2025-01 (4025)

Väikeste vormide maagia ja suur juubel
Martti Raide on üks Eesti nõutavamaid Lied’i-pianiste, hinnatud kontsertmeister, klaveripedagoog ja ka paljude uudisteoste esmaesitaja.      
 Piia Ruber

Väikeste vormide maagia ja suur juubel

Martti Raide juubelikontsert seisis koos mitmekesistest väikevormidest ja eripalgelistest esinejatest, ent joonis maitsekalt alla ka hinnatud interpreedi ja õppejõu tegevuse telje ning talle olulised väärtused.

Sõda ja jadad

Parema uue aasta hakatuseks andsid kõik riigi eeslauljad ettevaatliku optimismitooniga soovituse, et kadugu kõik hirm ja kartus. Eristagem hirmu ja ohtu. „Hirm halvab, aga kindel tegutsemine aitab minna ohust mööda,“ selgitas president uusaastakõnes. Hirm ei ole hea abimees, sekundeeris õiguskantsler ja küsis lootusrikkalt: „Äkki ergutavad lootus ja kindlustunne ühes faktide ausa ja erapooletu esitamisega paremini tegutsema?“
Faktid on muidugi…

Sirbi laureaadid 2024

Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. Sirbi laureaatide nimekiri läbi aegade on siin.
Toimetuse tänu kuulub lisaks laureaatidele kõigile, kes on aidanud toimetajatel lehte kvaliteetselt sisustada. Sadade 2024. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati, kelleks on:
Naeratav maailmaparandaja Hanna Linda Korp
„Oma õiguste eest…
Dona nobis pacem
Tõelist silmailu pakkus Jaani kiriku ees looklev järjekord pääsemaks kuulama Eesti Rahvusmeeskoori kontserti „.. ja rahu maa peal“.      
 Äli-Ann Klooren

Dona nobis pacem

Detsembrikuu kontsertidel sai kuulda kas täitsa uut või siinmail harva kõlavat muusikat, sekka vaid üksikud tuntud jõululaulud.

Ajakirjanduse vaikne hääbumine ja meedia pealetung
Kuvatõmmis

Ajakirjanduse vaikne hääbumine ja meedia pealetung

Ehk tasub astuda inimkonna jaoks väike, aga iseenda jaoks suur samm ja toetada oma rahakotist neid väljaandeid, mis ujuvad vastuvoolu ja püüavad edendada aeglast ajakirjandust.

Kas teaduse pärast või kõigi jaoks?
Marju Himma

Kas teaduse pärast või kõigi jaoks?

Arutlev kommunikatsioon lähtub teooriast, mis seab keskmesse vastuvõtjate, näiteks avalikkuse ja sidusrühmade, vajadused ja huvid.

Kunstvereringe kui roboti tehisaru
Kadri-Ann Pankratov       
Martin Mae

Kunstvereringe kui roboti tehisaru

Paremini kohanduvate robotite loomiseks on vaja rohkem kui vaid head üksikosade komplekti.

Surmakultuurist ehk Kuidas hakkama saada elulõpu jäävusega
Mari Tõrv

Surmakultuurist ehk Kuidas hakkama saada elulõpu jäävusega

Uurides mineviku surmakultuuri humanitaar- ja loodusteaduste koostöös, loome sellest senisest terviklikuma pildi.

Kuidas ma portreteerisin ülemust

Peame kõik ennast kokku võtma ning töötama viljakamalt kui seni. Viljakama tegevuse eeldus on aga üksmeel ja õlatunne.

Ilmselt kuulume vaatlejate hulka kõik: ühed on pinnapealsemad, teised süvenenumad. Ise olen midagi vahepealset. Teinekord on aines niivõrd köitev, et tahaks sellesse tungida sügavuti, mitte piirduda pelga vaatlemisega. Aja voolusängis uitajana otsustasin vaatlusega…
„Taat, istu! Tsitaat!“
Wikimedia Commons / Wikimedia Foundation, kuvatõmmis, foto Flickr / Eesti välisministeerium. CC-BY-2.0

„Taat, istu! Tsitaat!“

Raamatuaastal tasub mõelda sellelegi, kuidas raamatutest üldse teada saadakse. Sageli juhtub see kas ümberjutustuse või tsiteerimise kaudu.

Baltimaade kogemus on õpetlik ka teistele
Juris Kursietis: „Ma olen Baltimaade patrioot. Ma ei taha kuskil mujal või kellegi teise jaoks filmida“.      
 Toms Norde

Baltimaade kogemus on õpetlik ka teistele

Läti edukamaid filmilavastajaid Juris Kursietis, kelle „Suursugused“ jõuab üksikute seanssidega kinolevisse, räägib Baltimaadelt maailma filmikaardile murdmisest.

Avardada ruumi inimeste peas
Ben Lewis: „Üks huvitav aspekt on see, et populistlikud poliitikud ei tunne häbi. Seega pole neid toetades vaja ka endal häbi tunda.“      
Elena Aulis

Avardada ruumi inimeste peas

Inglise näitekirjanik Ben Lewis: „Mõistan, miks populistlikud liikumised haavatavaid inimesi ligi tõmbavad. Need organisatsioonid tuginevad inimestega sideme loomisele, mitte niivõrd ideoloogiale.“

Raamat igasse varjendisse

Raamat igasse varjendisse

Hurraa! Eestikeelse raamatu juubeliaasta on alanud, vilgas pidutsemine käib juba mitmel pool, mis sest, et ametliku alguseni on veel kolm nädalat ärevat passimist. Sirp ei jaksanud neid kellalööke ära oodata,…
Viiesaja-aastane raamaturiiul 
Toomas Kiho
Akadeemia

Viiesaja-aastane raamaturiiul 

Raamaturiiul on tarbeese, mööblitükk, millest sõltub inimese saatuse juures kõige rohkem, sellega võistelda võib ehk ainult söögilaud. Tähtis pole muidugi mitte mööbliese ise, vaid see, mis on riiulil või…

Arnold Rüütel 10. V 1928 – 31. XII 2024

Lahkunud on president Arnold Rüütel, poliitik ja põllumajandusteadlane, üleminekuaja riigipea.
Arnold Rüütli 96aastane elutee kõneleb eesti rahva mitmepalgelisest saatusest. Isa tahtmine, et poeg õpiks põllumeheks, viis Arnold Rüütli koduselt Saaremaalt mandrile, kus põllumajanduse haridustee tipnes Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektori ameti ja siis Eesti põllumajanduse juhtimisega Tallinnas.
Läbi aastate kuulus Arnold Rüütel kohalikku tippjuhtkonda, kuid…

Luule Žavoronok 25. III 1933 – 2. I 2025

Luule Žavoronok sündis 25. märtsil 1933. aastal Pärnus, kuid viis aastat oma koolieast veetis ta küüditatuna Siberis. Oma õnnetuseks haigestus ta juba täiskasvanuna, 26aastaselt lastehalvatusse, mis pärssis tugevalt liikumist, aga ei röövinud temalt elurõõmu. 1960. aastal läks ta tööle Tallinnfilmi ja töötas seal toimetajana ligi 30 aastat, töö kõrvalt ka Moskvas kinoinstituudis…
Uus muusika tagasi- ja edasivaatavalt
Johtuvalt U: ansambli mullustest seinast seina ettevõtmistest oli aastalõpu lehvitus ja uue aastaarvu tervitus mitmekesiselt kirju.       
Raul Keller

Uus muusika tagasi- ja edasivaatavalt

Ansambel U: vana-aasta uue muusika kontserdi huvitavaks keskteljeks osutus kahe eesti helilooja Liina Sumera ja Liisa Hõbepapli looming.

Armastusega kirjutatud raamat otse Tartu südamesse

Armastusega kirjutatud raamat otse Tartu südamesse

Võib-olla kammitsebki Tartut armastusepuudus? Need, kes peavad linna juhtima ja otsuseid langetama, äkki ei armasta seda linna piisavalt ja päriselt nagu Juhani Püttsepp.

Gita Teearu 11. I 1934 – 2. I 2025

Üheksakümne esimesel eluaastal lahkus meie hulgast graafik Gita Teearu. Ta sündis Sindis, 1940. aastal kolis pere aga elama Tallinna, kus ta lõpetas 1953. aas­tal VII Keskkooli. Töötanud paar aastat õmblustoodete kombinaadis, astus ta Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas graafika erialal 1962. aastal. Aastast 1958 oli kunstnik abielus graafik Ernst Kollomiga, perre sündis kolm…
Tähelendude sügis
Kris Kelvin (Mait Malmsten) tuleb Jaama nagu Ranevskaja, kes pöördub tagasi kirsiaeda – nad tulevad minevikku.      
Heikki Leis

Tähelendude sügis

Elmo Nüganeni dramatiseering ja lavastus eeldab, et vaataja on romaani lugenud ning oma vaimusilmas pidevalt tegevuse ja tegelastega kaasas käib, juurde mõtleb ja – mis peamine – juurde tajub.

Võrgutavalt helisev kaos
Angela Maasalu maalikeel on unenäoline: tema töödes sulavad kokku erinevad kehad, näod, värvid.      
Alana Proosa

Võrgutavalt helisev kaos

„Helisev muusika“ on maalinäitus kõigist neist kihtidest, mis moodustavad infoühiskonna valjult keerleva karusselli.

Kommentaar. Auhinnatundlik teater

Olen sellest puudujäägist kaheksa aastat tagasi korra juba kirjutanud1, aga kuna olukord pole vahepeal muutunud, siis üritan uuesti. Teatriaasta 2024 on äsja leidnud oma otsa ning kaugel pole ka teatrikuu märts, kui tolle aasta parimatele pärjad pähe pannakse või täpsemalt: antakse pihku klaaskuul, Ivo Lille loodud „Theodori silm“. Mullu lavale jõudnu kohta on ajakirjanduses…
Ujuda bio logose vetes
Näituse ainsad fotod paigutuvad pimedasse ruudustikku üksikute helendavate pikslitena, kehatute kogumite fragmentidena.      
 Stanislav Stepaško

Ujuda bio logose vetes

Kunstniku tööd otsekui liibuks oma kujuteldava modelli, järve, külge ning kasvaks temast läbi ja üle, embaks ja upuks sellesse.

Inno Salasoo 6. IX 1929 – 27. XII 2024

Pärast jõulupühi kutsuti Sydneys 96. eluaastal taevateele Inno Salasoo, teadlane ja eestluse hoidja Austraalias.
Inno Salasoo sündis 6. septembril 1929. aastal Tartumaal. Salasoode (kuni 1932 Sogenbits/Sogenpits) suguvõsa puhkepaik on Äksi kiriku kalmistul. Isa Hugo Salasoo, legendaarne arhivaar Eesti Arhiivis Austraalias, oli koolipoisina võidelnud Vabadussõjas. 1932. aastal kaitses Hugo Salasoo doktorikraadi farmaatsias. Enne Teist maailmasõda töötas ta…
Sirp