Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024
Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024. aasta loomingu eest.
Kõige tähtsam on kirjanduses oma hääl ja kinnismõte
Kairi Look: „Maailm muutub, õmblused ragisevad, noored tajuvad ümbritsevat teisiti kui vanem põlvkond – osa kirjandusest võiks sellega kaasas käia.“
Tühja sõna võim
Lihtsustamine on ülesanne, mis muutub ajas aina keerukamaks ja kulukamaks.
Eesti väike suurkeel. Pidukõne
Ometi on K. J. Petersoni unistus keelest, mis laulutuules endale igavikku otsib, ju täitunud. Maakeelest sai sada aastat pärast Kristjan Jaagu õhkamist täisväärtuslik kirjakeel – teaduse, seaduse, ilukirjanduse keel. Veel…
Teritatud tööriistata iga tööd ei tee
Millenniumilapse tantsud
Kairi Loogi „Tantsi tolm põrandast“ on raamat elust ja tantsust, mille vahele võib panna võrdusmärgi.
Kuidas tagada terminitööks järelkasv?
Teadusartikli, kõrgkooli- või muu õpiku, entsüklopeedia ja populaarteadusliku kirjutise koostamisel loob iga teadlane oskussõnu, kuid see ei ole ETISe järgi teaduse vältimatu osa.
Kuidas saada aastaauhind?
Hea lasteraamat on kirjutatud ladusas ja rikkalikus eesti keeles, seal käsitletakse valitud teemat helgelt ja elujaatavalt ning see on kvaliteetselt illustreeritud.
Eestlane ja tema raamat 300 aasta eest
Kuigi eestlaste tõlgitud raamatud veel trükki ei pääsenud, oli tõlkijail ja raamatute ümberkirjutajail, nagu Adam Koljo ja Mango Hans, oma emakeelsesse kirjavarasse usku.
Häda mõistuse pärast
Kas arutlustes on ülepea ratsionaalset iva või taandub kõik autori põlvkondlikele, soolistele, rahvuslikele jne eelarvamustele?
Tavaline fašism
Venemaa noorte peas toimuv ümbritsevale maailmale turvalist tulevikku ei ennusta.
Valge Ameerika mees on pahur
Abi võiks olla sellest, kui keskklass tunneks end taas olulise ja toetatuna. Euroopa võiks Ameerika valimistulemust võtta õppetunnina.
Maailma saladuslikkus, teadvuse kannatlikkus
Maurice Maeterlinck: „Elu muutmine pole pooltki nii tähtis kui elu nägemine, elu muutub iseenesest, kui seda vaadatakse.“
(Taastuv)energiaruum
Linna piirangud avavad taastuvenergiatööstusele uued võimalused. Olemasolevate võrgustike kasutamise korral saab luua kohaspetsiifilisi lahendusi.
Planeerija tööriistad
Hiljuti avalikustati kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakast, mille leiab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veebisaidilt planeerimine.ee.
Heljo Kreis 20. II 1928 – 30. I 2025
Varalahkunud arhitektide Erki ja Hanno Kreisi ema Heljo pani 2011. aastal aluse Perekond Kreisi fondile, mis on esimene Eestis elava perekonna loodud arhitektuuri toetav fond. Aja jooksul on fond välja andnud kümme arhitektuuripreemiat eesmärgiga märgata ja väärtustada eesti…
Narratiivide sõda
Berliini filmifestivalil võeti uue juhi eestvedamisel Saksamaa parlamendivalimiste, Iisraeli-Palestiina konflikti ja Vene-Ukraina sõja vahel navigeerides turvaline kurss.
Sissejuhatus kodumaisesse empaatiasse
Lühidokumentaalfilmide kroonikasarja „Eesti lood“ 22. hooajal jätkatakse eestlaseks olemise ja Eestis elamise kogemuse uurimist mitmest perspektiivist.
Kalervo poeg Kullervo elamise vaev
Pääru Oja Kullervo on kui kammitsetud kaasmaalane, kellel rusikad vaenlase ootel püsti ja meel must. Ihusse põletatud orjamärk ei lase unustada ülekohut ja alandust.
Kosjakassed mai äss
Endla teatri „M & M ehk Kosjakased“ annab taas tunnistust sellest, et stiilikategooriate nihestamine ja ootamatu ümbermängimine on üks kindel osa Ingomar Vihmari lavastajakäekirjast.
Sisemise tasakaalu võimalus
„Öörändurid“ algab tavapärase suhteloona, näib karmilt proosaline, et mitte öelda olmeline. Kui ainult … ei oleks neid unenägusid, nagu tõdes juba prints Hamlet.
Teadusest äriks
Kuidas Tartu ülikooli eetikakeskus ärifestivalil käis
Kas uudsete ideedega katsetamine jääb poliitikute eksimishirmu taha?
Kiituse otsimine ja laituse vältimine
Innovatsiooni ja moraali paradoks ehk Mehed, kas teil liimi on?
Privaatsuse paradoks
Kas viimati toitu koju tellides mõtlesid sellele, mida…
Argidialektika XXXIII. Silumine ja torkimine
Väljaspoolsus siin ja praegu
Kunstniku maalide taga näib olevat ulmežanrist tuttav impulss, nimelt katse teadlikult samastuda millegagi, mis on inimesele olemuslikult võõras.
Kunstivaldkonna rahastamine: renoveerimine on alanud, aga remonti alles ootame
On õige hetk, et vaadata mõtlikult eelmist ja pisut lootusrikkamalt praegust aastat.
Muusikatööstuse leidlik ja vastupidav rahvas
Eestis on sel suvel tulemas rekordarv välisstaaride suurkontserte, samal ajal ollakse muusikatööstuses väsinud valdkonna probleemkohtadele tähelepanu juhtimast.
Müütiline dialoog Tormise pärandiga
Mari Kalkuni ja Eesti Rahvusmeeskoori kontsert oli rohkem kui pelgalt lugude ettekanded: see oli ühtaegu rituaal, mõtisklus ja pidu.
Muusikaga naistepäev
Kristjan Randalu autorikontsert oli täidetud mitmekesise ja kaasahaarava muusikaga, millest said sügava elamuse ilmselt nii naised kui ka mehed.
Ühe õhtuga lüürikast traagikani ja tagasi
Lauri Vasara hääles võis kuulda allasurutud hirmu võbinaid, mida ta poetas oskuslikult kuulajaile n-ö ridade vahelt lugemiseks.
Eesti sõnastamatus 500
Mainisin oma Tartu linnakirjaniku programmis soovi raamatuaastal rõhutada, et see pole pelgalt raamatute, vaid ka meie hingeloo aasta. Mida ma hinge all silmas pean, seda ma õieti ei tea.…
Minu raamaturiiul
Sel reedel Sirbis
Helika Mäekivi, Ülle Sihver, „Kuidas tagada terminitööks järelkasv?“
Leo Luks, „Häda mõistuse pärast“
Jaan Vare, „Innovatsiooni ja moraali paradoks“
Helmi Marie Langsepp, „(Taastuv)energiaruum“
Kadi-Ell…
