Paljud eesti rahva tütred ja pojad on leidnud omale elukaaslase välismaalt. Ka mu enda tütar leidis Saksamaalt abikaasa, olen kahe lapse vanaisa. Pean kohe ütlema, et väimees on haritud ja suhtub hästi eesti keelde. Teataval tasemel õpib ja räägib ta eesti keelt ka ise. Kohtume tütre perega aastas ligikaudu kolmel korral ja kokku umbes kuu aega. Messengeris suhtleme iga nädal mitu korda. Külla minnes saab alati kaasa võetud kingiks mõned lasteraamatud.
Viieaastane tütretütar käib lasteaias. Tema saksa keele oskus on kuueaastase lapse tasemel (tunneb tähti ja arvutab). Eesti keele rääkimisel on tal ligikaudu kolmeaastase sõnavara. Lapsel on ka varakult arusaamine, et ühtviisi räägivad maailmaasju vanaema ja vanaisa ning teistmoodi oma ja opa (sks vanaema ja vanaisa).
Nagu lastele ikka, meeldib ka talle, kui raamatuid ette loetakse. Ilmselt on vanavanemate hääle kuulmisel emotsionaalne väärtus, kuid hea oleks, kui ka tekstist aru saadaks. Sellega seoses on mul tekkinud mõned tähelepanekud.
Esiteks ei tohi tekst olla liiga keerukas. Lastele mõeldud raamatud peavad sõltuvalt vanusest püsima mingi kindla arvu põhisõnade juures. Sünonüüme pole vaja kasutada. Kui kirjutad hunt, siis las ta olla kogu raamatu vältel hunt. Kes need võsavillem ja hallivatimees veel on?
Piltide ja teksti tasakaal. Mida väiksemad lugejad, seda rohkem pilte! Pilt võiks toetada ettelugemise teksti ligikaudu kümne minuti järel. Pildid peavad olema selged, mitte liiga paljude värvide ja kõrvaliste detailidega, ning need võiksid kujutada etteloetavate juttude tegelasi. Lihtne meetod on paluda lapsel näidata pildil kuuldud tegelasi. Kus on hunt? Kus on Punamütsike? Kus on jahimehed?
Järgmine etapp on piltidel kujutatud tegelaste kirjeldamine lihtsamate omadussõnadega. Mis värvi on Punamütsikese müts? Kus on hundi suured hambad?
Kolmandas etapis saab sisse tuua peategelaste tegevuse ja tegusõnad. Kuhu läks Punamütsike? Mida tahtis hunt teha või kelle tahtis hunt ära süüa?
Mingist vanusest alates peab etteloetu moodustama ka tervikliku loo. Selle ettelugemisele ja arutamisele võiks kuluda umbes 20–30 minutit: tervet tundi on raske koos istuda ja viis minutit on liialt lühike aeg.
Ettelugemise neljandas etapis saab lapsele seletada keerulisemaid kontseptsioone, nagu meeldivus, armastus, hirm jne.
Lapsel on kahtlemata kergem jälgida lugu, mille käik on talle juba mingil määral tuttav. Muinasjutud on seetõttu ettelugemiseks hea valik, sest vanu rahvusvahelisi lugusid nagu näiteks „Punamütsike“ teatakse igal pool. Suur osa Euroopa kultuuriruumist kattub tänapäevalgi, muu hulgas tänu multifilmidele: Disney kontsernis töötavad lumekuninganna Elsa ja Miki Hiir on üleilmsed staarid. Brittide põrsas Peppa on samuti globaalne tegelane. Saksamaal on tegijad ka soomlaste muumitrollid. Teistpidi on vendade Grimmide teostel olnud tohutu mõju praeguse Euroopa kultuuriruumi kujunemisele.
Natuke ka meie omadest. Lotte ja Sipsik on head tegelased. Koeratüdruk ja kaltsunukk ei seikle mitte ainult raamatulehekülgedel, vaid neist on tehtud ka multifilme ja teatrilavastusi, öösel saab laps nad pehme mänguasjana isegi kaissu võtta jne. Suvel saab Pärnumaal koeratüdruk Lotte teemapargis käia, tegelased on arusaadavad, aga minu arvates on eri toodete vahel ebakõla. „Lotte“ kontseptsioon ja teemapark sobivad lastele vanuses kaks kuni umbes 12 eluaastat. „Lotte“ suures formaadis kõvade kaantega raamatud tunduvad aga olevat kirjutatud vanematele lastele või isegi täiskasvanutele. Neid on raske kasutada eelkooliealistele ettelugemiseks, kuna hulk aega läheb üksikute kontseptsioonide lahti seletamiseks. „Lotte“ raamatul võiks olla lihtsam versioon ka eelkooliealistele. (Üks niisugune siiski leidub: Tähekese formaadis „Leiutajateküla tähtis päev“ – toim.)
Lastele etteloetav raamat võiks toetada ka Eesti geograafiat-linnaruumi. Tallinna sadam ja suured laevad, Munamäe torn, Pärnu rand ja rannahoone „seen“, Kuressaare loss ja teised kohad võiksid olla lasteraamatus sees. Tuleb laps suvel külla ja ennäe – Tallinna raekoja tornis ongi Vana Toomas. Mõni menukas tegelane võiks raamatus külastada tuntud Eesti paiku, nii tekiks lapsel nende kohtadega kergemini seos.
Vaat sellised olid minu tähelepanekud ja arvamused.
Rünno Lumiste õpetab Tallinna ülikoolis suurtele inimestele majandusaineid.
