2025-42 (4066)

Sel reedel Sirbis
Esiküljel Itaaliast pärit teatripedagoog ja lavastaja Giacomo Veronesi
Piia Ruber

Sel reedel Sirbis

„Ruum, kus segadus ja selgus ilmnevad kõrvuti“, Madli Pesti vestles Giacomo Veronesiga
Jüri Valge keeleteadlasest Lauri Kettusest
Esimesed Eesti keeleteaduse päevad
Maarja Tüür, Maarja Gustavson, „Maastikuarhitektuuri väljakutsed kobarkriisis“
Margit Mutso vestles Oliver Alveri ja Mae Köömnemäega
Andrei…
Unenäoline lend ja öised tantsud
Silver Ainomäe on isiksus, kes otsib muusikas ja elus tähendusi ning soovib kõike teha täie pühendumisega.      
Rene Jakobson

Unenäoline lend ja öised tantsud

Kodupubliku ees oli pärast rohkem kui kümneaastast pausi rahvusvahelise haardega, praegu põhiliselt USAs tegutsev tšellosolist Silver Ainomäe.

Unistus odavamast linnast

Nädal aega on kogu maailma meedia rääkinud New Yorgis valimised ülekaalukalt võitnud 34aastasest Zohran Mamdanist. Aasta eest vaata et tundmatut noormeest on nii USAs kui ka Eestis tembeldatud kommunistiks ja nähtud temas ka demokraatliku partei uut tulevikulootust. Mamdanile andis hääle muljetavaldavalt 50,6% valijatest ning tubli kihutustöö tulemusena õnnestus tal tuua valima peaaegu kaks korda rohkem valijaid…

Siin- ja sealpool rahastuslävendit

Kultuuriministeeriumi juures tegutsev era- ja munitsipaalteatrite komisjon otsustas jätta Theatrum ilma senisest veidi üle 300 000 euro suurusest aastasest tegevustoetusest. Teatriauhindu ja riigi kultuuripreemiagi noppinud Theatrumil pole praegu kaalul üksnes järgmise aasta tegevus. Toetuse saamisel on oluline komisjoni hinnang eelmiste aastate tegevusele. Kui seda tegevust pole, väheneb ka tõenäosus edaspidi toetust saada. Negatiivse rahastusotsuse…
Ülikoolide akadeemilisest autonoomiast
Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon EUA hindab riike ülikoolide autonoomia neljale kategooriale tuginevate indikaatorite alusel ja koostab ülevaateid autonoomiat ohustavatest riskidest.

Ülikoolide akadeemilisest autonoomiast

Kas ülikoolidele on tagatud piisav akadeemiline autonoomia ja kas Eesti õigusruum pakub ülikoolidele akadeemilise vabaduse kui põhiõiguse piisavat kaitset?

Mis tekitab ja hoiab majanduskasvu?

Mida teha, et meile ei jääks pelgalt keskmine elatustase ning mujal tehtud uute kaupade ja loodud teenuste tarbimise rõõm?

Selle aasta Nobeli majandusauhind jaotati kolme teadlase vahel. Chicagos asuva Northwesterni ülikooli professor Joel Mokyri puhul märgiti panust tehnoloogilise progressiga saavutatava püsiva kasvu (mis erineb jätkusuutlikust kasvust) eelduste selgitamisel, College de France’i…
Kuidas võtta tõsiselt

Kuidas võtta tõsiselt

Antropoloogid ei suuda ikka veel teistsugust tõsiselt võtta. Seetõttu on vaja teha revolutsioon iganenud antropoloogias.

Sada aastat Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatut
Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatut on 100 aasta jooksul ilmunud 66 köidet.     
 Arp Karm

Sada aastat Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatut

Ainsa eestikeelse etnoloogiaalase regulaarselt ilmuva teadustrükise edasikestmine annab tunnistust selle teadusala tugevusest.

Ma olen päris kaua olemas olnud …
Näituse algust valvav triptühhon „Kolm: Kolmnurk. Ruut. Ring“ (1979), mille süžeeks on vaid valguse vaiksed üleminekud.    
 Roman-Sten Tõnissoo

Ma olen päris kaua olemas olnud …

Kai keskuses avanenud personaal, millega Sirje Runge kuuldavasti pärast pikka valulemist käed maalikunstist lõplikult puhtaks peseb, vaatab mõistagi tagasi tema loomingulise tee algusse. Ent pigistab ühe silma kinni.

Hullumeelsus Eesti vanemas kunstis. Raamistusprobleeme
Johannes Saal (1911–1964). Tartu vaimuhaigete meeste aed. Joonistus, 1949.      
Tartu Kunstimuuseum

Hullumeelsus Eesti vanemas kunstis. Raamistusprobleeme

Vanemas kunstis on ridamisi teoseid, mida oleks ehk huvitav vaadata autorite psühholoogilise või vaimse pinge, sisemiste painete, deliiriumide ja kummitavate nägemuste kontekstis.

Paberarhitektuuri võidukäik
,,Joonistatud paralleelilmad“ on toonud värske hingamise arhitektuurimuuseumi suurde saali ainulaadse ruumikujunduse, aga ka uue rõhuasetusega.      
Evert Palmets

Paberarhitektuuri võidukäik

Pascal Bronneri näitus ületab arhitektuuri ja kunsti piiri ning toob nähtavale selle osa arhitekti loomingust, mis pole projekteerimine.

Ruumimõte on alati arhitektiga
„Kui ma parajasti maju välja ei mõtle …“ on hoolikalt koostatud nostalgiline näitus, mis tuletab meelde, kui mitmekülgne on arhitekti loominguline eneseväljendus.     
Evert Palmets

Ruumimõte on alati arhitektiga

Arhitekti töö ei saa kunagi piirduda hoonete tehnilise projekteerimisega. Ilma põhjalike mõtte- ja vormiotsinguteta on tulemuseks vaid keskpärasus.

Sõnateatri avamine, tammepuust langeva käbiga
„Avamise“ naeru vahele mahub mõndagi valusat. Peanäitejuht – Uku Uusberg, Vana näitleja – Egon Nuter.   
  Siim Vahur

Sõnateatri avamine, tammepuust langeva käbiga

Uku Uusbergi autorilavastuste süsteemiga haakub „Avamine“ isegi magusamalt kui Tallinna Linnateatri uue maja avamisega, ehkki sellele sündmusele viidatakse lavatekstis omajagu.

Meie, normaalsed
Merricki (Johannes Richard Sepping) loomast inimeseks saamine ja dr Treves’i (Imre Õunapuu) teadlasest hulluks minemine on kaunis teatraalne paralleel ja tasakaal.    
 Kalev Lilleorg

Meie, normaalsed

„Elevantmees“ on mitmekihiline lugu, mis tõukab tundliku vaataja mõtted vastukäivatele ja häirivatele radadele nii ühiskonda puudutavalt kui ka omaenese siseilma sees.

Koosolemise talumatu kergus
Rūta Ronja Pakalne on lavastusega „The Space Between Us Is Not Empty (Ruum, mis hoiab – kaugus, mis puudutab)“ suutnud inimtunnete tihnikut täpselt tabada. Laval Maryn-Liis Rüütelmaa ja Juulius Vaiksoo.     
Kris Moor

Koosolemise talumatu kergus

Suures osas lavastusest „The Space Between Us Is Not Empty (Ruum, mis hoiab – kaugus, mis puudutab)“ pühendutakse helgusele ja põhjatule tänutundele, mis kaasneb koosviibimise ja üksteise hoidmisega.

Retk perekondlike mälestuste rajal
Carla Simón: „Perekonda ei saa valida, suhted on pikaajalised ja pika ajalooga. Nendes on nii armastust kui traumat. Ja saladused on kinematograafilised.“    
 Pressifoto

Retk perekondlike mälestuste rajal

Carla Simón: „Kaheksakümnendad olid Hispaanias nii tähtsad, aga me pole sellest eriti rääkinud, kuna sellega kaasnes ka palju hingevalu.“

Valentin Kuigi mälestuseks

Olime Valentiniga sõbrad 1972. aastast.
1975. aastal tegime koos diplomitööna filmi „Löö vastu“, millega ta lõpetas edukalt Moskva filmikooli ja tuli Tallinnfilmi tööle noore filmilavastajana. Lavastajana ei hakanud ta aga tööle niipea, sest mõtles välja üha uusi lugusid ja parandas muudkui teiste stsenaariume.
Tallinnfilmi stuudio oli siis Pöögelmanni/Kaupmehe tänaval kesklinnas. Ja pärast tööpäeva kõndisime sealt koos Mustamäele…
Ühe rahvusmüüdi purunemise lugu
Mati Alaver tunnistab intervjuus Anu Sääritsale esimest korda, et vahendas dopinguarsti kontakti sportlastele, aga mitte enda seotust skandaaliga.     
 Kaader filmist „Kindral“

Ühe rahvusmüüdi purunemise lugu

Alaveri-Veerpalu juhtumi käsitlemiseks võinuks spordidokkidesse leida inimese(d), kes teavad midagi rahvusmüütidest või kultuuriantropoloogiast.

Mis on ühist tõlkimisel ja kudumisel?

Mis on ühist tõlkimisel ja kudumisel?

Vestlus luuletõlkeauhinna laureaadi Anna Verschiku ja toimetajaauhinna laureaadi Katrin Kerniga

Debüüdiauhinna kandidaadid 2025

Selgunud on Betti Alveri kirjandusauhinna tänavused kandidaadid. Auhinna pälvib kahe hingedepäeva vahel luule- või proosavallas ilmunud parima debüütteose autor.
Piret Eesmaa, „Hiirekõrvul“ (hapax legomenon)
Kalev Kerge, „Kaose väli“ (Eesti Raamat)
Kerttu Kirjanen, „Haav(atav)“ (Hea Lugu)
Riste Sofie Käär, „Aps!“ (Puänt)
Kristi Küppar, „Tei tuu tii“ (Kristi Küppar)
Johanna Roos, „Tsükkel“ (Kastani Tänava Kirjastus)
Žürii arutelusse tõi elevust Toomas Kiho esimene luulekogu…

Raamatuaasta vastandid

Me elame kummalises paralleel­reaal­suses.
Ühelt poolt me kinnitame oma keele ja kultuuri usku. Ajaloolise raamatuaastaga tähistame eesti rahva liikumist valguse, vabaduse, humaansuse poole. Sellel on ülev ja sakraalne, isedust puudutav mõõde. Meie põli on paremaks läinud, me ise paremaks saanud. Tahame sellel elusamuse teel edasi minna, üha enam iseneda.
Kahelt teiselt poolt aga näeme, kuidas orjapidajate diktatuur sülitab…
Raamatuvahetus 
Ott Puumeister, semiootik 
Erakogu

Raamatuvahetus 

Raamatuid ei loeta niisama lõbu pärast. See moodustab osa ainevahetusest. Lapsena ja noorena oli mul üsna aeglane ainevahetus, olin võrdlemisi jäme, pikaldane ja hõre (lugeja). Võib-olla õnnestus seedida paari kuu jooksul üks…

Esiküljel tšellosolist Silver Ainomäe. Foto Piia Ruber.

Teadus

Kirjandus

Kunst

Muusika

Film

Arvamus

Arhitektuur

Lõpulugu

Sotsiaalia

Teater

Raamaturiiul

Sirp