Lahkunud on keeleteadlane ja kultuuriloolane, Johannes Aaviku keeleuuenduse propageerija ja uurija mag. phil. Helgi Vihma.
Helgi Vihma (1954. a-ni Stamberg) sündis 5. juunil 1931. aastal Tartus. Lõpetanud Tartu Õpetajate Seminari, töötas ta aastail 1952–1960 Tartus õpetajana, õppides samal ajal eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, mille diplomitöö tegi 1957. aastal Muhu murraku teemal.
Aspirantuurile TA Keele ja Kirjanduse Instituudi juures (1960–1964) järgnes samas 1981. aastani töö „Eesti keele seletussõnaraamatu“ koostamisel. Sunnitud instituudist lahkuma, oli Vihma Eesti Rahvusraamatukogu teadusosakonna peabibliograaf ja terminoloogiasektori juhataja (1982–1991). Keele ja Kirjanduse Instituudi vanemteadurina aastase töötamise järel oli ta Tallinna Pedagoogikaülikooli vanemteadur ja ülikooli toimetiste peatoimetaja (1992–1998).
Leksikoloog, leksikograaf ja terminoloog Helgi Vihma on tuntud Johannes Aaviku pärandi uurija, propageerija ja jäädvustajana. Vihma õpinguaastail oli pagulasest keeleteadlase tegevuse uurimine kas suisa keelatud või ebasoovitav, 1960. aastate sula ajal pandi aga kokku (Karl Mihklaga) Aaviku juubelikogumik „Üheksa aastakümmet“ (1971).
1977. aastal algas Vihma koostöö Pöide Looduskaitse Seltsiga ning Saaremaal sai 1980. aastal teoks kaks Aaviku-teemalist konverentsi ja avati mälestuskivi keelemehe sünnikülas. Kui Aaviku sünnist möödus 110 aastat, korraldas Helgi Vihma rahvusraamatukogu töötajana konverentsi „Keelereform ja raamat“, kahel päeval Tallinnas ja kolmandal Kuressaares. Samal 1990. aastal ilmus ka Vihma koostet ja kommenteerit „Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku ja Friedebert Tuglase kirjavahetus“.
1992. aastal täitus tema kaks suurt soovi: juunis avati Kuressaares Aavikute majamuuseum ja septembris alustas tegevust Johannes Aaviku Selts. Helgi Vihma oli seltsi esimees aastail 1992–2007, hiljem auesimees. Tema kujundas seltsi töörütmi ning hakati välja andma sarju „Keeleuuenduse kirjastik“: A-sarjas ilmub Aaviku enda töid, B-sarjas tema tegevusega seotud ja sellest mõjutet keele- ja kultuurikäsitlusi, sh „Artikleid ja arhivaale“. Magistrikraadi kaitses Vihma tööga „Johannes Aaviku kujunemine keeleuuendajaks“ (1993). Aastal 2000 ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi väljaandel „Johannes Aavik ja keeleuuendus. Bibliograafia 1901–1996“. Vihma üks mahukamaid töid oli Aaviku käsikirjalise päeviku „Ideepe“ trükkitoimetamine (2010). Veel 90aastasena avaldas ta monograafia „Johannes Aavik – aatemees ja keeleuuendaja“ (2021).
Helgi Vihma lõi võimalust mööda seltsi ettevõtmistes alati kaasa. Augustist 2024 on tema pühenduspink Kuressaares Aavikute muuseumi õuel. Kohal oli ta ka tänavu 19. juunil Aaviku pühenduspingi avamisel Tallinnas Liiva raudteejaama juures.
Seltsikaaslased avaldavad sügavat kaastunnet Helgi Vihma lähedastele ja jäävad tänutundega meenutama innustunud asutajat ja auesimeest.
Johannes Aaviku Selts
Helgi Vihma ärasaatmine on 1. XI kell 14 Tartu Peetri kirikus.
