Sel reedel Sirbis
Jüri Valge keeleteadlasest Lauri Kettusest
Esimesed Eesti keeleteaduse päevad
Maarja Tüür, Maarja Gustavson, „Maastikuarhitektuuri väljakutsed kobarkriisis“
Margit Mutso vestles Oliver Alveri ja Mae Köömnemäega
Andrei…
Unenäoline lend ja öised tantsud
Kodupubliku ees oli pärast rohkem kui kümneaastast pausi rahvusvahelise haardega, praegu põhiliselt USAs tegutsev tšellosolist Silver Ainomäe.
Äratus, kultuurikomisjon!
Mida teha, et erukindralite raportipisik riigikogus nakataks ka kultuurikolonelid?
Unistus odavamast linnast
Siin- ja sealpool rahastuslävendit
Ülikoolide akadeemilisest autonoomiast
Kas ülikoolidele on tagatud piisav akadeemiline autonoomia ja kas Eesti õigusruum pakub ülikoolidele akadeemilise vabaduse kui põhiõiguse piisavat kaitset?
Mis tekitab ja hoiab majanduskasvu?
Mida teha, et meile ei jääks pelgalt keskmine elatustase ning mujal tehtud uute kaupade ja loodud teenuste tarbimise rõõm?
Stagnatsiooni ökonoomika
„Jube hea oleks, kui uued alfaisased kuskilt peale tuleks.“ Nende Hans H. Luige sõnadega on omamoodi kokku võetud teooria, mille eest anti tänavu Nobeli auhind.
Kuidas võtta tõsiselt
Antropoloogid ei suuda ikka veel teistsugust tõsiselt võtta. Seetõttu on vaja teha revolutsioon iganenud antropoloogias.
Sada aastat Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatut
Ainsa eestikeelse etnoloogiaalase regulaarselt ilmuva teadustrükise edasikestmine annab tunnistust selle teadusala tugevusest.
Pisut rutakalt, kuid siiski kõrgemale ja kaugemale
Mida „Klassikatähtede“ puhul üldse hinnata? Kohanemisvõimet? Või unustada võistlus ja pühitseda seda, et üksteisele kaasa elades ja üksteist innustades jõuavad kõik kaugemale?
Kuuepäevane nädal
Eesti muusika nädalal sai kuulda nii Veljo Tormise ja Arvo Pärdi kui ka Heino Elleri harvem ette kantavaid teoseid – ja tipptasemel esituses.
Kolm heliloojat, kolm ajastut, üks hingamine
Tänavu 30. sünnipäeva tähistanud Trio 95 liikmed on kunagised Tallinna muusikakeskkooli klassivennad, kes on koos musitseerinud juba kaheksandast eluaastast.
Ma olen päris kaua olemas olnud …
Kai keskuses avanenud personaal, millega Sirje Runge kuuldavasti pärast pikka valulemist käed maalikunstist lõplikult puhtaks peseb, vaatab mõistagi tagasi tema loomingulise tee algusse. Ent pigistab ühe silma kinni.
Hullumeelsus Eesti vanemas kunstis. Raamistusprobleeme
Vanemas kunstis on ridamisi teoseid, mida oleks ehk huvitav vaadata autorite psühholoogilise või vaimse pinge, sisemiste painete, deliiriumide ja kummitavate nägemuste kontekstis.
Põlva raekoda ja keskväljak ning Eesti regionaalareng
Põlva linnaruumi areng annab tunnistust linnajuhtide pikaajalisest strateegiast ja selle teostumisest linna uueks kujundamisel.
Paberarhitektuuri võidukäik
Pascal Bronneri näitus ületab arhitektuuri ja kunsti piiri ning toob nähtavale selle osa arhitekti loomingust, mis pole projekteerimine.
Ruumimõte on alati arhitektiga
Arhitekti töö ei saa kunagi piirduda hoonete tehnilise projekteerimisega. Ilma põhjalike mõtte- ja vormiotsinguteta on tulemuseks vaid keskpärasus.
Sõnateatri avamine, tammepuust langeva käbiga
Uku Uusbergi autorilavastuste süsteemiga haakub „Avamine“ isegi magusamalt kui Tallinna Linnateatri uue maja avamisega, ehkki sellele sündmusele viidatakse lavatekstis omajagu.
Meie, normaalsed
„Elevantmees“ on mitmekihiline lugu, mis tõukab tundliku vaataja mõtted vastukäivatele ja häirivatele radadele nii ühiskonda puudutavalt kui ka omaenese siseilma sees.
Koosolemise talumatu kergus
Suures osas lavastusest „The Space Between Us Is Not Empty (Ruum, mis hoiab – kaugus, mis puudutab)“ pühendutakse helgusele ja põhjatule tänutundele, mis kaasneb koosviibimise ja üksteise hoidmisega.
Retk perekondlike mälestuste rajal
Carla Simón: „Kaheksakümnendad olid Hispaanias nii tähtsad, aga me pole sellest eriti rääkinud, kuna sellega kaasnes ka palju hingevalu.“
Valentin Kuigi mälestuseks
1975. aastal tegime koos diplomitööna filmi „Löö vastu“, millega ta lõpetas edukalt Moskva filmikooli ja tuli Tallinnfilmi tööle noore filmilavastajana. Lavastajana ei hakanud ta aga tööle niipea, sest mõtles välja üha uusi lugusid ja parandas muudkui teiste stsenaariume.
Tallinnfilmi stuudio oli siis Pöögelmanni/Kaupmehe tänaval kesklinnas. Ja pärast tööpäeva kõndisime sealt koos Mustamäele…
Ühe rahvusmüüdi purunemise lugu
Alaveri-Veerpalu juhtumi käsitlemiseks võinuks spordidokkidesse leida inimese(d), kes teavad midagi rahvusmüütidest või kultuuriantropoloogiast.
Ukraina sõjapõgenikud meie keskel
PÖFFi programmis linastuvas dokfilmis „Kadunud tähed“ räägitakse sellest, kuidas põimuvad ukraina pagulaste elus sõjatrauma ja argirutiin.
Mis on ühist tõlkimisel ja kudumisel?
Vestlus luuletõlkeauhinna laureaadi Anna Verschiku ja toimetajaauhinna laureaadi Katrin Kerniga
„Parem aga on, mõtlen, armastada käsust välja tegemata“
Jüri Talvet: „Filosoofia ja loovkirjandus põimuvad omavahel tihedaimal viisil. Loovkirjanduse südamik on minu jaoks luule.“
Debüüdiauhinna kandidaadid 2025
Piret Eesmaa, „Hiirekõrvul“ (hapax legomenon)
Kalev Kerge, „Kaose väli“ (Eesti Raamat)
Kerttu Kirjanen, „Haav(atav)“ (Hea Lugu)
Riste Sofie Käär, „Aps!“ (Puänt)
Kristi Küppar, „Tei tuu tii“ (Kristi Küppar)
Johanna Roos, „Tsükkel“ (Kastani Tänava Kirjastus)
Žürii arutelusse tõi elevust Toomas Kiho esimene luulekogu…
Raamatuaasta vastandid
Ühelt poolt me kinnitame oma keele ja kultuuri usku. Ajaloolise raamatuaastaga tähistame eesti rahva liikumist valguse, vabaduse, humaansuse poole. Sellel on ülev ja sakraalne, isedust puudutav mõõde. Meie põli on paremaks läinud, me ise paremaks saanud. Tahame sellel elusamuse teel edasi minna, üha enam iseneda.
Kahelt teiselt poolt aga näeme, kuidas orjapidajate diktatuur sülitab…
