2026-12/13 (4084/85)

Tõlgetest raamatuaastal

Tõlgetest raamatuaastal

Eesti raamatu kõrgaeg on jäänud seljataha – trükiarvu ja nimetuste poolest oleme jõudnud kestliku taganemise faasi. Kuidas peegeldub see tõlkekirjanduse kvaliteedis?

Selg vastu linnahalli seina
Igaüks näeb vaid oma nurka, sest linnahall on liiga suur selleks, et tervikuna mahtuda kaadrisse, linnapilti või Eesti majandusse.    
Piia Ruber

Selg vastu linnahalli seina

Lubadus on antud, otsustamine on nüüd kohustus, mitte võimalus.

Nõuanne noorelt kultuurisõbralt

Lugemisuuringu „Eestlane loeb 2025“ kõige toredam tähelepanek on see, et noored loevad. Nad loevad koguni rohkem kui keskealised.1
On muidugi tõsi, et noored lugejad ei pruugi seejuures teada vanemate seas üldtuntud kirjanikke, sh eesti autoreid. Kui teatakse, ei pruugi nende looming noori kõnetada. Märgata on teatavat uute eelistuste tärkamist. Näiteks tõstsid küsitluse noorimad vastajad esile…

Malluka veebileht on vali alarm, aga mitte tulekustuti

Olen Mallukat jälginud üpris sporaadiliselt – eelkõige tema blogipostitusi, vahel vlogisid Youtube’is. Peamiselt olen aga temast kuulnud ikka siis, kui ta on järjekordselt toonud nähtavale mõne avaliku elu tegelase rohkem või vähem problemaatilise käitumise. Mõne arvates on Mallukas lihtsalt üks esmajoones tähelepanu taga ajav tegelinski, aga need, kes tema tegemisi…
Mis on see õudusluuletaja õudusluule?
Austria kirjaniku, tõlkija ja kooliõpetaja Ernst Jandli mälestust jäädvustab Viinis tema nimega park.    
Peter Gugerell / avalik omand / Wikimedia Commons

Mis on see õudusluuletaja õudusluule?

Valikkogus „Õnnesoov“ keeratakse otsekui maitserohelisega garneeritud omlett lugeja ette Ernst Jandli loomingu paratamatult prohvetlik pale.

Nagu kala Veneetsias
Lõpmatult peegelduv Veneetsia Paolo Monti fotol (1960).    
Paolo Monti / Biblioteca Europea di Informazione e Cultura / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Nagu kala Veneetsias

Joseph Brodsky „Veepervel“ on üks peenemaid ja sügavamaid armastusavaldusi, mis Veneetsiale eales kirjutatud.

Seosetihe objekt
Graham Harman (keskel) 2009. aastal Zagrebis sümpoosionil „XXI sajandi materialism“.     
Flickr

Seosetihe objekt

Graham Harman meisterdab objektist kompleksse pingevälja, mille pinnal tekitavad eristatus ja seostatus sellise ristlainetuse, et lugejat ähvardab korduvalt uppumisoht.

Miks pakub CO2-le keskenduv keskkonnapoliitika vaid poolikuid lahendusi?
Piret Räni

Miks pakub CO2-le keskenduv keskkonnapoliitika vaid poolikuid lahendusi?

Kui keskkonna korraldamist hakatakse mõõtma peamiselt CO2 tonnides, saavad teistest keskkonnateguritest, nagu elurikkus, vesi, muld, tervis või õiglus, kõrvaltegelased.

Jens Stoltenberg ja sõda, mida NATO ei pidanud
Jens Stoltenberg (pildil paremal) ei seisnud täiemahulise agressiooni alguskuudel Zelenskõi (vasakul) palvete eest. Stoltenbergi mälestusteraamat kinnitab ebamugavat arusaama, et läänes eeldati sõja alguses Kiievi kiiret langemist.     
Kin Cheung / AFP / Scanpix

Jens Stoltenberg ja sõda, mida NATO ei pidanud

Stoltenbergi memuaaride mõned lõigud on meeldetuletuseks, et otsustavatel hetkedel ei pruugi Ida-Euroopa riigid nende julgeolekut puudutavates küsimustes laua taha pääseda. 

Kodumaine triller võib mõjuda ka luksuslikuna
Jan Uuspõld teeb arvatavasti oma karjääri tugevaima draamarolli. Oluline on, et ta ei proovi mängida stoilist tõbrast, vaid toob sinna juurde totra ohmu varjundi, mis teeb lõpptulemuse tragikoomiliseks.    
Kaader filmist

Kodumaine triller võib mõjuda ka luksuslikuna

„Midagi tõelist“ näitab, et Eesti filmis ei pea enam rääkima publiku- ja kunstfilmist tingimata eraldi kategooriates, vaid üha enam sulavad need kokku üheks täisvereliseks tervikuks.

Võitlus jätkub sammhaaval, Oscaritega
Produtsent Sara Murphy ja režissöör Paul Thomas Anderson parima filmi, stsenaariumi ja lavastajatöö eest saadud Oscaritega.         
Carlos Barria / Reuters / Scanpix

Võitlus jätkub sammhaaval, Oscaritega

15. märtsi õhtul jagati Hollywoodis taas kord välja Ameerika filmiakadeemia auhinnad. Miks sai parima filmi kuldkujukese „Üks võitlus teise järel“?

Ajarändurid ja deemonikütid
Eriti otsekoheselt näib soorollidele seatud ootustega mängivat „K-popi deemonikütid“, kus seatakse poolkohustusliku armuloo punumise asemel esiplaanile tüdrukutevaheline sõprus ja usaldus.     
Kaader filmist

Ajarändurid ja deemonikütid

Hea täispikk animatsioon võikski olla prototulevike generaator, mis kutsub vaatajaid kujutlema ja kaaslooma. Omal moel on seda teinud nii „Arco“ kui ka „K-popi deemonikütid“.

„Romeo ja Julia“ kui osutus kultuuri kitsaskohale
Romeo Tekki (Jaagup Tuisk) ja Julia Cappi (Wanda-Helene Ollep) loodavad, et saavad õnnelikuks. Mis võiks valesti minna?     
Rauno Liivand

„Romeo ja Julia“ kui osutus kultuuri kitsaskohale

Ehk oleks sel Romeo ja Julia lool olnud õnnelikum lõpp, kui Romeo oleks Shakespeare’i teksti läbi lugenud?

Kuhu kadus kolmas löök?
Tõnu Kaljuste ja Risto Joost jagasid vestlusringis „Kas koorimuusika on Eesti sünonüüm?“ kogemusi ja soovitasid muusikaklassika pärandit laulda ka harrastuskooridega. Fotol vasakult Delfi tegevtoimetaja Greete Lehepuu, Tartu ülikooli sotsiaalteadlane Marko Uibu, dirigendid Tõnu Kaljuste ja Risto Joost ning vestlusjuht Rasmus Puur.     
Susanna Paabumets

Kuhu kadus kolmas löök?

Mured, millel koorimuusika foorumil peatuti, on valdkonda saatnud tükimat aega: kooride alarahastatus ja igapäevane toimetulek, digielu mugavuste pealetung ning dirigentide kesine järelkasv.

Vapustavad võimalused, vigurdamised ja võlurid
Repoo kui oopeR, Tkejbo kui subjekT, Harmoonia kui nmüH, Lõpp kui alguS. Repoo Ensemble koosseisus Andrus Kallastu, Kai Kallastu, Leonora Palu ja Indrek Palu.     
Gerhard Lock

Vapustavad võimalused, vigurdamised ja võlurid

Repoo mängib kontseptuaalselt reaalsuse peegeldamise ja võimalike võimaluste esiletoomisega, tehes seda performatiivselt ja teatraalselt, veidralt ja pööraselt, piire ületades ja vajadusel uusi žanre luues.

Halastamatusest ja armastusest
Jörgen Liik: „Tunnen ennast privilegeerituna, et sain alustada oma teekonda koos tipptasemel kunstnikega, kellest nii mõnedki said hiljem mu sõpradeks ja mõttekaaslasteks.“    
Kairit Leibold / ERR

Halastamatusest ja armastusest

Mullu meie seast lahkunud näitleja Jörgen Liik: „Ükski teatri NO99 lavastustest ei olnud valmis, alati oli kuhugi edasi minna, sest me tahtsime teha nõudlikke, keerulisi lavastusi, et põnevam oleks.“

Etenduskunsti auhinna žürii liikmena kõigest, mis südamel
Iga aasta 27. märtsil on teatripäev ning teatripäeva galal jagatakse eelmise aasta silmapaistvaimatele teatriauhindu. Mullu oli piduõhtu Von Krahli teatri korraldada (fotol selle teatri näitleja Herman Pihlak), tänavu kogunetakse Tallinna Linnateatrisse.    
Taavi Sepp / Delfi Meedia / Scanpix

Etenduskunsti auhinna žürii liikmena kõigest, mis südamel

Arusaadavatel põhjustel on jäänud kõlama, et Eesti teatri auhindade žüriidesse võiks olla kaasatud senisest rohkem praktikuid.

Algoritmiline keha
Kellele kuulub Mart Kangro keha, tahab Mart Kangro teada.   
 Kristel Zimmer

Algoritmiline keha

See, kuidas Mart Kangro komponeerib tervikutaju, kasutades pealtnäha nõrgas seoses pildilist ja sõnalist materjali, on tõepoolest imetlusväärne.

Portaal paremasse maailma
„Cosmodolphins“ on hea näide, kuidas teater saab pakkuda virtuaalsete kokkupuudete asemele hella ühiskogemust jagatud ruumis.   
 Jelena Ivanova

Portaal paremasse maailma

Sveta Grigorjeva „Cosmodolphins“ on justkui vastukäik ja -mürk virtuaalruumis võimendatud pelgusele, võõritusele ja künismile.

Mai-Ester Murdmaa 31. III 1938 – 24. III 2026

Meie balletimaailm on kaotanud ühe oma legendaarsetest suurkujudest. Igaviku radadele on lahkunud ballettmeister ja baleriin Mai Murdmaa.
Kõik, kes teadsid ja tundsid Mai Murdmaad või kellel oli võimalus temaga kokku puutuda, pidid tõdema, et tegu oli väga loomingulise isiksusega. Tema ülimalt tundlik ja sageli lausa äärmuslikku boheemlusse kalduv natuur oli sedavõrd nakatav,…
Visa hing
Tartus asuv Kuperjanovi 46 ehitati XIX sajandi lõpus algselt tall-tõllakuuriks. Nüüdseks on elamu algupära taastatud ja puitpitsiline hoone püüab möödujate pilke.    
 Martin Siplane

Visa hing

Vanad majad kestavad tänu omanikele. Tuleb loota, et hooned, mida praegu vaadatakse murelikult, peavad visalt vastu ning jõuavad ära oodata õige hetke ja peremehe.

Unustage malbus, rokkige täiega
Sisearhitekt Liis Lindvere on Koko arhitektuuribüroos loonud hulganisti muuseumide interjööre ja ekspositsioone, tema Merepiiga kohviku välikamina disainist välja võlutud ruuporilaadsed installatsioonid meenutavad samuti elamuskeskusi.    
Tõnu Tunnel

Unustage malbus, rokkige täiega

Näitus „8 naist. 4 dialoogi ruumist“ tekitab feministliku plahvatuse asemel väikese raputuse. Teenimatult varju jäänud nimed tõstetakse rambivalgusse.

Pühajärve pinkide juhtum
Liina Jents    
Erakogu

Pühajärve pinkide juhtum

Liina Jents: „Ühte juhtumit ja lahendit ei tasu kõigile vaidlustele laiendada ja järeldada, et seadus enam autoreid ei kaitse.“

Madalpinge meistriklass
Mõni vähem tundlik inimene ei pruugi madalpinget argielus õieti märgatagi. Seda märkamist toimub suurema tõenäosusega kunstigaleriides ja muudes säärastes kohtades, mis argielukihte teadlikult välja lülitavad.   
 Kertu Rannula

Madalpinge meistriklass

Üks Alice Kase näituse „Sinine motiiv“ läbiv joon näibki olevat kõrgepingest keeldumine, teatav strateegiline külmus.

„Naiseliku kirjutuse“ proovitõmme
Inspiratsiooniallikana on Vernerele olulised olnud antiikmütoloogia naistegelaste, nagu sireenide, Meduusa, Pandora jt ohtlike või saatuslike naiste, lood – nende, kes tähistavad lääne kultuuriloos naiseliku seksuaalsuse tõlgendamist võimsa, aga ohtliku nähtusena.   
 Marje Eelma

„Naiseliku kirjutuse“ proovitõmme

Sabīne Vernere joonistustes on paras annus vabastavat energiat, mis eemaldab naisi raamidesse suruvad pained.

Te vist tahaksite keegi teine olla?
Mingit sorti muutunud maailma (või vähemalt selle teisenemise võimalikkuse) näitamine on vaikimisi igasugusesse kunstitegemisse sisse programmeeritud.    
Lotta Karoliina Räsänen

Te vist tahaksite keegi teine olla?

Metamorfoosi teema oli kunstnikele tänavu pigem algimpulss, millest lähtudes olid kõik autorid ise suunas liduma pannud.

Kuidas erineb sisemine põlemine metsatulekahjust?
Näituse õnnestumine või ebaõnnestumine sõltub sellest, mil määral ja kuidas suudavad kunstnikud end maastikuteema enesestmõistetavusest lahti murda või sellele oma kiiksu lisada.     
Marie Virta

Kuidas erineb sisemine põlemine metsatulekahjust?

Just need teosed, kus pole püütud loodust pelgalt kujutada, vaid proovitud seda ümber mõtestada, selle piire nihutada või teemale mingit uut värvingut anda, jäävad näitusel kõige tugevamalt kõlama.

Tumeduse talumatu kergus
Kadri Mälgu animistlikus maailmas kõneles temaga kõik. Vääriskivides väljendus mateeria ja vaimu kontsentratsioon.    
 Karel Koplimets

Tumeduse talumatu kergus

Kadri Mälgu looming väljendab ehtekunsti vormis tasakaaluotsingut, balansseerimist kahe maailma, metsarahva ja vana Euroopa piiril.

Rahustav, taevalik ja poeetiline sinine keeles, meeles ja kultuuris
Sinine tekitab meis turvatunde, kuna on väga vana värv: me oleme taevasinasse vaadanud aastatuhandeid.     
John Samuel / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Rahustav, taevalik ja poeetiline sinine keeles, meeles ja kultuuris

Uuringud on näidanud, et eesti kultuuris on sinine valdavalt rahulolu värv, mis seostub vaid positiivsete emotsioonidega: kergendus, imetlus, uhkus.

Solidaarsus tervishoius ehk Kuidas on vähk meie kõigi teema?
Ühiskonda tervikuna ravib solidaarsus üksteise ja teineteisega. 4. veebruaril tõi Onkoloogika korraldatud vestlusõhtu regionaalhaiglasse saalitäie inimesi, kes igatsevad ühiskonda, kus vähist rääkimine ei oleks ebamugav.    
 Luisa Greta Vilo

Solidaarsus tervishoius ehk Kuidas on vähk meie kõigi teema?

Oleme harjunud rääkima solidaarsusest1 tervishoius eeskätt rahastamist silmas pidades. Aga mis oleks, kui mõtestaksime solidaarsust kogu ühiskonda hõlmavana: kuidas kujundada ümber haigusega kohanemisele…
Ukraina sõja varjatud keskkonnakahju Eesti piiriveekogudel
Ainus usaldusväärne võimalus Peipsist tervikpildi saamiseks olid Eesti-Vene ühisekspeditsioonid, mis on nüüdseks katkenud.     
Külli Kangur

Ukraina sõja varjatud keskkonnakahju Eesti piiriveekogudel

Alates Venemaa sissetungist Krimmi on keskkonnaalane koostöö piiriveekogudel märkimisväärselt halvenenud, mis seab ohtu nende ökosüsteemide tervise ja kalavarud.

Renate Goznaja 7. VIII 1929 – 15. III 2026

Lahkunud on armastatud õpetaja, kauaaegne Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klaveripedagoog, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu auliige ja sellelt Bruno Luki preemia pälvinud Renate Goznaja.
Renate Goznaja sündis 7. augustil 1929. aastal. 1947. aastal lõpetas ta Leningradi lastemuusikakooli ning seejärel Leningradi konservatooriumi juures asuva muusikakooli (õp Klara Stoljar). Tema õpingud jätkusid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille…

Raivo Mänd 2. XII 1954 – 20. III 2026

Meie hulgast on lahkunud tunnustatud zooloog ja loomaökoloog emeriitprofessor Raivo Mänd.
Päikeseline 20. märts rabas meid teatega armastatud kolleegi, emeriitprofessor Raivo Männi ootamatust lahkumisest. Loetud tunnid olid jäänud kevade alguseni, mis olnuks Raivole seitsmekümne teine. Kõigest seitsmekümne teine. Teade oli seda ootamatum, et eelmisel õhtul ei ennustanud reedel juhtuvat veel miski: Raivo oli…

Tiiu-Maret Lass 6. IX 1934 – 16. III 2026

Lahkunud on keraamik Tiiu-Maret Lass. Tema loominguline panus eesti kunsti ja keraamikasse oli mitme­kesine, laiaulatuslik ja mõjukas.
Tiiu Lass (aastani 1963 Käsper) sündis 6. septembril 1934, lõpetas Tallinna 7. keskkooli 1953 ning õppis seejärel ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis, saades diplomi keraamika erialal 1959. aastal. Ajastule omane suunamine viis Tiiu Lassi dekoraatoriks Tallinna Tööstuskaubastusse, kus…
Lehma pea
Võta või kaissu! Lehma pea.   
 Erakogu

Lehma pea

Artikkel sarjast „Millest mõtled?“

Mängida tuleks hinge ja südamega
Gerhard Lock, Tallinna Ülikooli BFMi muusikateaduse ja multimeedia lektor
Gerhard Lock

Mängida tuleks hinge ja südamega

Mängu mõiste on lai ja palju oleneb mängijate võimalustest. Mängu mõõtmeid on erisuguseid – pisikesest spontaansest mängulisest mõttest kuni maailma mastaabis toimuvani. Mängud võivad olla reaalsed ja sürreaalsed, kognitiivsed ja metakognitiivsed, positiivsed ja…
Esiküljel ilukirjanduse tõlkimise eest aastaauhinna pälvinud Aet Varik
Kris Moor

Arvamus

Kirjandus

Sotsiaalia

Film

Muusika

Teater

Arhitektuur

Kunst

Teadus

Lõpulugu

Minu mäng

Sirp