Kontsert „Laulu pidu. Piret Rips-Laul 60“ 11. I Pärnu kontserdimajas. Solistid Hanna-Liina Võsa (õhtujuht ja hääl), Tõnis Sarap (õhtujuht ja hääl), Arete Kerge (sopran), Hans Christian Aavik (viiul), Heli Sommer (tšello), Piret Rips (klaver) ja Marii Heleen Matesen (klaver), Pärnu kammerkoor, segakoor Endla, Üle-eestiline neidudekoor Leelo, Eesti Raadio Laste Laulustuudio lastekoor, Pärnu Linnaorkester, dirigendid Elo Kesküla, Toomas Voll, Külli Kiivet, Kadri Hunt, Kaie Tanner ja Henri Christofer Aavik. Kavas Piret Ripsi muusika.
Piret Ripsi südamlik ja helge juubelikontsert Pärnu kontserdimajas andis ülevaate helilooja mitmekesisest loomingust. Oli üllatusi ja südantsoojendavat äratundmisrõõmu. Helilooja 60 aasta juubeli kontserdi pealkiri „Laulu pidu“ on nutikalt valitud tähenduslik sõnamäng. Muljet avaldas esinejate ja koosseisude paljusus.
Kuidas kirjutada tegusast inimesest nii, et kõik saaks öeldud ja natukene rohkemgi? Piret Ripsi puhul on kõigepealt mõttekas vaadata tema pikka ja mitmekülgset panust nii heliloomingusse, haridusse kui ka kultuuriellu. Rips on meie muusikaelus justkui tark ja tähelepanelik Hunt Kriimsilm. Kui loetleda vaid mõned tema senised ametid, siis valiksin meelevaldselt välja järgmised: helilooja, klaverisaatja, õpetaja ja koorijuht. Vähem tähtis ei ole töö kirikukooridega. Nagu eelnevast järeldub, on tema tegemised ulatunud paljudesse valdkondadesse, kus ta on olnud silmapaistev eestvedaja ja uuendaja. Lisan veel Ripsi märkimisväärse rolli ühiskonnaelus, kus ta on alati valmis jagama oma pedagoogilisi teadmisi ja kogemusi. Ripsi juhtimisoskus ja inspireerimisvõime on võimaldanud tal paljud algatused ellu viia ning andekaid noori muusikaradadele suunata.
Rahva teadvusse on Rips kinnistunud just heliloojana. Juba viieaastaselt hakkas ta klaverit mängima, õpingud viisid Tallinna muusikakeskkooli ning sealt edasi konservatooriumi, mille lõpetas hoopis klaveri erialal. Tõsi küll, 2004. aastal lõpetas ta René Eespere juhendamisel muusikaakadeemia kompositsiooni eriala ning edasi jätkas õpinguid muusika- ja teatriakadeemia koolimuusika eriala magistrantuuris.
Rips on kogu elu pühendunud haridusele ja kultuuri järjepidevuse edasikandmisele. Ilmselt tuleb paljudele üllatusena, et ta on andnud ka väikelastele muusika- ja loovustunde. Juba see seik näitab sügavat kiindumust ja arusaama muusikahariduse tähtsusest. Tema mitmekesistes huvides ja töövaldkondades on ühendatud akadeemiline ja praktiline pool. Ripsi tegevus on kaua olnud orienteeritud noorte haridustee toetamisele ja kultuuri edendamisele. Õpetajana on ta aidanud noortel mõista kultuuri ja muusika seoseid.
Ripsi juubelikontserdi idee algatasid vennad Aavikud. Henri Christofer, kes on üks andekamaid noorema põlvkonna dirigente ja alates sellest hooajast Pärnu Linnaorkestri peadirigent, on olnud Ripsiga väiksest peale seotud, kui sai temalt muusika- ja laulutunde. Juubelikontserdi korraldamine oli õpetajale tänutäheks.
Kontserdi kava oli nutikalt üles ehitatud ja andis Ripsi loomingust hea ülevaate. Õhtu algas klaveriteosega „Kurgede lend taevalaotuses“, mille esitas noor pianist Marii Heleen Matesen, kes on Mubas Ripsi õpilane. Selle kauni looduspildi loomisel oli helilooja inspiratsiooni saanud maakodu loodusest ja kurgedest. Neist müstilistest lindudest on inspireeritud ka „Kured tulevad“, kus soleeris Arete Kerge ja saateks mängis Pärnu Linnaorkester Henri Christofer Aaviku dirigeerimisel. Akadeemia lõputööks kirjutatud ja veidi võõra helikeelega, helilooja enda sõnade järgi keerulisemast suurteosest „Stabat Mater“ tulid Kerge soleerimisel ettekandele „Quis est homo“ ja „Velum templi“. Olen Kerget kaua imetlenud ja oodanud, et saaksin teda rohkem lavalt kuulda. Tema selge ja kaunis hääl ning ka lihtsama laulu (näiteks kontserdil kõlanud „Hele-Malle mänguasjalaul“) teatraalne teksti edasiandmine oli väga nauditav.
Kahe poolega kontserdi sidusid oma vahetekstidega tervikuks konferansjeed Tõnis Sarap ja Hanna-Liina Võsa. See ei olnud siiski nende ainuke ülesanne: võimekate lauljatena haarasid ka nemad korduvalt mikrofoni. Nende esituses kõlas liigutavalt kantaadi „Hingedemaa kellad“ osa „Ma tõusen tuhast“, millega liitusid üle-eestiline neidudekoor Leelo ja tšellol Heli Sommer. Neidudekoor esitas ka naiskooride lemmikute hulka tõusnud, helilooja enda sõnadele kirjutatud laulu „Laula elu ilusaks“.
2008. aastal esietendus Estonias Ripsi lastemuusikal „Imelaps“. Sellest teosest tulid esitusele avamäng ja vaimukas „Imelaste laul“ Eesti Raadio Laulustuudio lastekoori esituses. Rips on küll rohkem tuntud kooriheliloojana, ent kontserdil esitati ka paar aastat tagasi loodud orkestriteos „Puntratants“, mis on mõjutatud meie rahvaviisidest.
Üks kontserdi kõrgpunkte oli kindlasti uudisteose „Eluring“ ettekanne. Selle sisu on elule tagasivaatav, kuid Ripsile omase helge kõlaga. Teos on pühendatud Hans Christian Aavikule, kellega koos juubilar selle hingestatult esitas. Loodan, et see sooloteos saab populaarseks ja jõuab paljude viiulimängijate repertuaari, sest seal on nii kauneid meloodiaid kui ka parajal määral virtuoossust. Kontserdi lõpulooks oli valitud „Mu süda usub õnne“, mille esitasid koorid, solistid ja orkester. Armas žest seegi, et dirigent kutsus publiku kaasa laulma, lõpuks ei tahtnud aplaus vaibuda ja teos tuli kordamisele.
Ripsi juubelikontsert andis võimaluse korraks argikohustused unustada ning lasta kaunitel meloodiatel ja tekstidel enese kuhugi paremasse paika kaasa viia. Paslik on jutt lõpetada Maurice Maeterlincki „Sinilinnust“ pärit tsitaadiga: „Püüdes teistele õnne anda, saame ka ise õnnelikuks.“
