Kõik need asjad on kogemata juhtunud
Alice Kask: „Ma arvan, et maal on valmis siis, kui ma saan sinna sisse minna ja seal sees ringi vaadata.“
Hakkame, mehed, lugema!
Rahvas algab raamatupoliitikast, aga selle loomine on rahvaesinduse kohustus.
Epsteini liim
Kristian Jaagu päev ja meie mehed ERRis
„Digiajastu kommunikatsioon on märksa killustunum. Suhtlus toimub eri platvormidel, tekstid jäävad järjest lühemaks, audiovisuaalsete vormide osakaal suureneb. Üks tekst ühele suurele homogeensele auditooriumile ei ole enam peamine viis suhtlemiseks. Täpselt nagu kirjasõna polnud talurahva ja külakogukonna jaoks nii igapäevane.“ Nii kirjutab…
Kui mateeria ületab oma vormi piirid
Tähenduse tasandil avaneb Katariin Mudisti oivalisel näitusel väikeste märkamatute asjade võlu inimese igapäevases ja argises tajuruumis.
Ütlemata asjade jagamise kergus
Mari-Liis Lille lavastuses „Ütlemata“ on tegemist täpselt sellega, mida pealkiri lubab: kõneldakse seni välja ütlemata asjadest, kusjuures tähelepanu keskmes on peresuhted laiemalt.
Eripalgeliste teatritraditsioonide dialoog
Ursel Tilga Hamlet pole hull ega vaevle enesetapumõtete küüsis, ta on lihtsalt olude sunnil sattunud olukorda, kust mõistlikku väljapääsu ei paista.
Tuhandekäelise kangelase vägiteod
„Tuhandenäolise kangelase“ vorm eeldab teatritegijatelt ja publikult vastastikust usaldust ja vastuvõtlikkust uutele, mugavustsoonist välja jäävatele kogemustele.
Kui tahad tantsida ja välja tuleb luuletus
Nele Tiideleppa tuleb tunnustada, et ta ikka ja jälle julgeb publiku proovile panna, lastes tal küsida, mis küll seekord tuleb.
Kas kopeerimine ongi loovus?
Ekspertide hinnangutele vastanduv Pühajärve rannapargi pinkide kohtulahend tõstatab küsimuse, kui hästi on loomine ja disain Eestis kaitstud.
Rohkem kui teid ja toetusi on maal elamiseks vaja ideid
Andres Rõigas: „Peale moodsa argielu mugavuste on maal ka maalised väärtused: keskkond, ilus ümbrus, ühtehoidvad naabrid, lastel on turvalisem jne.“
Lünkade esteetika: teadlane, kes ei karda katkestusi
Keerulisel ajal pole suurim oht mitte teadmatus, vaid see, kui me räägime keerukusest valede sõnadega, püüdes mittelineaarset maailma seletada lineaarse lohutusega.
Tehisarul pole käsiraamatut
Tanel Tammet: „Tehisintellekt tuleb niikuinii, aga see, mis keeles ja millises kultuuriruumis see meiega elama hakkab, sõltub palju meist endist.“
Kolm unenägu
„Dreamscape“ on tugevalt seotud klubimuusika skeenega ning seal keskendutakse eelkõige elektroonilistele helidele, tulles korduva motiivina sageli tagasi tantsitava biidini.
Kuhu edasi?
Ansambel U: tuletab aeg-ajalt meelde, et ikka veel on avastamata alasid, jääkruume, ja Suno-jura on võimalik tasakaalustada – see on suisa äärmiselt vajalik.
Kreek inspireerib
Cyrillus Kreegi muusika on vägagi sobilik džässiseadeteks, mistõttu on Jaak Sooäär jätnud need peamiselt kolme- kuni viiehäälsed koorilaulud harmoonia mõttes täiesti muutmata.
Isa nutab öösel
Tommi Kinnunen näitab romaanis „Pimedad kuud“ kooli kaudu sõja laastavat mõju naiste ja laste elule.
Gustav Suitsu luuleauhind
Žürii esindaja Piret Põldver iseloomustab luulekogu „Ikka veel“ kui emotsionaalselt raputavat teost, mis…
Mis on see luuletaja luule?
Berit Kaschani „Aprilliga“ veedetud aeg tasub end kõigiti ära. Lugeja ees on sisu- ja tähendusrikas tasakaalustava mõjuga luule.
Kirjanduse aastaauhinnad 2025
Proosa
Mehis Heinsaar, „Eesti keelde sukelduja“
Luule
Berit Kaschan, „Aprill“
Vabaauhind
Lauri Sommer, „Sugupuu“
Näitekirjandus
Urmas Vadi, „Sada grammi taevasina“
Lastekirjandus
Hugo Vaher,…
Oodatud algus pärast ootamatut lõppu ehk Liivi kirjanduse uus tulemine raamatuaastal
Uut liivi kirjandust kannab omamoodi vabanemine ja keelerõõm.
Seks masinast
Evar Anvelt: „Mina pole kindlasti see, kes teeb midagi menu pärast. Mõtlen sellele, mida ma filmiga öelda tahan ja kas ma selle ka kokku saan.“
Nii me saime ikkest lahti
„Õnn on elada me maal“ kõrvutab Velikije Luki bändi arengulugu Nõukogude Liidu viimase aastakümnega, et ühtlasi näidata, kuidas noorte alternatiivliikumine sõnavabadusele teed rajas.
Dramaatiline farss isamaaliste nootidega
„Säärase mulgi“ tegijad on julgenud kätte võtta eesti esimese pärisoma näitemängu ja oskavad 154 aastat hiljem sellest ikka veel kevadist kasemahla leida.
Eurovisioni moraalse näo päästmine on jäetud muusikute ja televaatajate õlule
Samuti nagu venelased, peavad ka iisraellased kandma sotsiaalset vastutust oma riigi juhtide kuritegude eest.
Seksualiseeriv riik, steriilne inimene
Miks on Helen Andrewsi taunitud suur femineerumine olnud edukas? Evolutsioonipsühholoog Danielle Sulikowski pakub spenglerlikke spekulatsioone ja hüpoteese.
USA sattus riiki, mida keegi ei saa täielikult juhtida
Venezuela eripära on see, et üle riigi laiali paikneb arvestatav hulk isikuid ja rühmitusi, kes ei kuulu ametlikku juhtimissüsteemi, kuid kelle kaudu kulgevad riiklikult tähtsad otsustuskohad.
Marje Loorits 26. I 1944 – 7. III 2026
Pärnus sündinud Marje Loorits õppis aastatel 1962–1965 Tartu Riiklikus Ülikoolis matemaatikat ning lõpetas seejärel 1970. aastal TRK Konservatooriumi lavakunstikateedris Voldemar Panso juhitud IV lennu. Samal aastal asus ta näitlejana tööle ENSV Riiklikku Noorsooteatrisse (nüüdsesse Tallinna Linnateatrisse), kuhu jäi kuni 1992. aastani. Tema meeldejäävamaid rolle…
Eili Sild-Torga 26. X 1942 – 13. III 2026
Eili Sild-Torga töötas Ugala teatris aastatel 1963–1980, kuhu jäid ka tema karjääri mitmed olulised osatäitmised nagu Loviisa rollid Hella Wuolijoe „Niskamäe noorperenaises“ (1975) ja „Niskamäe Hetas“ (1978) ning Nastasja Filippovna roll Fjodor Dostojevski „Idioodis“ (1976). Samuti Ropsi mängimine Boris Kaburi „Ropsis“ (1964), Leokadja…
Mikk Titma 2. XI 1939 – 28. II 2026
Teile on pärandus, võtke vastu!
Minu töökaaslaste hulgas on koolis käivate poiste emasid, kellele Eametsa sõnum jõudis pärale hoopis teisiti, kui professor oli seda…
Scriptor ludens
Mida…
