Mida rohkem August Gailitile mõelda, seda enam hakkab tunduma, et on mitu autorit, kelle nimeks on August Gailit. On isegi palju Gailiteid, kes on mõneti vastandlikudki.
Looduse raamatu lehitsemise käigus elustub ja saab „Puuinimestes“ uue hingamise ka kirjasõna. Tekstuaalse seeneniidistiku ükski sõna pole liigne ja iga lause on laetud.
Olles endale püünel koha välja kirjutanud, võivad klassikud nüüd teha täpselt seda, mida süda soovib. Nende sõnum on aga ikka selge ja elutöö kõrgeimat tunnustust väärt.
Kas ja kuidas muutub sõja käigus Venemaa demograafiline olukord? Milline koht ja saatus on seal meie hõimurahvastel ja kelle võimuses on seda muuta paremuse poole?
Jaan Krossi kirjandusauhinna eesmärk on tunnustada silmapaistvaid saavutusi neis valdkondades, millel on seos Jaan Krossi mitmekülgse loominguga ning kus ilmnevad sellele iseloomulik eetiline ja esteetiline nõudlikkus.
Jaan Krossi enese kirjanduslik tegevus sai alguse juba varajases nooruses luulest, kuid sõja, okupatsioonide, arreteerimiste ja Siberi-aastate tõttu toimus tema jõurikas kirjandusse tulek alles 1950. aastate keskpaiku ning siis üheaegselt nii algupärase luule loomise kui ka maailmakirjandusse kuuluvate luuletuste tõlgetega eesti keelde. Hiljem lisandus ka proosat,…
Utreeritult on Kalle Käsperi sõnum järgmine: hea kirjandus on prantsuse, romaan olgu paks, lause peab olema pikk ja autor peab olema mees või vähemalt mehelt õppinud.
Kui panin sellise pealkirja, siis teadlikult. Mu mälestused ei saa olla vahetud, sest kumbagi pole ma kunagi kohanud, aga mälestused need siiski on.
Ühe varasema loo, mida mäletan, rääkis mu Võrumaal elanud vanaema Salme Voitka. Ja lugu oli selline. Kunagi 1930. aastail, kui nad elasid juba vanaisaga koos sellessamas Posti talus Sänna ja Rõuge vahelise maantee ääres, „suurtii veeren“, nagu siis öeldi, astus üks teeline ikka nende juurde sisse „jalgu puhkama“. Ta…
Ettekanne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna üleandmisel
Tänavu tähistame Ants Orase 115. sünniaastapäeva ja teeme seda iseäranis Orase-väärilisel viisil – SA Kultuurileht asutatud ja Eesti Kultuurkapitali rahastatud kirjanduskriitika preemia esmakordse väljaandmisega. Ei saa olla midagi põhjendatumat kui Ants Orase nime kandev tunnustus kirjanduskriitika traditsiooni hoidjale ja edasiarendajale teiste nimeliste žanripreemiate ja auhindade kõrval, millest olgu meenutatud Juhan Liivi luuleauhind, Tuglase novelliauhind, Gustav Suitsu nimeline Tartu Kultuurkapitali stipendium luuletajale või Eesti Kultuurkapitali…
Paul-Eerik Rummo luuleplaat annab sisukorras 34 ühikut autori enese valituna, järjestuses ja esituses, sisse loetud järjest ühe hooga. Enne veel, kui seda kuulama asun, meenub muusika. Meenub niisama, üsna juhuslikult. Plaat on ju heli, lugeja ja – mis veel parem – autori oma hääl. Miks siis mitte ka muusika, kuigi see ei pruugi kavatsuslik olla. Kõnemeloodia, kõrgus, valjus ja vältus – kõike parasjagu sel määral, mida…
Eesti märgi viimisel maailma on kohapealne potentsiaal kasutamata või üles leidmata.
Ennustamatu on aeg, mil praegu vähemalt osa Euroopat täitvatest Lähis-Ida pagulastest oma kodumaale tagasi saab ja tahab pöörduda. Teise maailmasõja lõpus läände pääsenud eestlased elasid selles lootuses kohvrite otsas, kes rohkem, kes vähem, aga ikkagi aastaid. Muidugi pandi kohe laagrites käima ajalehed ja seltsitegevus, anti välja raamatuid, tehti teatrit ja lauldi kooris, kinnitati oma rahvuslikku kuuluvust ja…
Pean alustama ülestunnistusega, et lugesin Jan Kausi romaani „Ma olen elus“ läbi pelgalt uudishimust, ilma igasuguse sellest kirjutamise kohustuse ja soovita. Niisama ongi ju kõige parem – ainult puhas rõõm lugemisest! Nädalaid ja kuidki hiljem paisus aga sisemine sund lugemise käigus tehtud väikest „avastust“ mitte oma teada jätta. Kui tead, siis pead jagama, ütleb tuttav toimetaja. Kindlasti…
Kaplinski Jaani vahtsõnõ ja vähäkene reisikirä muudu raamat „Mõtsa ja tagasi“ õkva taht, et timäst kõnõldassi timä hindä keelen. Nii et ku ma olõssi taa jutu kirotanu põhjaeesti vai üteldä sõs kiräkeelen, piässi päälkiri olõma „Flanöör metsas“. Kaplinski esi pruuk tuud uma imält kuuldu prantsuskiilset sõnna, miä mu arust lätt tagasi prantsuse dekadente aiga ja tähendäs päämiselt…
Aino Suits, Päevaraamat 1901–1964. Tõlkinud Piret Saluri, Anu Saluäär ja Eva-Mai Maripuu, vahetekstid ja saatesõna kirjutanud Rutt Hinrikus, kommenteerinud Rutt Hinrikus, Sirje Olesk ja Piret Saluri, toimetanud Sirje Olesk. Kujundanud Andres Rõhu. Varrak, 2014. 616 lk.
Mul on sellest raamatust kirjutamiseks kaks põhjust. Võtkem esiteks Aino Suitsu (snd Thauvón, 1884–1969) päeviku väljaandega sarnane Karl Ristikivi päevaraamat, mille algmaterjali…
P. I. Filimonov, Nekroloogide kirjutamise oskus. Novellid. Vene keelest tõlkinud Katrin Väli, Kajar Pruul ja autor, toimetanud Krista Leppikson. Kujundanud Anne Pikkov. Kite, 2013. 216 lk.
13. juuni 1913 Tartumaa, Kavastu vald, Koosa küla – 27. november 2004 Stockholm
Üllatav üksjagu, aga tänaseks on möödunud juba terve sajand Arvo Mägi sünnist! Tulnud ilmale 13. juunil 1913 Tartumaal Kavastu vallas Koosa külas, õppinud Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, jagas Arvo Mägi Eesti saatust valinuna maapagulase elu Rootsi Kuningriigis. Kodumaa saatus, selle vabanemine ja kiire…
Pealkiri on laenatud ühest hiljuti loetud artiklist, kuid ma ei mäleta enam laenu andjat. Sellises unustamises tundub tänapäeva internetiajastule midagi sümptomaatilist: mida mahukamaks paisub digitaalne mälu ja mida rajumaks ja mürarikkamaks infovoog, seda napimaks ja lühemaks jääb inimese oma. Mäletamise sunni asemel võiks öelda lihtsalt – milleks vaevata ennast, guugelda!
Ja Google värskendabki meie mälu, tuues Tartu linnaraamatukogu…
Karl Ristikivi 100. sünniaastapäeva künnisel tulid Loomingu Raamatukogu sahtlitest välja kirjaniku Stockholmis Balti arhiivis säilitatavate rootsikeelsete kuuldemängude tõlked, mis oli kunagi aastate eest teinud Mari Allik (1972–2011). Go-kirjastuselt ilmus ka kirjaniku reisiraamat, milles Ristikivi reisid on jäädvustatud postkaartidel saadetud tervitussõnumitena sõpradele. Ristikivi päevik ilmus mõne aasta eest, välja antud on valik tema olulisematest kirjadest, kriitika ja esseistika…
11. aprilli õhtupoolikul oli Tartu Kirjanduse Maja saali kogunenud kenake seltskond kirjandusinimesi, et tähistada tagantjärele juba 5. aprillil 80aastaseks saanud Henn-Kaarel Hellati sünnipäeva. Juubilar oli selleks puhuks enesestmõista kohale sõitnud, tema kõrval esireas istus ka Johnny B. Isotamm – mõlemad ei jätnud nagu ühel häälel meenutamata, et just samal päeval tähistas teisel pool maakera Kanadas Arved Viirlaid…
Janika Kronberg
Hellar Grabbit küsitleb Janika Kronberg
Kõigepealt palju õnne suure ja teenitud tunnustuse puhul!
Oled aastakümneid tegutsenud toimetaja ja kriitikuna, su kolm varasemat esseekogu „Vabal häälel: mõtteid kahesajast eesti raamatust”, (1997), „Tulgu uus taevas: mõtteid viiekümnest kirjanikust” (1999) ja „Eestlaste maa” (2004) sisaldavad suuresti varem ajakirjanduses ilmunut. Nüüd, kõrges elueas, on sul küllaltki lühikese ajavahemiku jooksul ilmunud mälestusteraamatud „Vabariigi…
Eelmise aasta lõpus, 20. detsembril anti Eesti Kirjandusmuuseumi Kreutzwaldi päevadel viiendat korda välja Ivar Ivaski stipendium, mille saab statuudi kohaselt kahe viimase aasta jooksul ilmunud silmapaistva luule-, essee- või kriitikaraamatu autor.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ivar Ivaski mälestusfondi halduskogu (Sirje Olesk, Jüri Talvet, Hasso Krull, J. Kronberg) otsusega osutus tänavuseks väljavalituks luuletaja Triin Soomets, põhjuseks 2009. aastal ilmunud…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
August Gailit koos abikaasa Elvy ja tütar Aili-Viktooriaga„Kreutzwaldi sajand“ / Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia laureaat Arvo Valton (Vallikivi). Kirjaniku, luuletaja, stsenaristi, tõlkija ja publitsisti mahukast loomingust tõstetakse eeskätt esile 1960. aastatel diskussiooni vallandanud uuenduslik novellistika. Viimastel aastakümnetel on Valton pühendunud soome-ugri väiksemate rahvaste kultuurile ja kirjandusele. Fotol kirjanik 27. IX 2001 Tartus Toomemäel.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Arvo Valton grupi soome-ugri kirjanikega 22. VIII 2019 Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni kongressil Rumeenias Cluj-Napoca (Kolozsvári) linnas.Erakogu
Artur Adsoni joonistus nende Nõmme kodust.Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti päritolu keemik Lauri Vaska (7. V 1925 – 15. XI 2015).Tairo Lutter, Virumaa Teataja / Scanpix.
Armeenia kunagise kuningriigi pealinna Anit saab praegu linnaks pidada vaid hea kujutlusvõimega inimene või arheoloog. Pildil Püha Gregoriuse kirik oktoobris 2014.Janika Kronberg
