Tõlgetest raamatuaastal
Eesti raamatu kõrgaeg on jäänud seljataha – trükiarvu ja nimetuste poolest oleme jõudnud kestliku taganemise faasi. Kuidas peegeldub see tõlkekirjanduse kvaliteedis?
Selg vastu linnahalli seina
Lubadus on antud, otsustamine on nüüd kohustus, mitte võimalus.
Nõuanne noorelt kultuurisõbralt
On muidugi tõsi, et noored lugejad ei pruugi seejuures teada vanemate seas üldtuntud kirjanikke, sh eesti autoreid. Kui teatakse, ei pruugi nende looming noori kõnetada. Märgata on teatavat uute eelistuste tärkamist. Näiteks tõstsid küsitluse noorimad vastajad esile…
Malluka veebileht on vali alarm, aga mitte tulekustuti
Mis on see õudusluuletaja õudusluule?
Valikkogus „Õnnesoov“ keeratakse otsekui maitserohelisega garneeritud omlett lugeja ette Ernst Jandli loomingu paratamatult prohvetlik pale.
Nagu kala Veneetsias
Joseph Brodsky „Veepervel“ on üks peenemaid ja sügavamaid armastusavaldusi, mis Veneetsiale eales kirjutatud.
Seosetihe objekt
Graham Harman meisterdab objektist kompleksse pingevälja, mille pinnal tekitavad eristatus ja seostatus sellise ristlainetuse, et lugejat ähvardab korduvalt uppumisoht.
Miks pakub CO2-le keskenduv keskkonnapoliitika vaid poolikuid lahendusi?
Kui keskkonna korraldamist hakatakse mõõtma peamiselt CO2 tonnides, saavad teistest keskkonnateguritest, nagu elurikkus, vesi, muld, tervis või õiglus, kõrvaltegelased.
Jens Stoltenberg ja sõda, mida NATO ei pidanud
Stoltenbergi memuaaride mõned lõigud on meeldetuletuseks, et otsustavatel hetkedel ei pruugi Ida-Euroopa riigid nende julgeolekut puudutavates küsimustes laua taha pääseda.
Kodumaine triller võib mõjuda ka luksuslikuna
„Midagi tõelist“ näitab, et Eesti filmis ei pea enam rääkima publiku- ja kunstfilmist tingimata eraldi kategooriates, vaid üha enam sulavad need kokku üheks täisvereliseks tervikuks.
Võitlus jätkub sammhaaval, Oscaritega
15. märtsi õhtul jagati Hollywoodis taas kord välja Ameerika filmiakadeemia auhinnad. Miks sai parima filmi kuldkujukese „Üks võitlus teise järel“?
Ajarändurid ja deemonikütid
Hea täispikk animatsioon võikski olla prototulevike generaator, mis kutsub vaatajaid kujutlema ja kaaslooma. Omal moel on seda teinud nii „Arco“ kui ka „K-popi deemonikütid“.
„Romeo ja Julia“ kui osutus kultuuri kitsaskohale
Ehk oleks sel Romeo ja Julia lool olnud õnnelikum lõpp, kui Romeo oleks Shakespeare’i teksti läbi lugenud?
Kuhu kadus kolmas löök?
Mured, millel koorimuusika foorumil peatuti, on valdkonda saatnud tükimat aega: kooride alarahastatus ja igapäevane toimetulek, digielu mugavuste pealetung ning dirigentide kesine järelkasv.
Vapustavad võimalused, vigurdamised ja võlurid
Repoo mängib kontseptuaalselt reaalsuse peegeldamise ja võimalike võimaluste esiletoomisega, tehes seda performatiivselt ja teatraalselt, veidralt ja pööraselt, piire ületades ja vajadusel uusi žanre luues.
Halastamatusest ja armastusest
Mullu meie seast lahkunud näitleja Jörgen Liik: „Ükski teatri NO99 lavastustest ei olnud valmis, alati oli kuhugi edasi minna, sest me tahtsime teha nõudlikke, keerulisi lavastusi, et põnevam oleks.“
Etenduskunsti auhinna žürii liikmena kõigest, mis südamel
Arusaadavatel põhjustel on jäänud kõlama, et Eesti teatri auhindade žüriidesse võiks olla kaasatud senisest rohkem praktikuid.
Algoritmiline keha
See, kuidas Mart Kangro komponeerib tervikutaju, kasutades pealtnäha nõrgas seoses pildilist ja sõnalist materjali, on tõepoolest imetlusväärne.
Portaal paremasse maailma
Sveta Grigorjeva „Cosmodolphins“ on justkui vastukäik ja -mürk virtuaalruumis võimendatud pelgusele, võõritusele ja künismile.
Mai-Ester Murdmaa 31. III 1938 – 24. III 2026
Kõik, kes teadsid ja tundsid Mai Murdmaad või kellel oli võimalus temaga kokku puutuda, pidid tõdema, et tegu oli väga loomingulise isiksusega. Tema ülimalt tundlik ja sageli lausa äärmuslikku boheemlusse kalduv natuur oli sedavõrd nakatav,…
Visa hing
Vanad majad kestavad tänu omanikele. Tuleb loota, et hooned, mida praegu vaadatakse murelikult, peavad visalt vastu ning jõuavad ära oodata õige hetke ja peremehe.
Unustage malbus, rokkige täiega
Näitus „8 naist. 4 dialoogi ruumist“ tekitab feministliku plahvatuse asemel väikese raputuse. Teenimatult varju jäänud nimed tõstetakse rambivalgusse.
Pühajärve pinkide juhtum
Liina Jents: „Ühte juhtumit ja lahendit ei tasu kõigile vaidlustele laiendada ja järeldada, et seadus enam autoreid ei kaitse.“
Madalpinge meistriklass
Üks Alice Kase näituse „Sinine motiiv“ läbiv joon näibki olevat kõrgepingest keeldumine, teatav strateegiline külmus.
„Naiseliku kirjutuse“ proovitõmme
Sabīne Vernere joonistustes on paras annus vabastavat energiat, mis eemaldab naisi raamidesse suruvad pained.
Te vist tahaksite keegi teine olla?
Metamorfoosi teema oli kunstnikele tänavu pigem algimpulss, millest lähtudes olid kõik autorid ise suunas liduma pannud.
Kuidas erineb sisemine põlemine metsatulekahjust?
Just need teosed, kus pole püütud loodust pelgalt kujutada, vaid proovitud seda ümber mõtestada, selle piire nihutada või teemale mingit uut värvingut anda, jäävad näitusel kõige tugevamalt kõlama.
Tumeduse talumatu kergus
Kadri Mälgu looming väljendab ehtekunsti vormis tasakaaluotsingut, balansseerimist kahe maailma, metsarahva ja vana Euroopa piiril.
Rahustav, taevalik ja poeetiline sinine keeles, meeles ja kultuuris
Uuringud on näidanud, et eesti kultuuris on sinine valdavalt rahulolu värv, mis seostub vaid positiivsete emotsioonidega: kergendus, imetlus, uhkus.
Solidaarsus tervishoius ehk Kuidas on vähk meie kõigi teema?
Ukraina sõja varjatud keskkonnakahju Eesti piiriveekogudel
Alates Venemaa sissetungist Krimmi on keskkonnaalane koostöö piiriveekogudel märkimisväärselt halvenenud, mis seab ohtu nende ökosüsteemide tervise ja kalavarud.
Renate Goznaja 7. VIII 1929 – 15. III 2026
Renate Goznaja sündis 7. augustil 1929. aastal. 1947. aastal lõpetas ta Leningradi lastemuusikakooli ning seejärel Leningradi konservatooriumi juures asuva muusikakooli (õp Klara Stoljar). Tema õpingud jätkusid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille…
Raivo Mänd 2. XII 1954 – 20. III 2026
Päikeseline 20. märts rabas meid teatega armastatud kolleegi, emeriitprofessor Raivo Männi ootamatust lahkumisest. Loetud tunnid olid jäänud kevade alguseni, mis olnuks Raivole seitsmekümne teine. Kõigest seitsmekümne teine. Teade oli seda ootamatum, et eelmisel õhtul ei ennustanud reedel juhtuvat veel miski: Raivo oli…
Tiiu-Maret Lass 6. IX 1934 – 16. III 2026
Tiiu Lass (aastani 1963 Käsper) sündis 6. septembril 1934, lõpetas Tallinna 7. keskkooli 1953 ning õppis seejärel ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis, saades diplomi keraamika erialal 1959. aastal. Ajastule omane suunamine viis Tiiu Lassi dekoraatoriks Tallinna Tööstuskaubastusse, kus…
