Graafikakaart ja -territoorium
Marika Agu: „Alternatiivse keele kasutamine võimaldab fantaseerida maailmast, kus suheldakse omavahel radikaalselt teistmoodi.“
Riigi käsi leivapätsis
Kui maksufestival lõppes, läks lahti endisest veelgi primitiivsem „maksudebatt“.
Tühjad riiulid
Keelepesu hoiab looduse ära
Hargnev silmus ehk Tähendustele avatud graafilised kujundid
Tallinna graafikatriennaali peanäituse töödes tegelevad kunstnikud mitmete üldtuntud märgisüsteemide moonutamisega. See annab võimaluse kogeda neid uudsel moel.
Vello Vinn üllatab jätkuvalt
Vanameistri teosed on hoolega käsitsi valmistatud ja viimistletud peenmehaanilised semiootilised seadeldised, mis jätavad alati midagi ka mõistatuseks.
Väliseesti elav-hingav muusika on eesti üleilmse kultuurielu osa
Olev Muska: „„Esto-muusika“ kogumik oli väliseesti muusika tutvustamisel väga vajalik asi ja kui see saaks sarjana jätkuda, siis oleks sellest palju kasu. Vähemalt materjali on küll ja veel.“
Kaunikesti kestlik varalaegas
Tormise võistulaulmise laiahaardelisus andis kinnituse helilooja pärandi püsivuse kohta kooride repertuaaris: tema loomingust ammutatakse inspiratsiooni kalendriaastast olenemata.
Ilusam kui jumala enda oma
100 aastat Mihkel Ranna dendraariumi Saaremaal Neemi külas, mis on silmapaistvaim eraisiku rajatud puittaimede kollektsioon oma ajaloo, tuntuse ja külastatavuse poolest.
Ääremärkusi teaduse vahelt. Kerget nomenklatuurset suvelugemist vegetatsiooniperioodi lõpuks
Genotsiidimajandus ja Eesti osa selles
ÜRO eriraportööri Francesca Albanese aruandes näidatakse, et Tel Avivi börsi väärtus on Gaza sissetungi algusest saadik suurenenud 200 protsenti.
Kremli kaval hunt ja MAGA-nokatsiga Punamütsike
Putin ei soovi sõda lõpetada, sest ta pole saavutanud soovitud eesmärki, milleks on Ukraina täielik alistamine, ja sõjategevuse peatamine tooks suure tõenäosusega kaasa Putini režiimi kokkuvarisemise.
Impeeriumi lõp(pe)mine
Lääne suurriigid hoidsid XX sajandil kolm korda ära Vene impeeriumi kokkuvarisemise. Moskva on vastanud sellele alati vaenulikkuse ja sõjaga. Kas lääs kordab sama viga neljandat korda?
Kirssidega, kõigile!
Läti tuntud teatri- ja filmilavastaja Viesturs Kairišsi Riia Vene teatris tehtud „Kirsiaed“ on poliitiline akt, avalik rünnak agressorriigi tegevuse pihta.
Kaks majakonda, ühel soontes bensiin, teisel diisel
Näitlejate asemel kuulusid truppi ainult autojuhid, kelle ülesandeks sai muuta robustsed ja ragisevad masinad tundeliseks ja väljendusrikkaks.
Kas meie siis ei või tahta hästi elada?
Soome näitekirjanik ja lavastaja Jari Juutinen on hämmastavalt tabavalt kirjeldanud seda haavatavat inimrühma, kelle kõiki otsuseid mõjutavad ilmajäetuse ja ebaõigluse tunne.
Tragöödia asemel ühe armastuse lugu
Kurjad kired, omakasu, hirmu halvav jõud, massihüsteeria, lausvaled – need kõik on tänapäeval täpselt samuti olemas nagu XVII sajandi lõpu Salemis.
Uusi vaateid meie varasele filmiloole
Põhjalikum tutvumine Esimese maailmasõja eelse perioodi filmindust kajastavate allikmaterjalide ning ajalookäsitlustega lubavad teha mõningaid korrektiive meie varases filmiloos.
Teadmatus on ikka ja alati õudsem
„Relvad“ on sulam Zach Creggeri varasema loomingu näidetest – pada, kuhu on kergel käel kokku segatud komöödiat, õudust ja märulit.
Sisemiselt ilus kolahoov
Kristin Leis: „Tihti leitakse, et kolahoov on kole. Sellele hirmule ei tuleks alluda, sest ilu pole kõige tähtsam kriteerium, mille järgi joonduda.“
Anarhistlik arhitektuur
Kuidas rakendada anarhismi printsiipe ruumiloomes? Kuidas teha nii, et arhitektuur tekiks orgaaniliselt?
Hajun uneledes ajatusse
Anu Kree proosakogu „Kolme tiivaga klaver“ paneb mõtisklema, unelema ja tundma, nagu kogu tema looming.
„Elu on liikumine“
Kairi Loogi „Tantsi tolm põrandast“ on värske ja vahetu suureks saamise lugu ning pakub paljudele äratundmist.
Aino on ainus
Niisuguseid lastekirjanikke nagu Aino Pervik enam ei sünni. Sünnivad uued, sünnivad teistsugused.
Aino Pervik 22. IV 1932 – 12. VIII 2025
Ilmselgelt poleks eesti lastekirjandus Aino Pervikuta see, mis ta on. Kui tahta rääkida tüvitekstidest, siis just neid on Pervik loonud: nii mõnegi meie lastekirjanduse tüviteksti, mis ühendab…
Miks soovitan „Harry Potterit“?
Tahtmatuse tendents
Enn Oja 3. II 1929 – 6. VIII 2025
Ivar Sinimets 7. X 1952 – 4. VIII 2025
Võrumaa poisina Tartu ülikooli soome-ugri keeleteadust õppima asunud noormees jõudis 1970. aastate alguses Budapesti Loránd Eötvösi teadusülikooli ungari keele ja soome-ugri keelte erialale. Juba õpingute ajal paistis ta silma oma pühendumuse, täpsuse ja suure armastusega…
Ülle Toming 16. II 1955 – 6. VIII 2025
Ülle Toming lõpetas Tallinna Balletikooli balletiartistina (1973), Eesti Riikliku Filharmoonia estraadistuudio estraadilauljana (1975), Vilde-nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi tantsujuhina (1983) ja Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriajaloo magistriõppe (1999). Ta osales tantsija ja lauljana teatrilavastustes ja filmides. Aastatel…
Ingrid Agur 19. I 1931 – 7. VIII 2025
Ingrid Aguri lapsepõlv möödus Karksi lähedal, seejärel tulid pikad küüditatuaastad Siberis (1941–1947 ja 1949–1957). Kõigile raskustele vaatamata oli tal sihikindel soov õppida. Kaugel Siberi taigas lõpetas ta metsatöö kõrvalt seitsmeklassilise kooli ja avastas Tomski…
