
Sel reedel Sirbis
Alari Purju, „Mis tekitab ja hoiab majanduskasvu?“
Hent Kalmo, „Stagnatsiooni ökonoomika“
Marleen Metslaid, „Sada aastat Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatut“
Eero Epner, „Hullumeelsus Eesti vanemas kunstis. Raamistusprobleeme“
Kalle Vellevoog Põlva…

Lavaluule peab lajatama
Mari-Liis Müürsepp: „Eestis on palju häid prõmmijaid, aga konkurents ei ole kindlasti nii karm kui mõnes teises Euroopa riigis.“

Kergelt skisofreeniline lugu
Valgusfoorides rohelise tule sinisega asendamine oleks ajaloo võimsaim samm pealinna eestistamisel.
Lugemine, võim ja vastupanu
Jagatud ruum on topeltruum
Kui küsida mõne suure paneelelamurajooni elanikult, kust king kõige enam pitsitab, siis ei ole see pahatihti avaliku ruumi puudus, elurikkuse kadu või libe kõnnitee. Enamasti võtab hinge kinni ja südame värisema õhtul autole parkimiskoha leidmine. Pärast tööpäeva lõppu Lasnamäel, aga ka mujal ringi vaadates…
Viimane
ärevus ei lase magada nagu varem kui tean:
keegi magamises minust kindlasti on parem
tundub et kõik sõbrad on kogu aeg valgusvihus
luiged vannis kotkad katusel jaanalinnud pihus
võidavad aastaauhindu
kulka Tuglase Krossi Alveri Gailiti Liivi
Mati Nuude Liis Lemsalu ema Teresa Robin Hoodi preemiaid
haamriga-pähe-isa-soovitusel-preemia parima läbilöögi eest
kohtuvad presidendiga ripuvad Viru keskuse fassaadil – oeh
eesti kirjanduse aasta läbi…

Kirjandus ei ole surnud!
Noored loevad raamatuid huviga, soovivad ühiselt loetu üle arutleda ega ütle ära võimalusest niisuguseid kokkusaamisi ise korraldada. Kirjandusühendused ja -festivalid on selleks sobiv väljund.

Mis on Ellips? Kes on kirjanike liidu noored?

Sõda kui kohtumine iseendaga
Loomulikult seistakse alateadlikult vastu minevikus koloniseeritud kultuuridele subjektsuse andmisele. Vaatenurga vahetus, uute reeglite väljapakkumine on lubatud ainult omadele.

Sõda käib, maailm naerab
Kui mõistlik osa maailmast ei oota USA-lt semutsemist diktaatoritega, vaid suuremat abi Ukrainale, siis Trump seda loogikat ei jaga.

Ilma ei jää keegi, lihtsalt kihutada saab vähem
„Tallinna tänavaruumi juhendi“ järgi on tänav tervist toetav kvaliteetne elukeskkond, mis on küll liikluskoridor, aga lisab ühtlasi kohale väärtust.

Väliruum, mis kasvatab liikumisrõõmu
Tuleviku teadmistepõhiselt rajatud koolides on mitmekesise sise- ja väliruumiga õpikeskkond, mis toetab laste arengut ja heaolu.

Pritsimajade uus põlvkond
Kohalik arhitektuuriklassika ning kuulsad rahvusvahelised ilmingud on jäänud kaugeks. Atraktiivsetest maamärkidest on loobutud pragmaatiliste valikute kasuks.

Kunstnikudraama Triigist, Mäest ja Pallasest
Vanemuise uuslavastuse „Palavik“ tuum ja võti ei peitu niivõrd selle pealkirjas või tegelastes kui Pille Jänese lavakujunduses.

Monokroomsuse piiril. Vanemuise balleti kontrastid
Kolm lavastust, kolm tantsuilma. Vanemuise teatri balletis peegelduvad praeguse tantsukunsti valgus ja vari.

Teater barrikaadidel
Gruusia ja Eesti teatritegijad usuvad ühtmoodi, et hea võidab lõpuks halva ja et teatrikunstil on oma suur mõte: selle kaudu saab rääkida oma rahvaga sellest, mis päriselt südamel.

Pealelend – Kristel Nõlvak, konverentsi „Stsenograafia kord“ üks korraldajaid

Polüfooniline „Viennale“
63. „Viennale“ pakkus filmihuvilistele rikkaliku valiku alates arhiivimaterjalidel põhinevatest tuumakatest dokumentaalfilmidest kuni Euroopa kunstkino parimate paladeni.

Las inimene roiskub
„Bugoniaga“ tahetakse vaataja panna mõtlema, kuhu ollakse inimkonnana jõudnud, aga Yorgos Lanthimose paremate linateosteni see film ei küüni.

Portugali filmitööstuses raha napib, aga pole ka survet
João Nuno Pinto: „Muidugi mulle ei meeldi, kui Portugali raha läheb kultuuri asemel kaitsekulutustesse. See peab minema kultuuri, tervisesse ja haridusse.“

Maa kliima sõltub mullast
Kuna mullast sõltub inimkonna eksistents, siis kliimat ja keskkonda puudutavate otsuste tegemisel tuleks alustada XXI sajandi teadmiste pagasiga mullast ja sellest, mis määrab mulla tervise.

Inimene masina ees IV
Me ei vaja kogu meie kohta kogutud informatsiooni arvesse võtvat personaliseeritud kaaslast, sest sõpruse üks põhiomadus on, et see ei ole personaliseeritud.

Kaks tunnet – või oli neid rohkem?
Festivalil „Afekt“ olid sel aastal tähelepanu keskmes modernismi klassikud: põhjust andsid selleks Helmut Lachenmanni ja Arvo Pärdi 90. sünnipäev ning Luciano Berio ja Pierre Boulezi 100. sünniaastapäev.

Hunnitust haprusest raevuka kaoseni
Arvo Pärdi 90. sünnipäeva järellainetus ulatus oktoobrissegi, ent tähistati ka nüüdismuusika ühe suurkuju Luciano Berio 100. sünniaastapäeva.

Poolõõvastav sarm ja intensiivsus
Ludensemble esitab peaaegu iga kord oma valitud repertuaari usutavuse ja entusiasmiga, mis paneb kuulaja teost jäägitult armastama.

Palun ärge interpreteerige muusikat
Laval vastandusid Sten Heinoja sisemisest impulsist kasvav puhangulisus ning Adrien Perruchoni emotsionaalsem ja vahetult ekspressiivsem natuur.

Vaimude tund Paavli kvartalis
Elektronmuusik Lauri Lest jätkab mööbli, olmetehnika ning kööginõude ergastamist vibratsioonkõlaritega, luues midagi, mis jääb kuhugi kammerteatri ja lunapargi õuduste toa vahepeale.

Kas neandertallased unistavad elektrilammastest?
Darja Popolitova ja Madlen Hirtentreu mängivad spekulatiivse disainiga, mille eesmärk polegi küsimustele vastata, vaid disainida seda, mismoodi ja milliseid küsimusi üldse võiks esitada.

Apokalüpsis, mis juba oli
Näitus „See, mida ma vaatama tulin, oli juba kadunud“ on kaunis ning heterogeenne tervik, mis pole kunagi iseendaga identne.
Heldur Meerits 27. II 1959 – 23. X 2025
Heldur Meeritsa e-kiri Ülar Margile märtsis 2011
Oma mõtted on sõnastanud EALi esimees aastatel 2006-2007 Ülar Mark: „Heldur oli ajast ees. 2007. aastal olin liidu…
Valentin Kuik 27. I 1943 – 29. X 2025

