Vadi mudimised
Urmas Vadi kogumiku kuut näitemängu ühendab tugevalt kirjanduslooline taustamuster: valdav osa neist on nn kirjanikunäidendid, mille keskmes üks tuntud eesti literaat.
Laine, mis ei tulnud
Erakondade ja meedia pingutusi eirates ajasid valijad volikogude valimistel ikka kohalikku asja.
Ilmajäetust võimendab hoolimatu ruum
Toompeal komandandimajas toimus haridusrändega seotud arenguseire seminar, kus esitleti mitut uuringut. Pole just üllatav, et kergem on koolivalikut teha, kui oled jõukam, elad hästi korraldatud bussiühendusega varustatud linnalises piirkonnas. Lisaks kasvatab ilmajäetus enesele koheva saba – kehvemad majanduslikud võimalused ei lase…
Teatripettumus ei hüüa tulles
Jäädvustus kui millegi ajalukku kirjutamine
Kultuurikommunikatsiooni keskmaal pole just liiga palju kohti pika, kompetentse, süveneva arvustuse ja ülevaateartikli avaldamiseks. Ometi on seda sorti refleksioon kultuuriprotsessis eluliselt vajalik.
Küll ta suhkru ja moosiga läheb
„Juulikuu lumi“ äsab laiskadele loojatele, kes publikut ära kasutavad, esitades pseudointellektuaalset loba ja tehes näo, et tegemist on šedöövriga.
Jafar Panahi elukestev võitlus Iraani režiimi vastu
Cannes’i Kuldne Palmioks ja teised „Lihtsalt ühele õnnetusele“ antud auhinnad on vaid aseaine – lavastaja Jafar Panahi tegelik siht on vaba ja inimõigusi austav Iraan.
Keelelised kohtumised
Lõuna-Korea režissööri Hong Sang-soo hiljutisim film „Reisija vajadused“ on minimalistlik ja selgeid seoseid eirav teos, mille kandvaks elemendiks on keelepoeesia.
Vikerkaare lõpus on Šveitsi panga konto
„Uus raha“ ei pane tegelastele kaasa tundma, kuid kutsub esile palju mõtteid raha kõikvõimsusest. Raha keele kõla summutab kõik muu.
„Kalamaja bluus“ ulatab pehme käe
Ajastu vaim ilmutab end „Kalamaja bluusis“ loomulikult ega püüa liialt palju teemasid ette kahmata.
Euroopa tõusev täht
Hiljuti pälvis Uue Euroopa Bauhausi tõusva tähe auhinna Kopli rahvamaja kogukonnahoov kui hea näide, kuidas asukaid kaasata ja juba kasutatud ehitusmaterjali väärindada.
Olümpiamängude kujundatud linn
John Gold: „Kuigi olümpialinnad võivad pealtnäha olla väga erinevad, on nende põhiprobleemid üllatavalt sarnased.“
Uue suurhalli ehitamise ettevalmistused on alanud
Ka arhitektuuriliselt oluline linnahall ei asendaks 15 000 inimesele mõeldud suurhalli ehitamise vajadust, kuna see ei vasta tänapäeva kontserdiproduktsioonide ruumilistele ja tehnilistele tingimustele.
Arvo Pärdi mõttemaastikud
Konverentsil, mille keskmeks Pärdi mõttemaastikud, toodi esile mitmeid uusi uurimissuundi, eeskätt semiootika vallas, kuid värske pilguga vaadati ka varasemaid käsitlusi.
„Credo“ kolmes võtmes
Arvo Pärdi juubeliaastal on avanenud tavapäratu võimalus kuulata korduvalt ka neid teoseid, mis muul ajal kontserdikavadesse nii sageli ei jõua.
Kompromissitu ja heas mõttes veider
Kümnenda helikunsti- ja muusikafestivali „Üle heli“ mitmekesine programm viis kuulaja helikeele ja tähenduste piirimaile.
Peeter Tulviste – mees, kes mõtestas Eestit
28. oktoober on humanisti, intellektuaali, akadeemilise mõtleja, riigimeheliku tegutseja ja teadusjuhi Peeter Tulviste 80. sünniaastapäev.
Inimene masina ees. III
Tehisintellektil on niisamagi piisavalt ebameeldivaid omadusi – pole vaja sellele jumalalaadseid võimeid kujutleda.
Intellektuaalne mõte, südametarkus ning käsi teevad koostööd
„Conrad Dellingshuseni joonistatud maailm“ on raamat XVI sajandi irdpiltidest, mis sündinud sõna kõrvale – tekstide äärealadele, paberi servale Eestimaal.
Kuidas purunevad mudelid, mis on lubanud uusi aegu
Erinevalt paljudest naaberriikidest on Boliivia põlisrahvad oma organiseerumise ja poliitilise surve abil raputanud kogu ühiskonda.
Kõige ilusam keskmine sõrm patriarhaadi pihta
„Neist ilma jäädes saab minust tervik“ on poliitiliselt laetud teemade kiuste pigem poeetiline kui vihane näitus.
Laskumine õõvaorgu
Krõõt Kukru näitusel „Elutuba“ tundub kõik ilus ja helge, kuid selle kõige all peituks nagu mingisugune oht, mis ei ilmuta end ka siis, kui pealispinda üksjagu kaua kratsida.
Ei jõua vilju kokku korjata
Kõrvuti asetsedes näitlikustasid kaks sama tüüpi näitust hästi seda, mismoodi ühine vaimustus (võlu)aias käimisest ei garanteeri alati üht ja sedasama saaki.
Kirjutamine kui tõlkimine
Miks eelistab osa kirjanikke end väljendada emakeele asemel muus keeles? Mõnele pakub rännak võõrkeeltes rikastava kogemuse, mõnel aitab ellu jääda.
Trời ơi! Ehk jummel küll, kui hirmsas ja armsas ilmas me elame
Kim Thúy romaan „Em“ ei ole pelgalt kahe Saigoni orvu lugu, vaid Vietnami sõja üleelanute mälestuste kaleidoskoop.
Luule ilu ja metafoor
Jorge Luis Borgese „See värsikunst“ võtab kohe alguses tuurid üles ja sööstab paigalt nagu Apolloni kont.
Maret Maide 30. IX 1942 – 15. X 2025
Maret Maide sündis 1942. aastal Tallinnas ja lõpetas Viru-Jaagupi keskkooli 1961. aastal. Kõrghariduse omandas ta 1974. aastal Tartu Riikliku Ülikooli romaani-germaani keelte ja kirjanduse erialal.
Maret sai kirjastamiskogemused kirjastusest Valgus, algul korrektorina, hiljem peatoimetuses toimetajana. Ajal, mis soodustas uute kirjastuste teket, otsustas ka…
Raamatutornid kõrguvad taeva poole
Raamatud teevad maailma paremaks
Kafka väitis, et inimene peaks end kinnisideedel juhtida laskma. See on hea nõu – ja mitte ainult raamatute lugemise puhul.
