Deleuze’i ideedest võtavad snitti nii Iisraeli eriväed kui ka pagemisjooni nähtamatusse visandavad vasakradikaalid, nii Wall Streeti investeerimispankurid kui ka Occupy liikumise aktivistid.
See, mis on küsimuse all kõigis neis kriisides ja konfliktides, pandeemiates ja populismis, vaenamistes ja vandenõudes, on meie üldine suhtumine ümbritsevasse maailma.
Tänastele sünnipäevalastele Nietzschele ja Foucault’le.
Inspireerituna Louis Althusseri ja Gilles Deleuze’i mõttepärandist üritan visandada jumala surma mõningaid programmilisi kaastähendusi. Esiteks vaen küsimust, mida tähendab jaatada jumalat filosoofilises plaanis. Teiseks mõtisklen filosoofia eriomase funktsiooni ja iseloomuliku situatsiooni üle, aga ka jumala rolli üle metafüüsilise süstemaatika isandtähistajana. Sellele järgnev moodustab ühtsema terviku, mida võib käsitada ettekande tuumana. Võtan nimelt vaatluse alla jumala surma tagajärjed kontseptuaalsele mõtlemisele ning sealt…
Olemata mingilgi moel Nietzsche ekspert, soovin ma järgnevalt ometi esitada ühe spekulatiivse tõlgenduse Nietzsche meetodi kohta. Selle meetodi teadvustamine võimaldab mu meelest valgust heita Nietzsche filosoofiale tervikuna (pakkudes selle lugemiseks teatava võtme) ning vahest vastata ka küsimusele: milles seisneb Nietzsche mõtlemise suurus? Sest „Nietzsche-sündmus“ märgib tõepoolest ainulaadset hetke lääne filosoofias – hetke, mil viimane seatakse esmakordselt säärase senikuulmatu trotsiga vastamisi millegi…
„Anti-Oidipus“ mõjus omal ajal – ja mõjub ilmselt ka praegu – väikekodanliku maailma aknasse heidetud telliskivina. Või kohtusaali eeskotta sokutatud haisva tossupommina. Või ülikoolihoone fassaadile kritseldatud ropu grafitina. Või… ja nii edasi. Mis see siis on: huligaansus, hoiatuslask, ülevoolav kiidukõne narrusele, jumalavallatu akadeemiline travestia, röögatu onto-teoloogiline tahakeeramine? Või kuldseid kuuekümnendaid lõpetav hõbekuul, läbikukkunud ühiskondlike vapustuste filosoofiline maamärk? Ehk hoopis läheneva mõtterevolutsiooni…
Agamben rõhutab korduvalt, et paljas elu „pole lihtsalt looduslik reproduktiivne elu“, vaid pigem „inimese ja metslooma, looduse ja kultuuri vahelise eristamatuse ning pideva üksteiseks ülemineku tsoon“.
Itaalia filosoof Giorgio Agamben (sünd 1942) saavutas üleilmse kuulsuse 1995. aastal ilmunud raamatuga „Homo sacer. Suveräänne võim ja paljas elu“ (eesti keeles 2009). Sellega algas Agambeni pikemat sorti intellektuaalne ettevõtmine poliitilise filosoofia vallas. Seda võiks nimetada lääne poliitika kriitiliseks arheoloogiaks, kaevamisteks, mille valguses kõigutada kõiki…
Andke mulle tugipunkt ja ma tõstan maakera üles. Nii olevat kord lausunud Archimedes, staatika ehk tasakaaluteaduse rajaja. Andke ühiskonnale idee ja ta hakkab liikuma- nõnda võiksime sõnastada oma lähimineviku siirdeperioodi kogemused, aga ka üldisema tõdemuse sotsiaalse dünaamika põhiolemusest, mida võiks nimetada stasioloogiaks ehk püsimise teaduseks. Sest säärane on probleem oma kõige üldisemal kujul: kuidas püsida? Kuidas püsida riigina, rahvusena, ühiskonnana? Kuidas püsida eestlasena, eurooplasena, inimesena?…
13. aprillil tabas maailma filosoofilist avalikkust kurb sõnum. Sevillasse loengut pidama saabunud Ernesto Laclau suri seal 78aastaselt südamerabandusse. Lahkus väljapaistev poliitiline mõtleja, kelle ideed suutsid inspireerida mitmeid uusi ühiskondlikke liikumisi ja demokraatlikke algatusi, ent ühtlasi ka praktikas pühendunud inimene, keda võib pidada viimase sajandi üheks kõige olulisemaks Ladina-Ameerika intellektuaaliks.
Imre Kertész ja tema „Saatusetus” Kui sul on miskit ütelda,siis lahku sellelt keelat’ pinnaltning räägi seal, kus kõne kehtib,või püsi vakka.
Kus olid mu silmad, kui ma veel nägin? Miks langes mu sammude kaja kurtidele kõrvadele? Ja miks nüüd, pärast kõiki neid katsumusi ja piinu, nüüd, kus ma olen pime, on mu sõnad ühtäkki kristallselged, mu pilk ootamatult läbinägelik, taip tavatult terav?
Ma olen kohutavale tuleproovile vastu pidanud,…
Tere tulemast Agambeni masinasse
Giorgio Agamben, Homo sacer. Tõlkinud Maarja Kangro. Kujundanud Jüri Kaarma. Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 237 lk.
Oma 1977. aasta intervjuus „Tõde ja võim” nendib Michel Foucault traditsiooniliste võimu mõtestamise katsete kohta väga üheselt: neid kõiki iseloomustab juriidiline skematism. See tähendab, et poliitilist võimu käsitatakse olemuslikult keelava, eitava, repressiivse instantsina, mis samastatakse seadusega, mis ütleb „Sa ei pea mitte!”. Selline negatiivne käsitus…
Läinud nädalal esitleti Tartus kogumikku „20. sajandi mõttevoolud”, XX sajandit kujundanud mõtlejate kirjutiste valikulist ülevaadet, mis annab ühtlasi põneva pildi eesti noorema põlvkonna mõtlejate filosoofiahuvist. Alljärgnevalt Jüri Lippingu sõnavõtt kogumiku esitlusel ning kaks väikest stiilinäidet raamatust.
Kuna ma juhuse tahtel sattusin kirjutama marxismi peatükki, siis tundub nüüd olevat paslik kõnelda marxismi ärgitusel juhusest. Kas juhusel on marxismis üldse kohta? Õpetatud arvamus kinnitab ju meile, et…
Ettekanne Tuksis 22. – 24. maini peetud Eesti filosoofia V aastakonverentsil
Minu eesmärgiks siin on võrdlevalt tutvustada kahte viisi või, kui soovite, meetodit mõistete üle mõtlemisel. Me teame, et filosoofias on aegade algusest üritatud uurida ja vastata kõige üldisematele küsimustele nagu: mis on olemine? mis on tõde? mis on ilu? mis on õiglus? mis on teadmine? mis on armastus? jne. Isegi kui neid küsimusi otseselt ei…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Selline võiks olla Deleuze’i filosoofiline rõõmusõnum: kõik voolab, tuikab, tuksleb, mõtlemine on loomine, erinevus ja kordus trotsivad identsust ja samasust, kroonitud anarhia täristab võidukalt täringuid, aeg tõmbab end hingetuks ja viskub piiri peale, paneb pead murdma, keelt väänama, taju võltsima, puhas mälu moondub minevikust lahtiütlemise võimeks ja ühtlasi tuleviku labürindiks ning kõik naaseb igavesti – kuid alati ainult saavas käändes, alati enese-erinevusena, teisesusena, tundmatusena.Thierry Ehrmann / Flickr / CC BY 2.0
Gilles DeleuzeTintinades / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons
Globaalne pilt maailmast on kiiresti muutumas aina keerukamaks. Pandeemia kohta on ilmunud paljastused. Uue maailmakorra kehtestamise jõujooned on selgemini äratuntavad. Kliimamuutus näib olevat reaalne, kuid ekspertide arusaamad on vastukäivad. Kas (poliitika)filosoof on asjatundja neid küsimusi vaagida võtma? Või mida üldse saabki filosoofialt oodata ja loota? Pildil kliima soojenemise tõttu näljas jääkaru.Andreas Weith / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons