2025-33 (4057)

Väikelinna uued prillid
Varese residentuuri pidajate, arhitektide Ulla Alla, Mari Möldre, Merilin Kauba ja Margus Tammiku eesmärk ei ole Valgat depressiivsusest päästa, pigem on nad Valgas nagu veidrad, eksootilised linnud, kellega seostatakse linnaruumis ebatavalisi aktsioone, nagu näiteks Supibasiilikat linna keskväljakul kreisihoone hoovis.     
Diana Drobot

Väikelinna uued prillid

Valgas tegutsev arhitektuuriresidentuur Vares on linna avardanud kohalikele elanikele, aga ka külalistele lähedalt ja kaugelt.

Tasakaalukunstnikud riigikogus
Suur asi nõukogus! „Nõukogu liikmete palvel arutati 31. XII 2024 ETV eetris olnud saate „Pidu Draamas ja Estonias“ saatelõigu tõttu tekkinud diskussiooni ja ühe osa auditooriumi negatiivset reaktsiooni.“ (ERRi nõukogu koosoleku protokoll nr 1.1-3/1-25). Varro Vooglaiul ei õnnestunud tõde tõusma ja valet vajuma panna.    
 Stanislav Moškov / Õhtuleht Kirjastus

Tasakaalukunstnikud riigikogus

Meediavabadust saavad poliitikud kaitsta küll, kuid mitte meediamaju juhtides.

Kirjandus ja erapoolik empaatia

Aeg-ajalt püütakse teaduslikult tõestada, et kauneid kunste on vaja (ja maksu­maksja raha ei kulutata neile asjata). Tosin aastat tagasi tegid Emanuele Castano ja Evan Kidd sotsiaaluuringute koolis (New School of Social Research) rea katseid, kust justkui paistis, et kirjandus muudab inimese empaatilisemaks või emotsionaalselt targemaks. Katsealused, kes olid äsja lugenud ilukirjandust, sooritasid n-ö empaatiatesti…

Kas tõesti on ainult hetk, milles viibime praegu?

Kohalike valimiste eel on taas hea võimalus saada ülevaade, millisest linnast eri maailmavaate esindajad unistavad. On selge, et volikogudesse kandideerijad püüavad üksteisest võimalikult palju eristuda, kuid see viib pahatihti juba saavutatud kokkulepete ignoreerimiseni. Linna pikaajalisele stabiilsele arengule see head ei tõota. Paljud kandidaadid on ka sel aastal otsustanud eirata kõiki…
Märg ja kaitstud
Märgalade rajamisega edendame rohetaristut ja parandame elukeskkonda. Maastikuarhitekt Kongijan Yu kavandatud Tianjin Qiaoyuani park Tianjini linnas on hea näide maastikukujunduse ja ökosüsteemi teenuste ühendamisest.    
Mydogistiaotiaohu / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Märg ja kaitstud

Märgalade rajamisega võiks ühendada kaitse- ja rohefunktsioonid. Kas sellest saab järgmine suur ruumiloome visiooniprogramm?

Kivid ja vabadus. Vabaduse allee töötuba
Falgi ja Toompea tänava ristis olevast mälestuskivist sai hoogu Vabaduse allee töötoa esikohatöö „Voolav vabadus“ (Valve Saarma, Grete Daut, Valerii Krinberg, Patrick Liik).

Kivid ja vabadus. Vabaduse allee töötuba

Noortele ruumiloojatele pole vabadus täpselt piiritletud, see on ka linnaruumis hästi veedetud aeg.

Hingeotsingud väljamõeldud saarel
Pirjo Honkasalo Eestis „Orenda“ võtetel    
Bufo

Hingeotsingud väljamõeldud saarel

Pirjo Honkasalo: „Psühholoogia on vajalik, aga hing, see on miski, mis paikneb psühholoogiast väljaspool.“

Vahet pole, kuidas seda kasutada, pikkus loeb
„Materialistide“ keskmes on kosjasobitaja Lucy (Dakota Johnson), kelle küünilise meele ja tähelepaneliku silma all otsib endale paarilist plejaad firma kliente jõukatest ettevõtjatest meeleheitel leskedeni.    
 Kaader filmist

Vahet pole, kuidas seda kasutada, pikkus loeb

Lavastaja Celine Song on võtnud „Materialistides“ luubi alla tänapäeva suhete majandusliku ja välise poole.

Veel üks „Kas Narva on järgmine?“

Veel üks „Kas Narva on järgmine?“

Kardetavasti jääb Masala raamatu lugejale mulje, et autor ei pea vajalikuks või võimalikuks ümber lükata venelaste väidet nende rahvuskaaslaste tagakiusamise kohta Eestis.

Miks ja kuidas me tapame loomi?
Aknas hukkunud porr.
Marko Mägi

Miks ja kuidas me tapame loomi?

Tapmise arutelu eetilisel ja moraalsel pinnal ei ole kuigi tulemuslik, kui ei teata millal ja kuidas tapetakse.

Tõrkuv tooraine
Sead on intellektuaalselt arenenud nagu näiteks koerad või primaadidki, s.t sead on inimesega väga sarnased. Ja nagu kõik selgroogsed tunnevad nad tänu närvisüsteemile valu.    
 Annika Lepp

Tõrkuv tooraine

Loomade suhtes valitseb inimkeskses ühiskonnas tunnetuslik ebakõla, mida kriitilises loomaõigusteoorias liigagi tihti loomade ekspluateerimise põhjusena rõhutatakse.

Linna linnukooslus – kuidas see meid puudutab?
Linnud on inspiratsiooniallikas ka kunstis, nagu on näha sellel Tartu ülikooli botaanikaaia Emajõe tänava poolsel müüril asuval mosaiigil.    
Anni Kutser

Linna linnukooslus – kuidas see meid puudutab?

Linnaruumis lindude elu ja loodusliku mitmekesisuse soodustamine avaldab positiivset mõju nii loodusele kui ka linlastele.

Meie reliikvia on raamat
Näitus „Eesti raamat 500. Reliikviad“ Niguliste muuseumis on võimas ja mastaapne. Reliikviad on siin väljas originaalina, füüsiliselt, esemena. Näituse teemafookus vaheldub: kõigepealt esitleti „Kirjasõna algust“ (pildil), järgnes „Laul ja luule“, praegu on vaadata „Hariduse valgus“ ning septembri lõpus tõstetakse esile „Priiuse ja ärkamise“ reliikviad.     
Stanislav Stepaško / Eesti Kunstimuuseum

Meie reliikvia on raamat

Niguliste kiriku raamatunäitusel valdab külastajat eriline tunne: väga paljud eesti kirjandus- ja kultuuriloost tuntud teosed on ühtäkki päriselt tema ees.

Yeong-hye „vägivallatu“ vastupanu
Nobeli kirjandusauhinna laureaat Han Kang 2024. aasta detsembris Stockholmis        
Christine Olsson / TT News Agency / Scanpix

Yeong-hye „vägivallatu“ vastupanu

Han Kang seab romaanis „Taimetoitlane“ kahtluse alla, kas vägivallale on üldse võimalik vägivallatult vastu seista.

August Sanga luuletõlkeauhinna kandidaadid

Selgunud on kaheksanda August Sanga nimelise luuletõlkeauhinna kandidaadid. Auhind määratakse ühe tõlgitud luuletuse eest, mis on ilmunud ühe aasta jooksul.
Contra, tõlge latgali keelest
Ligia Purinaša, „natsionalism“
„Nuuq perämädseq perismaalasõq. Tī padējī īzemīši“, Veel Putru, 2025
Hanneleele Kaldmaa, tõlge inglise keelest
Annemarie Ní Churreáin, „Hümn kõigile rahututele tüdrukutele“
Värske Rõhk, nr 94
Aare Pilv, tõlge vene keelest
Ljudmila Hersonskaja, „maja unes“
Looming…
Mõisa mitu palet
Kogumikust „Mõisa fenomen Balti kultuuriloos“ kipub kujunema ühekülgne pilt, et Nõukogude ajal hakati mõisaid hoolega restaureerima ning tühjad hooned said paljudele koduks. Ometi lasi seesama võim paljud hoonekompleksid ka lõplikult laguneda või lagastas betoon- ja silikaatmonstrumitega. Pildil Neeruti mõisa peahoone 2013. aastal.     
Ahti Randmere / CC BY 3.0 / Wikimedia Commons

Mõisa mitu palet

Kogumiku „Mõisa fenomen Balti kultuuriloos“ koostajail on õnnestunud lisada seni peamiselt agraar- ja arhitektuuriajaloolisele mõisadiskursusele uusi põnevaid lähenemisnurki.

Osa meist ei võta meiena isegi keskaegseid tallinlasi
Seisused. Illustratsioon Johannes Lichtenbergeri raamatust Prognosticatio. Heidelberg, 1488.

Osa meist ei võta meiena isegi keskaegseid tallinlasi

Eestlastel on seisusliku korra ajastupõhise normaalsuse mõtet harjumatu aduda – ikkagi talupojarahvas!

Nõrgapoolne teostus annab võimaluse kontseptsiooni nautida
Musta Kasti näitlejad jooksevad küll võimsalt, kuid ei hakka sel hetkel siiski oma hinge avama.    
Heikki Leis

Nõrgapoolne teostus annab võimaluse kontseptsiooni nautida

Musta Kasti „Stseenid!…“ ei ole kindlasti teostuslikult perfektne lavastus, ometi on see viimasel ajal nähtuist üks kontseptuaalselt huvitavamaid.

Sisekliimat mõõtes. Kaks dokumentaal­lavastust Ukrainast ja Narvast
„Sisekliimast“ (mängivad Riina Maidre, Kristjan Sarv, Elina Reinold ja Henrik Kalmet) saab palju teada Nõukogude okupatsioonirežiimi, Baltijetsi salatehase toimimise ja aastakümnetetaguse olme kohta.   
 Jelizaveta Gross

Sisekliimat mõõtes. Kaks dokumentaal­lavastust Ukrainast ja Narvast

Mõlemat lavastust ühendab mälu ehk küsimus, kes ma olen.

Kuidas un_stusi un_stada?
Jaani kiriku kellade helinaga sünkroonis ilmub Palace’i hotelli ette kimäär (Mikk Lahesalu), õrn hübriid loomast ja inimesest vaarub ettevaatlikult publiku poole.   
 Kalev Lilleorg

Kuidas un_stusi un_stada?

Lavale loodud mikrokosmosest saab metafoor, mis hõlmab korraga unistusi ja unustamist, kinnijäämist ja ootusi, kasvuraskusi ja viimaks ka leppimist.

Positiivne lagunemine
Lavastuses „Un_stus“ käivad käsikäes sopran Annabel Soode lõikav ja peenetundeline tämber, performance’i-kunstnik Mikk Lahesalu keha k-e-h-a-l-i-s-u-s, Maarja Nuudi kongeniaalne helikunst ning kõik selle tervikuks seadnud ürgandeka Astra Irene Susi detailitundlik ja elulisusest nõretav interpretatsioon.     
Jane Treima

Positiivne lagunemine

„Un_stus“ näitab, et lagunemine tõesti ongi viljakuse eeldus. Veel ja veel seda „sooja komposti, milles palju lusti“, nagu kõlab tüki ühes ekstaatilisemas stseenis.

Intelligentne, tantsitamisfunktsioonist vaba muusika
Kontserdi kunstilise juhi ja seadete autori Vambola Kriguli (paremal) soov oli esitleda Arvo Pärdi, John Cage’i ja Aphex Twini, kolme helilooja ühisosa.     
Sven Tupits

Intelligentne, tantsitamisfunktsioonist vaba muusika

Aphex Twini ja tema mõttekaaslaste muusika võib väljendada kõiksugu meeleolusid, näiteks malbeid ja tasaseid, aga ka raevu ja kaost.

„Station Narva“ avab linna ja muusika
Paljud olid tulnud „Station Narva“ festivalile just Tommy Cashi pärast, sageli koos pere ja lastega. Noorem põlvkond tunneb teda Tiktoki kaudu ja näeb temas trendiloojat.    
 Jegor Andrejev

„Station Narva“ avab linna ja muusika

„Station Narva“ mõjus lühikese kultuuripuhkusena, kus olid ühendatud muusikaelamused, linnaruumi tõlgendused ja kunsti vaatepunktid.

Murdumishetk Palganeemel
Lilli-Krõõt Repnau. Vikerkaar Palganeemel. Sügavtrükk fotopolümeeril, 2023.   
 Jana Mätas

Murdumishetk Palganeemel

Meie Läänemere klinti kahel pool terendavat merd on kunstnik näinud Skylla ja Charybdise sarnaste tegelastena, justkui vastamisi seisvate profiilidena, kellest üks on jutuhoos ja teine kuulab.

Unustusse hajuvate seepiafiguuride anonüümne maailm
Kui digiajastu toob iga päev silme ette tuhandeid pilte, mis heledalt ekraanilt vilksatavad ja juba järgmisel hetkel ununevad, siis Gerda Hanseni maalid toimivad aeglustavalt.    
Roman-Sten Tõnissoo

Unustusse hajuvate seepiafiguuride anonüümne maailm

Gerda Hanseni maalid on omamoodi krüptilised ka selles mõttes, et kunstnik ei ole valanud loomingusse oma muresid, rõõme, sügavalt isiklikke lugusid ega sotsiaalseid või poliitilisi sõnumeid.

Kui kohtuvad kunst ja teadus
„Kübemelisuse anatoomia“ on võtnud kõik oma teeviidad ümbritseva maailma struktuuridest, kuid psühhedeelia asemel on vahendajaks teaduslikud meetodid, mikroskoobid ja meditsiinilised pilditehnoloogiad.   
 Anna Mari Liivrand

Kui kohtuvad kunst ja teadus

Väike Hobusepea galerii muutub Juss Heinsalu ja Kim Morgani ühisnäitusel „Kübemelisuse anatoomia“ oma füüsilistest mõõtmetest justkui mitu korda suuremaks ruumiks.

Nekroloogi asemel
Enn Põldroos (1933–2025). Läheb lahti, digimaal, 2025.

Nekroloogi asemel

Kiri Enn Põldroosile. Isiklikult

Keelatud raamatute riiul 
MADIS KOLK, teatrikriitik ja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja
Hele-Mai Alamaa

Keelatud raamatute riiul 

Siinsele rubriigile mõeldes jäi pilk raamaturiiulil pidama Nikos Kazantzakise „Viimsel kiusatusel“ – üks viimaseid raamatuid, mis kanti katoliku kiriku index librorum prohibitorum’isse, enne kui selle täiendamine möödunud sajandi kuuekümnendatel lõpetati.…

Raamatud ja mustandlikkus

Lõpuni sisustatud toa asemel leiab lugeja end koridorist, kus on mitmeid uksi, mille taha jäävad toad saab lugeja ise sisustada.

Mu suhteid raamatutega iseloomustab mõningane paradoksaalsus. Ühelt poolt on mul neid palju ja soetan aina juurde. Teisalt kehastavad nad minu jaoks midagi, mille suhtes olen viimasel ajal aina umbusklikumaks muutunud, nimelt puhtandlikkust.
Maailmas on…
Esiküljel Valga arhitektuuriresidentuuri Vares eestvedajad Mari Möldre, Margus Tammik, Ulla Alla ja Merilin Kaup.
Solveig Lill

Esiküljel Valga arhitektuuriresidentuuri Vares eestvedajad Mari Möldre, Margus Tammik, Ulla Alla ja Merilin Kaup. Foto Solveig Lill.

Kirjandus

Kunst

Muusika

Film

Arvamus

Arhitektuur

Lõpulugu

Sotsiaalia

Teater

Teadus

Raamaturiiul

Sirp