„Filosoofilistelt kõrgustelt vaadates tundub mulle, et muutuste vajadust on hakatud tajuma, kuid endistviisi tahaksid paljud elada samamoodi edasi, nagu on harjutud elama. Ning ajalugu õpetab, et see on pikk protsess.“
Heldur Meeritsa e-kiri Ülar Margile märtsis 2011
Oma mõtted on sõnastanud EALi esimees aastatel 2006-2007 Ülar Mark: „Heldur oli ajast ees. 2007. aastal olin liidu esimees ja olime jõudnud arusaamiseni, et arhitektide positiivne pool on vaja ühiskonnas välja tuua. Olime olukorras, kus arhitektide, poliitikute ja arendajate vahel toimus suhtlus vaid ajakirjanduse vahendusel. Igaüks oli oma mullis. Kaugemale vaatavaid tegevusi oli vähe.
Arhitektide liidus sündis mõte, et lisaks kultuurkapitalile peaksime tegema oma preemia. Objekti hindamise asemel otsisime rohkem tegevusele keskendunud kandidaate. Eesmärk oli luua laiema pinnaga preemia, millel on ka laiem kandepind. Seega oli rahastuse leidmine üks peamisi küsimusi.
Heldur oli silma jäänud arhitektuurinäitustelt ja sügavama huviga arhitektuuri vastu. Kohtumisel Helduriga läks jutt alati kohe sisuliseks. Hakkasime koos temaga preemiat disainima. Helduri vaade oli alati pikem ja pisut filosoofiline, samal ajal väga realistlik ja jalad olid tal maas. Mingi omalaadne tervikutaju, ja mis peamine, innustav ja alati positiivne, lahendusi otsiv. Lõpuks jõudsime lahenduseni: noore arhitekti preemia, millega kaasneb reisitšekk ümbermaailmareisiks ja seni tehtud tööde publitseerimise finantseerimine. Koos läksime Tiit Pruuli juurde, kes ideega kohe haakus, ja reisibüroo Go Travel asus toetama reisi korraldamist. Sellest oli vähe, Helduri toel läksime president Toomas Hendrik Ilvese juurde, et saada preemiale taha avalikkus, riigi taust. Edaspidi andiski noore arhitekti preemiat üle president isiklikult. See traditsioon on säilinud tänapäevani. Võib kindlalt väita, et Heldur oli selle tulevikku vaatava preemia peadisainer. Noore arhitekti preemiat on välja antud alates 2008. aastast kümnel korral. See on värskendanud hea arhitektuuri lähtekohti, sundinud noori kokkuvõtet tegema, et targemini edasi minna. Heldur oli tegutseja. Juba teise noore preemia laureaadi Martin Aunini kutsus Heldur projekteerima oma Lahemaa kodu.
Hiljem arhitektuurikeskuse nõukogu kokku pannes oli meil loomulik valik kutsuda ka Heldur, kes andis keskuse algaastatel hindamatut nõu, mitte kuidas ja mida, vaid kuidas asjadest mõelda. Arhitektuuri eksport, näitused, koolitused, loengud – kõigi nende mõtestamisel oli Helduri abi vaja. Õpetaja suure tähega, kelleks ta ennast ise aga kindlasti ei pidanud.
Heldur oli justkui sideaine arhitektuuri ja ühiskonna vahel.“
Heldur Meerits oli arhitektide liidu esimene suurtoetaja, ja seda mitte ainult rahaliselt. Liidu 2003. aasta üldkogul anti Meeritsale EALi auliikme staatus põhjendusega, et vähe on majandus- ja finantsvaldkonnas inimesi, kelle mõtted arhitektuurist liiguvad professionaalidega ühel lainel ning kes on ajakirjanduses kirjutanud, et inimeste heaolu ei tohiks näha üksnes suuremates toetustes, vaid tähelepanu vajavad ka elukeskkond ja arhitektuur. Meerits mõistis juba siis, et riik vajab ka selliseid otsuseid, mille toel ei liigutata suuri rahasid – arhitektuuripoliitikat –, ning vastutus elukeskkonna kvaliteedi edendamise eest on riigil. Heldur Meerits osales kuni viimase ajani aktiivselt arhitektuurikeskuse nõukogu töös.
Oleme kaotanud koostööpartneri, kaasamõtleja ja suure inimese.
Eesti Arhitektide Liit
Eesti Arhitektuurikeskus
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
