustus
Andrei Ivanovi teoste puhul ei ole oluline mitte süžee lõpp-punkt, vaid lugemisseisund, meisterlikud tegelaskujud, argikirjelduste vahele pikitud mõtteuiud ja eksistentsiaalsed karjed.
Luules hingamise, püsimise nimel
Antanas A. Jonynas astub luulekogus „Uued sonetid“ eesti lugeja ette mõtliku, mängleva, nautlevana.
Nõnda kõneles Kass
Katja Kettu romaanis „Ühe kassi ülestähendusi“ avanevad naise pilgu kaudu Soome ajalugu ja tänapäev. Kirjanikku assisteerib ja aitab tal kujutatavaga distantsi hoida Kass.
Seal, kus aine räägib arvudes
Tartu ülikooli analüütilise keemia professori Ivo Leito töö ulatub happe-aluse tasakaalude uurimisest kuni keemiliste mõõtmismeetodite hindamise ja metroloogiani.
Mõrad globaalse teaduse kaunis tulevikus
Millises ühiskondlikus faasis me parajasti asume – kas murrang, katkestus, aeglane üleminek, seisak või midagi muud?
„Kunstita elada ei saa“
Liina Raus: „Ühel hetkel võiksime jõuda sinna, et koos raamatutega tuleb Eesti kodudesse ka kunst tagasi.“
Ütle aaaaaa
Eike Epliku näituse võtab kogunisti üle üks üsnagi väikene ebatavaline detail, mis mõjub isevärki kauni katkestusena.
Suvel on hea peast koll olla
Liisa Kruusmäe maalide ees mõtet uitama lastes võivad meenuda näiteks Miyazaki „Vaimudest viidud“, aga ka biitlite „Kollane allveelaev“.
Naivistlik jant või eksistentsialistlik mäng
Paul Kondase lavale toomise kaudu räägitakse publikule mitte ainult põneva elukäiguga ekstsentrilisest kunstnikust, vaid kaudsemalt ka naivistide iseäralikest maailmadest.
Rindejoon on Rahu puiesteel
Rolle võrreldes tundub, et lavastaja on rohkem tegelenud noortega, samuti vene trupiga ja lootnud andekate eesti näitlejate isemängimisvõimele.
Suvelavastusest võinuks saada hooajaülene teatrisündmus
Suurepärase lavastuse sünni eeldus oli lavastaja Peep Maasiku mitmekordselt tõestatud võime tuua nõudlik materjal nüansitundlikult lavale.
Laulupidu – kas ikkagi südame- või moeasi?
Nagu sadakond aastat tagasi, on ka seekord laulupeole eelnenud ja järgnenud vähem ja rohkem kriitilised sõnavõtud lõppeks selle traditsiooni orgaaniline osa.
Vanamuusika pidunädal Viljandis
Muusikasõbrad loodavad, et Viljandi mitmekülgne kontserdielu koos vanamuusika festivaliga jätkub ka edaspidi.
Hägusad meeleolud efektses keskkonnas
„Kikumu“ festivalielamust iseloomustavad unenäolised nihked, mitmekesine kava ja vapustavad ruumielamused, sealjuures oli kõik helitehnikasse ja -tehnikutesse puutuv täiesti laitmatu.
Narvas on eestikeelse keelekeskkonna loonud venekeelsed elanikud
Viimase aastakümnega on Narva sugenenud päris palju inimesi, valdavalt noori, kes on eesti keele teise keelena ära õppinud – ja ilma igasuguse eestikeelsele haridusele üleminekuta.
Kalju Kivi 23. III 1951 – 19. VII 2025
Filmiinimeste sekka sattusid Sa, Kalju, pärast ERKI lõpetamist, kui tulid tööle Tallinnfilmi nukufilmi osakonda. See oli aastal 1980, kui midagi oli justkui õhus. Merd ja mereõhku, sest Tallinnas…
Ene Järvis 26. X 1947 – 24. VI 2025
Ene Järvis lõpetas 1966. aastal Põlva keskkooli ja 1970. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri neljanda lennu. Ta on töötanud Tallinna Linnateatris, Vana Baskini teatris ja vabakutselisena osalenud paljudes teatriprojektides.
Ene Järvise ampluaa ulatus Lumivalgekesest („Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“, 1979) Inglise kuninganna…
Jörgen Liik 12. III 1990 – 11. VII 2025
Tuleviku näitlejakroonikates mäletatakse teda tänu laiale ampluaale ja ammendamatutele töövahenditele, kõneletakse tema kiiretest reaktsioonidest ja registrite vahetustest. Kaasteelised hakkavad meenutama tema kompromissitust, uskumatut kirglikkust, lõpuni mineku tahet ja võitlust ideede nimel. Hakkame istuma lehtlates ning ainuvõimaliku soojusega rääkima tema partnerlusest, mis oli ühtaegu diskreetne…
Rehitsetud raamatukastid
Asi selles, et loo peategelane ei tahtnud, et temast kunagi midagi räägitaks…
Kõige parem tere
Uudishimu on…
