Keel
-
Millist eesti keelt ma õpetan?
Laiapindset arutelu, kuhu eesti keele korraldamisega liigume, millist eesti keelt koolis õpetama peaks ja mis üldse kvalifitseerub õigekeelsusveaks, pole ju olnud.
5 minutit -
Kullo Vende 12. V 1939 – 5. VIII 2026
5. augustil lahkus meie seast keeleteadlane, õppejõud, tõlkija ning luuletaja Kullo Vende.
Ta sündis 12. mail 1939 Tartus Jakob ja Aade Vende peres. 1941. aasta juunis küüditati ta koos emaga Kirovi oblastisse ning isa, Eesti Vabariigi kolonel Jakob Vende, arreteeriti ja suri vangilaagris. Naasnud Eestisse aastal 1947, kujunes Kullo Vendest raskustele vaatamata haritud ja laia silmaringiga inimene.
Lõpetanud 1957. aastal Elva keskkooli kuldmedaliga, jätkas ta õpinguid Tartu Riiklikus…2 minutit -
Tiiu-Ann Salasoo 23. III 1932 – 10. VIII 2026
Meieni on jõudnud kurb ja valus teade Eesti Ajakirjanike Liidu auliikme, elupõlise eesti keele ja kultuuri hoidja ning edendaja Tiiu Salasoo lahkumisest. Ta on üle poole sajandi kandnud hoolt eesti keele ja meele elu ning tervise eest üle riigipiiride ja mandrite. Ta oli üks neist elavatest sildadest kogu maailma eestlaste vahel, tänu kellele on meie emakeel ka nüüdse üleilmastumise ajastul pälvinud kindlameelset kaitset, jätkuvat kasutamist ja…2 minutit -
Kaardi aluskaardiks on Eesti põhikaardi 1 : 20 000 Võnnu leht (2006) koos toona kehtinud katastrinimedega talukohtadel. Tumendatud kollasega on märgitud maaüksused, millel on praegu kehtiv kohanimi, see on kirjutatud lillaga. Neid pole palju, sest talukohtade aadressiks on peamiselt teenimi ja majanumber. Kastre tee ääres talud Kurest Mälloni (2006. aastal kandis Paju nime).AKSi kaardirakenduse kuvatõmmisMitteaktuaalse objekti kehtetu nimi
Eesti kohanimekorraldus on oma põhialustelt üsna kindel, ometi kisuvad asjad just talunimedega seoses jätkuvalt kiiva.
4 minutit -
Mõlema teose ilmumine näitab, et eesti kirjakeele mineviku mõtestamine on tänu pühendunud keele- ja ajaloouurijatele XXI sajandil heal järjel.ErakoguAabitsad, piiblisõnastik ja kirjakeele kujunemislugu
Piiblilugu ja aabits olid XVII sajandil lahutamatud: eesti vanimatest aabitsatest õpiti lugema silbitatud katekismusetekstide järgi.
4 minutit -
Üks eelmise aasta peaauhinda väärt keeletegu oli eesti keele õppele pühendatud koolikorraldus Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses. 2025. aasta lõpus muudeti selle direktori Hendrik Aguri (pildil) eestvõttel kooli õppekorraldust nii, et kel keeleoskust pole, õpib kõigepealt keelt, ja kes keelt mõistab, jätkab tavaõpet.Mailis VahenurmEesti keel ja Ukraina põgenikud meie koolis
Millisesse keele- ja/või meelekeskkonda Ukraina lapsed meil sulanduvad, sõltub eelkõige sellest, kui hästi nad õpivad ära eesti keele – kooli roll keeleõppes on keskne.
4 minutit -
18. II 2009 rääkis klubis Ungari riigi tegevusest hõimurahvaste toetamisel ning soome-ugri keelte uurimiskeskusest Collegium Fenno-Ugricum selle juht, keeleteadlane János Pusztay. Pildil jutuhoos János Pusztay, kes annab autogrammi oma luulekogusse „Talvesina“, ning filoloog, ajaloolane ja kultuuridiplomaat Urmas Bereczki.Eha ViluojaOn selline klubi – hõimuklubi 25
Pole ühtki soome-ugri keelt, millest poleks hõimuklubis räägitud – tegu ongi ju meie keelesugulastega.
4 minutit -
2026. aasta F. J. Wiedemanni keeleauhinna pälvis Anu Lamp pikaajalise mõjuka panuse eest eesti keele kõlakultuuri ja selge väljenduse väärtustamisel näitleja, õppejõu ning tõlkijana.Siim Vahur„Kui kahtlen mõnes keeleküsimuses, siis helistan Anule“
Anu Lamp: „Imetlen ja naudin keelekasutust nende inimeste puhul, kes on suutelised rääkima pikkade lausetega, kaotamata mõtte põhiliini.“
4 minutit
