Sel reedel Sirbis
Grete Tiigiste vestles olümpialinnade uurijate John R. Goldi ja Margaret M. Goldiga
Merle Karro-Kalberg vestles arhitektide Iiris Tähti Toome ja Henri Kopraga
Maria Mölder vestles Music Estonia live-haru juhi Silvia Käsuga
Reet…
Mateeria võlu ja valu
Jass Kaselaan: „Ma arvan, et kunstis tuleb olla väga tõsine. Isegi kui sa teed nalja, tuleb seda teha väga-väga tõsiselt. Muidu see ei tööta.“
Kuhu raha, sinna hääl
Suure siserände tagajärg on pimesi hääletamine, sest kõik kohalikud pole kaugeltki kohalikud.
Liiklus- ja päris fašismist
Neoliberalismi viimne karje
Avalikkuse reaktsioon on olnud loid, kuigi kogu selle ettevõtmise sobitumine demokraatliku riigi olemusega on äärmiselt küsitav. Alustades sellest, miks meil seda vaja on ja mis alustel see nõukoda töötab. Kui lobistamise…
Ülestähendusi surve alt
Näituse „Surve all“ teoste seast leiab katseid dokumenteerida nii norme kui ka nende mõju, aga ka püüdlust ühiskondlikke ootusi mänguliselt dekonstrueerida.
Aegluse deemon
Näitus „Aegluse poliitika“ puudutab riivamisi teemasid, mille kõiki ohtusid ja võimalusi kunstnikud lõpuni valitseda ei suuda.
Nobeli kirjandusauhinnast ja László Krasznahorkaist
Krasznahorkai sobib lausa ideaalselt auhinna senistesse mustritesse. Seal pole soositud kerget, naljatlevat ja lahedat vaimu, vaid eelistatud eksperimentaalsust, tõsidust, „keskeuroopalikku“ graviteeti.
Frankfurdis esitletakse uut ajakirja EstLit
Kristjan Haljak: „Tegu ei ole väljaandega, kus soovitakse avaldada ainult ammu surnud autorite, veel vähem ammu surnud meesautorite loomingut. Asja iva on tutvustada praegust elusat ja tunglevat kirjandust.“
Tartu on maailmaluule naba
Luulekonverentsil oli kõike: luulet, ekstsentrilist ruumikasutust, verd, teatrit, olulisi poliitilisi sõnumeid ja äraspidiseid hümne.
Kuidas läheb Venemaa soome-ugri rahvastel ja keeltel?
Praegu rõhutatakse, et soome-ugri rahvad, nende rahvuslik tegevus ja omavaheline koostöö on osa vene kultuurikoodist ja suunatud Venemaa rahvaste ühtsuse tugevdamisele.
Õiglane elukeskkond
Linnaruum, mis sobib puudega liiklejatele, kes autot ei kasuta, toetab palju laiemat osa ühiskonnast kui pelgalt mootorsõidukitele mõeldud linn.
Suurusehullustus Eesti moodi. Visiooni on, otsustamisel tarkust napib
Megahalli rajamise või rajamata jätmise otsus on hea võimalus näidata, et ühiskond on vabanenud harjumuspärasest otsustamismustrist.
Kas taluarhitektuur vajab kaitset?
Mille eest tuleb taluarhitektuuri kaitsta? Tuleb välja, et kinnisvaraarendajate kõrval veelgi enam riigi eest.
Murrangulised kullerpeptiidid
Tambet Teesalu: „Teadusliku avastuse tegemise eesmärk on ikkagi see, et see oleks relevantne – et see võiks aidata patsiente ja pakkuda ettevõtetele huvi äritegemiseks.“
Inimene masina ees. II
Nüüdsed arutelud ei ole pelgalt tehnoloogiateemalised mõttevahetused, vaid lahingud poliitilise elu ja demokraatia tingimuste määramise eest.
Elu ületab oma ekstsentrilisusega sageli väljamõeldise
„Kiivipäeva“ autor Laetitia Colombani: „Üks näidendi keskseid teemasid on üksindus, see, et tänapäeval elavad inimesed sageli justkui paralleelelu, ilma päriselt kohtumata.“
Roomava teki all ei ole koll, vaid kunst
Maike Lond sõna otseses mõttes roomab läbi lavastuse. Enamasti teeb ta seda ülisuure koheva teki all, kus loeb vaikselt numbreid (pii arvu?) ja pobiseb „me ei ole veel kohal“.
Pantvangis publik
Loodetavasti ei ole me veel põhja puudutanud ning 19 aasta pärast saame mõelda, milles seisnes „Kuningas Ubu“ tänavuse lavastuse prohvetlikkus ja performatiivsus.
Klounaadist ja inimlikkusest
„Minu pere ja muud klounid“ on üks neist kompositsioonidest, mille võtaks koju kaasa, et see veel kord lahti võtta ja uuesti kokku panna.
Nähtavuse hind
Filmitegija avalik kiri PÖFFile uute maksude asjus
Organiseerijate…
Kus viga näed laita, seal laida aga edasi
„Kontinentaal 25“ on tõestus Radu Jude võimest panna loominguline energia tööle piiratud tingimustes.
Kelle nägu on „Festheart“?
Tänavusel festivalil „Festheart“ oli kaalukauss kaldu väärtfilmide suunas ning romantiliste komöödiate ja armastuslugude näitamisele ei keskendutud.
Peame ümber mõtestama, mis on perekond
Filosoof Emanuele Coccia: „Lapsed on tänapäeval omamoodi absoluutse omandi viimane jäänuk. Selle olukorra võiks vähemasti problematiseerida.“
Asustamata aeg
Meie aeg on justkui liialt pikaks välja venitatud ja samal ajal liialt lühikeseks kokku surutud. Küllap tuleb sellises olukorras navigeerimiseks tegeleda ajaliste alustingimuste turgutamisega.
Ta särab ka vihmas
„Accordionfest’i“ korraldustiimi suund on esitada suurel määral uut, spetsiaalselt festivali jaoks tellitud muusikat ning see on teinud võimalikuks paljud põnevad muusikalised koostööd ja elamused.
Meedium ongi sõnum
Marcel Johannes Kitse ja Eesti Löökpillikvarteti hea tunnetusega üles ehitatud kava keskmes oli eesti heliloojate eri põlvkondade looming.
Uus meistritöö ja Rahmaninovi kolmandad
ERSO kontsert algas Evelin Seppari värske orkestriteosega „… viimase siiluni tagasi“, mis on saanud tõuke ja pealkirja Jaan Kaplinski luuletusest.
Väärtustame seda, mida ei saa sõnadega väljendada
Tuuli Lindeberg: „Hoolimata sellest, et tänapäeval vaatab üha rohkem inimesi maailma majanduse ja finantskasvu seisukohast, peame mõtlema ka sügavalt inimlikele väärtustele ja moraalile.“
Malle Taimre-Orglaan 2. VI 1937 – 9. X 2025
Malle Taimre-Orglaan sündis 2. juunil 1937 Narvas. Aastatel 1959–1965 omandas ta kõrghariduse tekstiilikunsti erialal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastatel 1965–1970 töötas ta Tallinna tekstiilivabrikus Punane Koit ning 1970–1992 kunstnikuna eesti rahvakunstist inspireeritud käsitööesemeid tootnud rahvakunstimeistrite koondises Uku.
Aastatel 1965–1970…
Evi Mardna 6. I 1929 – 12. X 2025
Keraamik Evi Mardna (aastani 1969 Luppe) sündis 1929. aasta 6. jaanuaril Tallinnas. 1943. kuni 1948. aastani käis ta Tallinna tütarlaste kaubanduskoolis (hilisem Tallinna arve- ja plaanindustehnikum) ning lõpetas selle raamatupidajana. Aastatel 1948–1954…
Helgi Vihma 5. VI 1931 – 12. X 2025
Helgi Vihma (1954. a-ni Stamberg) sündis 5. juunil 1931. aastal Tartus. Lõpetanud Tartu Õpetajate Seminari, töötas ta aastail 1952–1960 Tartus õpetajana, õppides samal ajal eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, mille diplomitöö tegi 1957. aastal Muhu murraku teemal.
Aspirantuurile TA Keele…
Vassili Pektejev (Sanjan Vatši) 23. I 1954 – 10. X 2025
Pektejev sündis 1954. aastal Mari ANSVs Morko rajoonis Uilemi külas. Teatriga sai ta sina peale, olles 1971. aastast Šketani-nimelises teatris lavatööline. 1973. aastal asus ta õppima Mari riikliku pedagoogilise instituudi ajaloo-keeleteaduskonda,…
Mälestuste panipaik
Lugemisest, kirjutamisest ja õpetamisest
Noorte jutustamisoskust vaadates ei olegi äkki tragöödia, kui lugude hankimise meediumid on muutunud?
Alustuseks: ma ei oleks iial uskunud, et minust saab õpetaja. Aga sai,…
