2025-33 (4057)

Kirjandus ja erapoolik empaatia

Aeg-ajalt püütakse teaduslikult tõestada, et kauneid kunste on vaja (ja maksu­maksja raha ei kulutata neile asjata). Tosin aastat tagasi tegid Emanuele Castano ja Evan Kidd sotsiaaluuringute koolis (New School of Social Research) rea katseid, kust justkui paistis, et kirjandus muudab inimese empaatilisemaks või emotsionaalselt targemaks. Katsealused, kes olid äsja lugenud ilukirjandust, sooritasid n-ö empaatiatesti…

Kas tõesti on ainult hetk, milles viibime praegu?

Kohalike valimiste eel on taas hea võimalus saada ülevaade, millisest linnast eri maailmavaate esindajad unistavad. On selge, et volikogudesse kandideerijad püüavad üksteisest võimalikult palju eristuda, kuid see viib pahatihti juba saavutatud kokkulepete ignoreerimiseni. Linna pikaajalisele stabiilsele arengule see head ei tõota. Paljud kandidaadid on ka sel aastal otsustanud eirata kõiki…
Hingeotsingud väljamõeldud saarel
Pirjo Honkasalo Eestis „Orenda“ võtetel    
Bufo

Hingeotsingud väljamõeldud saarel

Pirjo Honkasalo: „Psühholoogia on vajalik, aga hing, see on miski, mis paikneb psühholoogiast väljaspool.“

Veel üks „Kas Narva on järgmine?“

Veel üks „Kas Narva on järgmine?“

Kardetavasti jääb Masala raamatu lugejale mulje, et autor ei pea vajalikuks või võimalikuks ümber lükata venelaste väidet nende rahvuskaaslaste tagakiusamise kohta Eestis.

Miks ja kuidas me tapame loomi?
Aknas hukkunud porr.
Marko Mägi

Miks ja kuidas me tapame loomi?

Tapmise arutelu eetilisel ja moraalsel pinnal ei ole kuigi tulemuslik, kui ei teata millal ja kuidas tapetakse.

Tõrkuv tooraine
Sead on intellektuaalselt arenenud nagu näiteks koerad või primaadidki, s.t sead on inimesega väga sarnased. Ja nagu kõik selgroogsed tunnevad nad tänu närvisüsteemile valu.    
 Annika Lepp

Tõrkuv tooraine

Loomade suhtes valitseb inimkeskses ühiskonnas tunnetuslik ebakõla, mida kriitilises loomaõigusteoorias liigagi tihti loomade ekspluateerimise põhjusena rõhutatakse.

Yeong-hye „vägivallatu“ vastupanu
Nobeli kirjandusauhinna laureaat Han Kang 2024. aasta detsembris Stockholmis        
Christine Olsson / TT News Agency / Scanpix

Yeong-hye „vägivallatu“ vastupanu

Han Kang seab romaanis „Taimetoitlane“ kahtluse alla, kas vägivallale on üldse võimalik vägivallatult vastu seista.

August Sanga luuletõlkeauhinna kandidaadid

Selgunud on kaheksanda August Sanga nimelise luuletõlkeauhinna kandidaadid. Auhind määratakse ühe tõlgitud luuletuse eest, mis on ilmunud ühe aasta jooksul.
Contra, tõlge latgali keelest
Ligia Purinaša, „natsionalism“
„Nuuq perämädseq perismaalasõq. Tī padējī īzemīši“, Veel Putru, 2025
Hanneleele Kaldmaa, tõlge inglise keelest
Annemarie Ní Churreáin, „Hümn kõigile rahututele tüdrukutele“
Värske Rõhk, nr 94
Aare Pilv, tõlge vene keelest
Ljudmila Hersonskaja, „maja unes“
Looming…
Osa meist ei võta meiena isegi keskaegseid tallinlasi
Seisused. Illustratsioon Johannes Lichtenbergeri raamatust Prognosticatio. Heidelberg, 1488.

Osa meist ei võta meiena isegi keskaegseid tallinlasi

Eestlastel on seisusliku korra ajastupõhise normaalsuse mõtet harjumatu aduda – ikkagi talupojarahvas!

Nõrgapoolne teostus annab võimaluse kontseptsiooni nautida
Musta Kasti näitlejad jooksevad küll võimsalt, kuid ei hakka sel hetkel siiski oma hinge avama.    
Heikki Leis

Nõrgapoolne teostus annab võimaluse kontseptsiooni nautida

Musta Kasti „Stseenid!…“ ei ole kindlasti teostuslikult perfektne lavastus, ometi on see viimasel ajal nähtuist üks kontseptuaalselt huvitavamaid.

Kuidas un_stusi un_stada?
Jaani kiriku kellade helinaga sünkroonis ilmub Palace’i hotelli ette kimäär (Mikk Lahesalu), õrn hübriid loomast ja inimesest vaarub ettevaatlikult publiku poole.   
 Kalev Lilleorg

Kuidas un_stusi un_stada?

Lavale loodud mikrokosmosest saab metafoor, mis hõlmab korraga unistusi ja unustamist, kinnijäämist ja ootusi, kasvuraskusi ja viimaks ka leppimist.

Murdumishetk Palganeemel
Lilli-Krõõt Repnau. Vikerkaar Palganeemel. Sügavtrükk fotopolümeeril, 2023.   
 Jana Mätas

Murdumishetk Palganeemel

Meie Läänemere klinti kahel pool terendavat merd on kunstnik näinud Skylla ja Charybdise sarnaste tegelastena, justkui vastamisi seisvate profiilidena, kellest üks on jutuhoos ja teine kuulab.

Unustusse hajuvate seepiafiguuride anonüümne maailm
Kui digiajastu toob iga päev silme ette tuhandeid pilte, mis heledalt ekraanilt vilksatavad ja juba järgmisel hetkel ununevad, siis Gerda Hanseni maalid toimivad aeglustavalt.    
Roman-Sten Tõnissoo

Unustusse hajuvate seepiafiguuride anonüümne maailm

Gerda Hanseni maalid on omamoodi krüptilised ka selles mõttes, et kunstnik ei ole valanud loomingusse oma muresid, rõõme, sügavalt isiklikke lugusid ega sotsiaalseid või poliitilisi sõnumeid.

Kui kohtuvad kunst ja teadus
„Kübemelisuse anatoomia“ on võtnud kõik oma teeviidad ümbritseva maailma struktuuridest, kuid psühhedeelia asemel on vahendajaks teaduslikud meetodid, mikroskoobid ja meditsiinilised pilditehnoloogiad.   
 Anna Mari Liivrand

Kui kohtuvad kunst ja teadus

Väike Hobusepea galerii muutub Juss Heinsalu ja Kim Morgani ühisnäitusel „Kübemelisuse anatoomia“ oma füüsilistest mõõtmetest justkui mitu korda suuremaks ruumiks.

Keelatud raamatute riiul 
MADIS KOLK, teatrikriitik ja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja
Hele-Mai Alamaa

Keelatud raamatute riiul 

Siinsele rubriigile mõeldes jäi pilk raamaturiiulil pidama Nikos Kazantzakise „Viimsel kiusatusel“ – üks viimaseid raamatuid, mis kanti katoliku kiriku index librorum prohibitorum’isse, enne kui selle täiendamine möödunud sajandi kuuekümnendatel lõpetati.…

Raamatud ja mustandlikkus

Lõpuni sisustatud toa asemel leiab lugeja end koridorist, kus on mitmeid uksi, mille taha jäävad toad saab lugeja ise sisustada.

Mu suhteid raamatutega iseloomustab mõningane paradoksaalsus. Ühelt poolt on mul neid palju ja soetan aina juurde. Teisalt kehastavad nad minu jaoks midagi, mille suhtes olen viimasel ajal aina umbusklikumaks muutunud, nimelt puhtandlikkust.
Maailmas on…
Esiküljel Valga arhitektuuriresidentuuri Vares eestvedajad Mari Möldre, Margus Tammik, Ulla Alla ja Merilin Kaup.
Solveig Lill

Esiküljel Valga arhitektuuriresidentuuri Vares eestvedajad Mari Möldre, Margus Tammik, Ulla Alla ja Merilin Kaup. Foto Solveig Lill.

Kirjandus

Kunst

Muusika

Film

Arvamus

Arhitektuur

Lõpulugu

Sotsiaalia

Teater

Teadus

Raamaturiiul

Sirp