2025-01 (4025)

Väikeste vormide maagia ja suur juubel
Martti Raide on üks Eesti nõutavamaid Lied’i-pianiste, hinnatud kontsertmeister, klaveripedagoog ja ka paljude uudisteoste esmaesitaja.      
 Piia Ruber

Väikeste vormide maagia ja suur juubel

Martti Raide juubelikontsert seisis koos mitmekesistest väikevormidest ja eripalgelistest esinejatest, ent joonis maitsekalt alla ka hinnatud interpreedi ja õppejõu tegevuse telje ning talle olulised väärtused.

Sõda ja jadad

Parema uue aasta hakatuseks andsid kõik riigi eeslauljad ettevaatliku optimismitooniga soovituse, et kadugu kõik hirm ja kartus. Eristagem hirmu ja ohtu. „Hirm halvab, aga kindel tegutsemine aitab minna ohust mööda,“ selgitas president uusaastakõnes. Hirm ei ole hea abimees, sekundeeris õiguskantsler ja küsis lootusrikkalt: „Äkki ergutavad lootus ja kindlustunne ühes faktide ausa ja erapooletu esitamisega paremini tegutsema?“
Faktid on muidugi…

Sirbi laureaadid 2024

Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. Sirbi laureaatide nimekiri läbi aegade on siin.
Toimetuse tänu kuulub lisaks laureaatidele kõigile, kes on aidanud toimetajatel lehte kvaliteetselt sisustada. Sadade 2024. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati, kelleks on:
Naeratav maailmaparandaja Hanna Linda Korp
„Oma õiguste eest…
Dona nobis pacem
Tõelist silmailu pakkus Jaani kiriku ees looklev järjekord pääsemaks kuulama Eesti Rahvusmeeskoori kontserti „.. ja rahu maa peal“.      
 Äli-Ann Klooren

Dona nobis pacem

Detsembrikuu kontsertidel sai kuulda kas täitsa uut või siinmail harva kõlavat muusikat, sekka vaid üksikud tuntud jõululaulud.

Digiheli akustilisel kontserdil
Akustilise heli kasutamise alternatiiv on tänapäevaste tehniliste võimaluste abil luua täiusliku helivõimendusega kontserdipaik, nagu seda on Las Vegases 2023. aastal avatud kerakujuline saal The Sphere.      
 Cory Doctorow / Flickr / CC BY-SA 2.0

Digiheli akustilisel kontserdil

Digivõimendus akustilise muusika kontsertidel tuleks lõpetada. Klassikalised vanad kontserdimajad on just niimoodi sajandeid muusikaelamusi pakkunud.

Ajakirjanduse vaikne hääbumine ja meedia pealetung
Kuvatõmmis

Ajakirjanduse vaikne hääbumine ja meedia pealetung

Ehk tasub astuda inimkonna jaoks väike, aga iseenda jaoks suur samm ja toetada oma rahakotist neid väljaandeid, mis ujuvad vastuvoolu ja püüavad edendada aeglast ajakirjandust.

Kas teaduse pärast või kõigi jaoks?
Marju Himma

Kas teaduse pärast või kõigi jaoks?

Arutlev kommunikatsioon lähtub teooriast, mis seab keskmesse vastuvõtjate, näiteks avalikkuse ja sidusrühmade, vajadused ja huvid.

Kunstvereringe kui roboti tehisaru
Kadri-Ann Pankratov       
Martin Mae

Kunstvereringe kui roboti tehisaru

Paremini kohanduvate robotite loomiseks on vaja rohkem kui vaid head üksikosade komplekti.

Surmakultuurist ehk Kuidas hakkama saada elulõpu jäävusega
Mari Tõrv

Surmakultuurist ehk Kuidas hakkama saada elulõpu jäävusega

Uurides mineviku surmakultuuri humanitaar- ja loodusteaduste koostöös, loome sellest senisest terviklikuma pildi.

Motivatsioonikiri
Rainer Kuuba kandideerib kliima­ministeeriumi metsaosakonna juhiks.     
 Ain Alvela

Motivatsioonikiri

Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhiks kandideerimisel

EKA Iisraeli ülikooliga suhete katkestamine väärib respekti
Iisraeli praeguseks juba kauem kui aasta kestnud agressioon Gazas on purustanud või raskelt kahjustanud kõiki Gaza sektori ülikoole. Palestiina kõrgharidus Gazas on varemetes.       
Omar Ishaq / KQ / Scanpix

EKA Iisraeli ülikooliga suhete katkestamine väärib respekti

Palestiina kõrgharidus Gazas on varemetes. Oma elu on kaotanud mitu rektorit, ligikaudu 100 ülikoolide professorit ning üle 5000 tudengi, veelgi enam on vigastatuid.

Kuidas ma portreteerisin ülemust

Peame kõik ennast kokku võtma ning töötama viljakamalt kui seni. Viljakama tegevuse eeldus on aga üksmeel ja õlatunne.

Ilmselt kuulume vaatlejate hulka kõik: ühed on pinnapealsemad, teised süvenenumad. Ise olen midagi vahepealset. Teinekord on aines niivõrd köitev, et tahaks sellesse tungida sügavuti, mitte piirduda pelga vaatlemisega. Aja voolusängis uitajana otsustasin vaatlusega…
„Taat, istu! Tsitaat!“
Wikimedia Commons / Wikimedia Foundation, kuvatõmmis, foto Flickr / Eesti välisministeerium. CC-BY-2.0

„Taat, istu! Tsitaat!“

Raamatuaastal tasub mõelda sellelegi, kuidas raamatutest üldse teada saadakse. Sageli juhtub see kas ümberjutustuse või tsiteerimise kaudu.

Mis saab soome-ugri rahvaste kirjandusest?
On ette tulnud, et kirjandus on uuesti ellu äratanud juba hääbunuks peetud keele ja rahva. Liivi keeles, mida räägib emakeelena vaid mõni inimene, kirjutab värsse kogunisti kolm kirjanikku: Valts Ernštreits, Baiba Damberga ja Ķempi Kārl alias Karl Pajusalu. Alates 2023. aastast peetakse kunagistel liivi aladel liivi pärandi päeva, lindude äratamise püha. Liivi pärandi päeva rõõmsad tähistajad 24. III 2024 Iklas.      
Häädemeeste vallavalitsus

Mis saab soome-ugri rahvaste kirjandusest?

Võitluskaaslase, eeskuju ja sõbra Arvo Valtoni elutöö innustab soome-ugri rahvaste kultuuri eestvedajaid pingutusi ses vallas jätkama.

Filmiaasta 2024. Head, pahad ja keskmikud
Aasta kõrgeima kvaliteediga filmi „Brutalist“ meisterdas Brady Corbet. Arhitekt László (Adrien Brody) peidab seksuaalseid ja muid frustratsioone kaua leplike naeratustega. Ta naine Erzsébet (Felicity Jones) kurdab, et ei oska László lukke avada.     
 Kaader filmist

Filmiaasta 2024. Head, pahad ja keskmikud

Praegune maailmatootmise vorm ei erista enam ruume või aegu, vaid taandab ja segab kõik mingiks massiks.

Baltimaade kogemus on õpetlik ka teistele
Juris Kursietis: „Ma olen Baltimaade patrioot. Ma ei taha kuskil mujal või kellegi teise jaoks filmida“.      
 Toms Norde

Baltimaade kogemus on õpetlik ka teistele

Läti edukamaid filmilavastajaid Juris Kursietis, kelle „Suursugused“ jõuab üksikute seanssidega kinolevisse, räägib Baltimaadelt maailma filmikaardile murdmisest.

Modernistlik ruumikultuur ja disaineri vormimine
Kevadel täitub Eesti disainikoolkonna rajaja Bruno Tombergi sünnist 100 aastat. Seda tähistatakse meie tarbekunsti- ja disainimuuseumis suurejoonelise näitusega „Bruno Tomberg. Disaini leiutamine“.       
Paul Kuimet

Modernistlik ruumikultuur ja disaineri vormimine

Bruno Tomberg pani aluse Eesti disainiharidusele ja tema panus elab edasi tema õpilastes-mõttekaaslastes – tema rajatud koolkonna põhimõtete järgijates.

Tartu kogemused arhitektuurivõistluste korraldamisel
Pallase galeriis toimund arutelul „Arhitektuurivõistlused läbi aegade – miks ja kellele?“ osalesid ajaloolane Enriko Talvistu, arhitekt Liis Uustal, ja Tartu linnaarhitekt Jiří Tintěra.      
 Lilian Lukka

Tartu kogemused arhitektuurivõistluste korraldamisel

Arhitektuurikonkurss on vajalik, sest ruumi mõju on tugev ja see kandub põlvest põlve. Võrdselt tähelepanuväärsed on nii Siuru kultuurikeskus kui Raadi kortermajad.

Avardada ruumi inimeste peas
Ben Lewis: „Üks huvitav aspekt on see, et populistlikud poliitikud ei tunne häbi. Seega pole neid toetades vaja ka endal häbi tunda.“      
Elena Aulis

Avardada ruumi inimeste peas

Inglise näitekirjanik Ben Lewis: „Mõistan, miks populistlikud liikumised haavatavaid inimesi ligi tõmbavad. Need organisatsioonid tuginevad inimestega sideme loomisele, mitte niivõrd ideoloogiale.“

Raamat igasse varjendisse

Raamat igasse varjendisse

Hurraa! Eestikeelse raamatu juubeliaasta on alanud, vilgas pidutsemine käib juba mitmel pool, mis sest, et ametliku alguseni on veel kolm nädalat ärevat passimist. Sirp ei jaksanud neid kellalööke ära oodata,…
Viiesaja-aastane raamaturiiul 
Toomas Kiho
Akadeemia

Viiesaja-aastane raamaturiiul 

Raamaturiiul on tarbeese, mööblitükk, millest sõltub inimese saatuse juures kõige rohkem, sellega võistelda võib ehk ainult söögilaud. Tähtis pole muidugi mitte mööbliese ise, vaid see, mis on riiulil või…

Arnold Rüütel 10. V 1928 – 31. XII 2024

Lahkunud on president Arnold Rüütel, poliitik ja põllumajandusteadlane, üleminekuaja riigipea.
Arnold Rüütli 96aastane elutee kõneleb eesti rahva mitmepalgelisest saatusest. Isa tahtmine, et poeg õpiks põllumeheks, viis Arnold Rüütli koduselt Saaremaalt mandrile, kus põllumajanduse haridustee tipnes Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektori ameti ja siis Eesti põllumajanduse juhtimisega Tallinnas.
Läbi aastate kuulus Arnold Rüütel kohalikku tippjuhtkonda, kuid…

Luule Žavoronok 25. III 1933 – 2. I 2025

Luule Žavoronok sündis 25. märtsil 1933. aastal Pärnus, kuid viis aastat oma koolieast veetis ta küüditatuna Siberis. Oma õnnetuseks haigestus ta juba täiskasvanuna, 26aastaselt lastehalvatusse, mis pärssis tugevalt liikumist, aga ei röövinud temalt elurõõmu. 1960. aastal läks ta tööle Tallinnfilmi ja töötas seal toimetajana ligi 30 aastat, töö kõrvalt ka Moskvas kinoinstituudis…
Uus muusika tagasi- ja edasivaatavalt
Johtuvalt U: ansambli mullustest seinast seina ettevõtmistest oli aastalõpu lehvitus ja uue aastaarvu tervitus mitmekesiselt kirju.       
Raul Keller

Uus muusika tagasi- ja edasivaatavalt

Ansambel U: vana-aasta uue muusika kontserdi huvitavaks keskteljeks osutus kahe eesti helilooja Liina Sumera ja Liisa Hõbepapli looming.

Armastusega kirjutatud raamat otse Tartu südamesse

Armastusega kirjutatud raamat otse Tartu südamesse

Võib-olla kammitsebki Tartut armastusepuudus? Need, kes peavad linna juhtima ja otsuseid langetama, äkki ei armasta seda linna piisavalt ja päriselt nagu Juhani Püttsepp.

Korruptantide, pättide ja varaste suurima hirmu memuaarid
Kuigi lääne teadvuses on Aleksei Navalnõi ennekõike karismaatiline, pikka kasvu nägus siniste silmadega juht, ei positsioneeri ta ennast ise nii. Ennekõike vastandub ta populistlike liidrite eeskujuks oleva kõva mehe arhetüübile ning seab end hoopis nõndanimetatud nohikute poolele.      
 Jevgeni Feldman / CC-BY-SA-4.0 / Wikimedia Commons

Korruptantide, pättide ja varaste suurima hirmu memuaarid

Oma postuumselt ilmunud raamatuga „Patrioot“ jätkab Aleksei Navalnõi võitlust vaba, õiglase ja demokraatliku Venemaa nimel.

Põldroos ja pildi loomine
Näituse käivitav impulss on vastulause Põldroosi väidetavale „süsteemitusele“, muutlikkusele, stiililisele paljususele ning sellele arusaamale vastukaaluks tema loomingut läbivate kinnismõtete ja -kujundite kaardistamine.       
Stanislav Stepaško

Põldroos ja pildi loomine

Isegi kui paljud Põldroosi teosed mõjuvad visandliku või ekspressiivsena, on nende taga suhteliselt vähe stiihiat ja üsnagi palju refleksiooni, teadlikke valikuid.

Gita Teearu 11. I 1934 – 2. I 2025

Üheksakümne esimesel eluaastal lahkus meie hulgast graafik Gita Teearu. Ta sündis Sindis, 1940. aastal kolis pere aga elama Tallinna, kus ta lõpetas 1953. aas­tal VII Keskkooli. Töötanud paar aastat õmblustoodete kombinaadis, astus ta Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas graafika erialal 1962. aastal. Aastast 1958 oli kunstnik abielus graafik Ernst Kollomiga, perre sündis kolm…
Tähelendude sügis
Kris Kelvin (Mait Malmsten) tuleb Jaama nagu Ranevskaja, kes pöördub tagasi kirsiaeda – nad tulevad minevikku.      
Heikki Leis

Tähelendude sügis

Elmo Nüganeni dramatiseering ja lavastus eeldab, et vaataja on romaani lugenud ning oma vaimusilmas pidevalt tegevuse ja tegelastega kaasas käib, juurde mõtleb ja – mis peamine – juurde tajub.

Võrgutavalt helisev kaos
Angela Maasalu maalikeel on unenäoline: tema töödes sulavad kokku erinevad kehad, näod, värvid.      
Alana Proosa

Võrgutavalt helisev kaos

„Helisev muusika“ on maalinäitus kõigist neist kihtidest, mis moodustavad infoühiskonna valjult keerleva karusselli.

Kommentaar. Auhinnatundlik teater

Olen sellest puudujäägist kaheksa aastat tagasi korra juba kirjutanud1, aga kuna olukord pole vahepeal muutunud, siis üritan uuesti. Teatriaasta 2024 on äsja leidnud oma otsa ning kaugel pole ka teatrikuu märts, kui tolle aasta parimatele pärjad pähe pannakse või täpsemalt: antakse pihku klaaskuul, Ivo Lille loodud „Theodori silm“. Mullu lavale jõudnu kohta on ajakirjanduses…
Ujuda bio logose vetes
Näituse ainsad fotod paigutuvad pimedasse ruudustikku üksikute helendavate pikslitena, kehatute kogumite fragmentidena.      
 Stanislav Stepaško

Ujuda bio logose vetes

Kunstniku tööd otsekui liibuks oma kujuteldava modelli, järve, külge ning kasvaks temast läbi ja üle, embaks ja upuks sellesse.

Inno Salasoo 6. IX 1929 – 27. XII 2024

Pärast jõulupühi kutsuti Sydneys 96. eluaastal taevateele Inno Salasoo, teadlane ja eestluse hoidja Austraalias.
Inno Salasoo sündis 6. septembril 1929. aastal Tartumaal. Salasoode (kuni 1932 Sogenbits/Sogenpits) suguvõsa puhkepaik on Äksi kiriku kalmistul. Isa Hugo Salasoo, legendaarne arhivaar Eesti Arhiivis Austraalias, oli koolipoisina võidelnud Vabadussõjas. 1932. aastal kaitses Hugo Salasoo doktorikraadi farmaatsias. Enne Teist maailmasõda töötas ta…
Sirp