
Arvo Pärdi juubeliaasta avaakord
Arvo Pärdi juubeliaasta algas Vox Clamantise menukate kontsertidega, kus kanti muu hulgas heliloojale kingitusena ette uus seade.

Loida, leek, veel kaua-kaua
Poliitilise roheteeskluse ajastu saab läbi ja riigikirikus taastatakse põlevkivist altar.
Erinevuse talumatu raskus
Kirjanik kukrus
Väikesed kultuuriühendused ongi julgeolek
„julgeolek“ „kodumaa“ „julgeolek“ „kodumaa“.
Iina Gyldén
Kultuurivaldkonna kärbete juures hämmastab aina, kuidas neid püütakse selgitada julgeolekuga. Sõda Ukrainas on toonud kaasa majandusliku ebakindluse, kuid kultuur on ju ometigi koht, kus saame end enesekindlalt tunda, et kuulume kuhugi – nii Eestis kui mujal maailmas, nii väiksemas kui suuremas mastaabis. Ei ole julgem…

Kuidas Läti film maailma tippu jõudis
Matīss Kaža: „Enam pole põhjust Prantsusmaale või Saksamaale alt üles vaadata. Neid tasub võtta võrdsete partneritena, leida koostöövõimalusi ja jõuda nii laiema publikuni.“

Arhiivist algkodu juurde, Petserist Ameerika Filmiakadeemiasse ja koju tagasi
Ülo Pikkov: „Tehisintellekti tulekuga peab filmikunst elus püsimiseks palju rohkem lähtuma autoripositsioonist, olema isiklikum.“

Mr. Ge kojujõudmine
Mida rohkem August Gailitile mõelda, seda enam hakkab tunduma, et on mitu autorit, kelle nimeks on August Gailit. On isegi palju Gailiteid, kes on mõneti vastandlikudki.

Seisavad haldjate õlgadel
„Eesti metsaluule antoloogia“ on palju suurem kui lihtsalt luuleantoloogia – see on meie ürglooduse (või ikka kultuuriloo?) mälupank.

Deleuze’i sajand
Deleuze’i ideedest võtavad snitti nii Iisraeli eriväed kui ka pagemisjooni nähtamatusse visandavad vasakradikaalid, nii Wall Streeti investeerimispankurid kui ka Occupy liikumise aktivistid.

Tondipüüdjad: küsimused ja vastused
Eesti vaimuväljal on Gilles Deleuze’i mõtlemine oma maa-aluseid võrseid ajanud juba märkimisväärselt, tondipüüdjad on teinud tõhusat tööd.

Tõstke käsi, kes kätt ei tõstnud!
Von Krahli teatris etenduv lavakunstikooli tudengite „Vahe aeg“ on küll ebaühtlane ja üritab eelmise lennu varjust pääseda, kuid süstib ka usku meie teatri võimekasse järelkasvu.

Nullpunkti maagia
Ryoji Ikeda visualiseerib ja helindab nood sisemised kartused ja ebalused, mis suurte süsteemidega kohtumisest tekivad.

Kas iseliikuvad sõidukid teevad linnaplaneerimises revolutsiooni?
Iseliikuvad sõidukid tulevad varem või hiljem ning kujundavad ümber ka elukeskkonna.

Mõte on ka ilus
Balti jaama paviljoni „Aega pole raisata“ ehitamine jääkidest näitas, et materjalidel on ka metafüüsiline mõte, mitte ainult arhitektuuriline-kontseptuaalne eesmärk.

Mida teha maa all?
Albert France-Lanord: „Maa all on piiritud võimalused: kaevad aga sügavamale ja saad avarust juurde. See on ruumi loomine mitte ehitamise, vaid lammutamise teel.“

Haridus ja teadus peavad minema sügavuti, aga olema eluga seotud
Alvo Aabloo: „Teeme täna paremini, et tulevased otsustajad mõistaksid, et teadus ja innovatsioon on palju efektiivsem majandusharu kui näiteks tooraine müük.“

Kas Bodøst sai saamide kultuuripealinn?
Bodø 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna projekt pakkus võimaluse pöörata tähelepanu saamidele ja nende kultuurile, kuid elanike arvamused on jagunenud.

Hävitustöö armid naljalt ei kao
Näitus annab võimaluse näha tohutu traagika taustal ka inimesi nende sügavas ilus, mis ei lähtu kannatustest, vaid tõuseb esile kannatuste kiuste.

Punamütsike, Sipsik ja Lotte
Milline peab olema lasteraamat, et õpetada eesti keelt oma teises keeles rääkivale lapselapsele?

Kas meie valime raamatuid või valivad raamatud meid?

Retked kolme Karliga
Janika Kronbergi retklemised mälumaastikel lasevad heita pilgu kolme teejuhi, aga ka kirjutaja enda aega ja maailma.

Kodustatud abjektsus ja eksortsism lihas
Toimub kolmekordne metamorfoos: liha saab joonistuseks, joonistus saab graafikaks ning graafika saab vaataja peas kunstiks.
Margus Oopkaup 11. III 1959 – 6. I 2025
Margus Oopkaup sündis Kuressaares 1959. aastal. Pärast 1977. aastal Kingissepa I keskkooli lõpetamist õppis ta mõnda aega Tallinna merekoolis ning alustas siis näitlejaõpinguid Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikoolis, mille lõpetas 1982. aastal. Aastail 1982–2000 oli Oopkaup…

Vaata armunuid päält – sind juhib üllam ind
Molière on mõistagi võluv võllaroog, kelle naeruväärsete eputiste galantne, ent armutult satiiriline galerii võib ajada publiku kimbatusse.

Ester Mägi loomingu a ja o uuel albumil
Albumi üks suuremaid väärtusi on ehk lugude arhiivivangist vabastamine. Ja EMIKus on nüüd saadaval ka kõigi salvestatud laulude noodid, mis tolmusid enne muuseumis käsikirjadena.

Kuidas mäletavad meid hääbuvad hooned?
Näitus hingab koos Marianna Liigi loodud ruumilise heliinstallatsiooniga, mis kingib hoonetele kõnevõime ja loob illusiooni aja tardumisest.

Nali on tõsine asi
Ivo Uukkivi ja Martin Kõivu duett on viimse detailini lihvitud, nende teineteisetaju tundlik ja paindlik ning arusaam tekstist sügavalt läbi tunnetatud.

Laula elu ilusaks
Piret Ripsi juubelikontsert andis võimaluse korraks argikohustused unustada ning lasta kaunitel meloodiatel ja tekstidel enese kuhugi paremasse paika kaasa viia.
