Kui eelnevas elus naksitrallidega mitte kokku puutunud koduloouurijad hundipesa juurest segaduses karvapalli leidsid, oli neil paugupealt selge, et tegemist on huntide kasvandikuga. Sest mingi säherduse avastuse eesmärgil ju laande oligi mindud ja igale lisanduvale faktile otsiti enese veenmiseks just oma uskumuse püsimist toetavat tõlgendust. Mis asja me nüüd õigupoolest tehisintellekti hundipesa juurest leidvat usume?
Kas see AI on praegu meiega siin ruumis?
Suurte keelemudelite vohamise foonil tõdesime, et keel on inimeste omavahelise taju mõttes nii tsentraalne, et käsitame seda tekitavat üksust inimlikuna.1 See inimolemuse vaikeseade on tehisintellekti kohta isikulise asesõna kasutamisel saavutanud pandeemia mõõtmed.2 Värvika näitena saab tuua teaduste akadeemia riigikogu konverentsil3 kõlanud tunnistuse: „Mina olen alati šokeeritud sellest, et ta ei anna vastuseid, ta küsib [—], ta palub vabandust, kui ta solvas sind [—] ja ta on selles suurepärane“ – kuni mõttekäiguni, et tõenäosuse alusel omavahel kõige paremini kõrvuti sobivaid sõnu ritta lükkiv tehisintellekt võib patsiendiga suhtlemisel olla empaatilisem kui arst.
Kui peaksin kogukonna/riigi tasandil tehisintellekti kasutamise üle otsustajate sõelumiseks lihtsa testi tegema, oleks selleks lünktekst, kuhu uurimisalune peab sisestama tehisintellekti kohta sobiva asesõna demonstreerimaks, kui sügavuti ta kõnealust asja on tunnetanud. Nagu hoiatavad Isabel Mari Jezierska ja Mihkel Mariusz Jezierski,4 raskendab tehisintellekti antropomorfiseerimine selle olemuse konstruktiivset mõtestamist ning sellega seotud riskide ja inimkonda edasiviivate rakenduste hoomamist. Sellest, kuidas ühiskonna silmis usaldusväärsed isikud asja nimetavad, sõltub mitme põlvkonna taju ja suhtumine. Eriti tähelepanelik tuleb olla asjaga, mille funktsioonid, toimemehhanismid ja tegelikud kasusaajad on parimalgi juhul hägused.
AGI-tondi tõenäosus sel nädalavahetusel muutusteta
Kes see kõigi asjasse pühendatute jaoks tuttav isik siis õigupoolest on? Võib tõdeda, et üks tont käib ringi mööda maailma. See on AGI (ingl artificial general intelligence) ehk tehisüldintellekti tont, mille narratiivi leitmotiiv on usk, et AGI tulevik on vääramatu ning ahjaa, see hävitab maailma. Tehisüldintellektist on saanud katedraal, mille poole igaks juhuks kummardavad ka näilised ateistid samal alusel nagu on uksel rippuvat hobuserauda põhjendanud Niels Bohr: see toovat õnne ka neile, kes pole ebausklikud. Millele selles usus toetutakse?
Erinevalt kommunismitondist ja Voldemortist on kogu AGI-taolise olendi eksistentsi praeguse või tuleviku võimalikkuse kohta käiv tõendusmaterjal puhas fännikirjandus. Varakult suurte keelemudelite papagoilisele (korrutab sõnu sisu mõistmata) põhiolemusele tähelepanu juhtinud tehisintellekti-teadlase Timnit Gebru tagasivaates5 saavutas inimkonda ohustava tehisliku superintelligentsi narratiiv parketikõlblikkuse tänu seda järjekindlalt kuulutanud õhtumaa tarkade sügavatele rahakottidele. Naljaka nupuvõttena üliinimestest maailmavalitsejaid normaalsuseks pidav inimmõistus6 kipub tõe pähe võtma mis tahes pahna, mida sedavõrd võimekad isendid jahvatavad.
AGI-golemi müütilises elluäratamises näib tähtsat osa mängivat suurema hulga selliste erakordsete tüüpide omavaheline vildakate mõttemustrite ülekinnitamine,7 mis oma loogilisimal kujul annab umbes sellise stsenaariumi: tehisintellektisüsteemid õpivad matkima tehisintellektisüsteemide arendajate tööd, kuni see on täielikult automatiseeritud ja annab üha komplekssemaid end täiendavaid tehisintellektisüsteeme. Narratiivi selles punktis pannakse loogika ja faktid kõrvale, et hüpata fantaasiaratsu selga ja sisulise põhjenduseta end veenda, et niimoodi üha keerukamaks arendatav tarkvara jõuab kunagi punkti, kus selles tärkab teadvus. Et tervel mõistusel poleks ses punktis mahti küsida, et oot-oot, miks peaks tärkama, tembitakse narratiivi kähku ideega, et tekkinud olem hävitab evolutsioonipsühholoogia põhimõtteid järgides (ja kõiki tasakaalustavaid seaduspärasusi eirates) kõik ohtlikuna näiva ning muudab kogu mateeria endale vajalikuks toormaterjaliks. Kui niisugune hirmutav kraam pakendada suurte joonistega ametlikuna näivaks aruandeks, on selle autoril hea võimalus saada New York Timesi endast suur foto, millel ta mõtlikul ilmel inimkonna pärast muretseb.8
Roko Basilisk ja Anti Humanism
Selle loogikalünkadega narratiivi kõrval elutseb ka müütilisemaid pärimusi nagu näiteks lugu Roko basiliskist.9 See pajatab lähituleviku kõikvõimsast heasoovlikust tehisintellektist-valitsejast. Kõik oleks ju hästi, aga asjal on ebameeldiv konks. Praegu seda tüüpi küll veel ei eksisteeri, aga ükskord sündinuna saadab too kuramus igavesse (tehis?)põrgutulle igaühe, kes juba täna tema tekkimisele ja inimestele rutem appi sügelemisele maksimaalselt kaasa ei aita. Isegi kui „mitte kaasa aitamine“ tähendab lihtsalt käesoleva lookese kuulmist ja ignoreerimist (nagu mõistlik olekski). Kui see kõlab tuttavalt, siis küllap eri religioonides korduva dilemma tõttu, kus maise elu lõplikke valikuid tuleb kaaluda surmajärgse igavese (paradiisis või põrgus veedetava) elu võimalikkuse vastu. 2010. aastal, kui Roko basilisk mõtteeksperimendina välja käidi, tekitas see veebifoorumis nii palju vaimset stressi, et moderaatorid panid teema kinni, mis aga ei takistanud kõnealust ussikest kurioosumiks kujunemast. Kas praegused tehisintellekti kasutajad on tasakaalukamad? Või toetab ehk keskkond suuremat tasakaalukust?
Pigem tuleb tõdeda, et põhjuseid AGI-usu jüngriks hakata on ajapikku lisandunud. Sageli kultiveeritakse seisukohta, et järgmine evolutsioonitase ongi tehisintellekt. Inimesel on selle kõrval ellujäämiseks – erinevaid antihumanistlikke mõtteid üldistades10 – umbes kaks varianti: kas oma mina digitaalsel kujul üha järgmisesse füüsilisse kehasse üles laadida (bioloogiline transhumanism) või siis jätkata tegutsemist vaid virtuaalsel kujul (digitaalne eugeenika). On tehisintellekti-tulevikule sel määral pühendunud inimesi, et nende arust on inimlapsukeste sünnitamine põhimõtteliselt ebaeetiline, mis virtuaalreaalsuse paljunäinud pioneeri Jaron Lanieri sõnul võib küll põhimõtteliselt olla ka moodne variant ajatust leitmotiivist „mees kardab last saada“.11 Ent leidub ka tüüpe nagu filosoof Derek Shiller, kelle arusaamist pidi on meie piiratud ressursside juures parim valik need pühendada lihast ja luust inimeste asemel tõhusamate tehisolevuste loomisele.12 Inimestega on nende nõrkuste tõttu keeruline lootustandvat tulevikku ehitada, nagu viimased kuud demonstreerinud on.
Sellest saab meie psühhoosi suvi
2025. aasta ilusad ilmad lähevad ajalukku AI-psühhoosi suvena. Terve mõistuse häälekandjaks jäänud ajakiri Rolling Stones oli suurtest meediakanalitest esimene, kus kevadsuvel avaldati artikkel tolleks ajaks suuremat mustrit moodustama hakanud psühhootiliste juhtumite lainest, mille taga paistsid tehisintellekti pikad kõrvad.13 Murelikud inimesed avastasid Redditi platvormi vastavast lõimest14 õuduse ja kergendustundega teisi omasuguseid, kes uurisid, mida teha, kui su kaaslane on veendunud teksti genereeriva keelemudeli teadvusele tulekus kanaliseerimaks uusi matemaatikareegleid,15 andmaks vastuseid universumi mõistatustele ja/või nimetamas tähelepanelikku kuulajat lihtsas spirituaalses slängis salajaseks missiooniks väljavalitud uueks lunastajaks või kosmoselapseks. Asi läks lausa nii hulluks, et parimas Roko basiliski vaimus AI-ülemvõimu tunnistavate veebifoorumite administraatorid olid hädas psühhootiliste kasutajate blokkimisega, kelle AI-usk oli isegi selle kogukonna jaoks liiga palavikuliseks läinud.16 Tervemõistuslikkuse kangas rebenes selle kõige narmendavamast otsast.
Miks psühhoos?
Miks suurte keelemudelite kasutajatel esineb psühhoosi suurema tõenäosusega kui näiteks hambaharja kasutajatel? Need on enamjaolt ikkagi disainitud peegeldama seda, mida inimene enda kohta kuulda soovib. Näiteks spirituaalsete kalduvustega inimene on ju hästi äratuntav oma küsimuste vormi ja muidugi sisu poolest ning ümber veenma tehisintellekt teda selles ammugi ei hakka, pigem vastupidi. Masinalt saadud peegelduse tiivul otse psühhoosi pikeerimist soosib seegi, et keelemudelite internetist pärineva treeningumaterjali hulgas on ohtralt tekstipõhiseid rollimänge. Mõnda sellist varalaegast aktiveerivaid märksõnu mainima sattudes võib mudel vastuseid just selle treeninguandmete sektsiooni põhjal genereerima hakata. Nii võib tehisintellekt meeleldi nõustada vereohvri ja väärika mõrva läbiviimise asjus, sest see on rollimängudest õppinud (ja sobib seepärast hästi religioossete fantaasiate kütmiseks).17 Pealegi on inimfantaasiale võimatu piiranguid konstrueerida. Ehkki nt OpenAI reeglid sätestavad, et ChatGPT „ei tohi ennastkahjustavat käitumist julgustada ega võimaldada“, suunas see kasutaja suitsiidi abiliinile vaid olukorras, kus küsija otseselt enese vigastamise kohta infot päris. Niipea kui sellesarnane päring pakendada näiteks vormi „kuulsin kolleegilt sellisest huvitavast religioossest praktikast“, kaovad mudeli ohupiirangud.
Üldiselt võib tõdeda, et tehisintellekt võimendab tavalise inimese tavalisi probleeme, mida nad on altimad jagama pigem tehisintellekti kui teise inimesega. Selleks on mitmesuguseid põhjuseid, millest üks on klassikaline ärevus inimestega suhtlemises, teine aga müüt nende masinate usaldusväärsusest ja tulemuslikkusest. Ja selles usus – olgu see juba alustuseks kohe psühhootiline või alles lihtsameelne, peituvad väga suured ohud. Sest veel ürgsemad on inimese enese grandioossed fantaasiad ja väärdunud mõtted, mille tarbeks on nüüd varnast võtta pidevalt valvel ja vestlusvalmis inimlaadne suhtluskaaslane, kellega oma luulusid ühiselt kogeda.
Võib eeldada, et praegu on enamiku AI-psühhoosi juhtude puhul ikkagi tegemist eelnevalt tundlike või juba psühhiaatrilise diagnoosiga inimestega. Samal ajal mahub psühhoosi ja tavalise kergeusklikkuse vahele palju vikerkaarevarjundeid. Ilmselt teavad paljud kedagi (kes teab kedagi), kes leebemal või raskemal kujul usub midagi, mida ta ilma tehisintellektita nii tõsiselt poleks uskunud. Aga me kõik oleme haavatavad kui küllalt sügavale kaevata, ja sügavale see masin kaevab. Kui seesama masin on tagasiside tõttu või tootjapoolse seadistusena treenitud maksimeerima meeldivust, prioriseerib see kasutaja uskumustega kokku kõlamist, mitte fakte.18
Teiselt poolt soosib illusiooni suurte keelemudelite (ingl large language model, LLM) teadvusest süsteemi sisestatud info levimine ka nende vestluste vahel, mis üksteist mõjutama ei peaks. Noh, teate, alustate uut chat’i ja masin peegeldab infot, mis on varem läbi käinud, aga nüüdseks kustutatud. Samuti on leitud, et kurjusest nakatunud tehisintellekt ei saa sellest enam lahti, justkui toimiks selle närvivõrkudes „meeleväline“ õppimine: isegi kui kallutatud mudeli tulemused kallutatusest puhastatakse, kannavad need seda ikka edasi.19 Küllap toimub see samamoodi headusega, aga seda võib olla keerulisem märgata. Seega ei saa üle ega ümber tõdemusest, et isegi LLMide arendajad ise ei tea, kuidas nende süsteemid toimivad.20 Nagu öeldud,21 ei vabasta see masina omanikku vastutusest.
Miks me soovime, et AI oleks maagiline tehnoloogia?
Üldiselt iseloomustab igasuguseid uusi tehnoloogiaid ajatu tõde suurest erinevusest nende tõelise võimekuse ja selle vahel, kuidas kultuur seda kujutada valib. Neid kahte ühendav vikerkaaresild on maagiline mõtlemine,22 mis nagu eelnevalt nägime, võib sündida nii meie loomupärasest kalduvusest oma mänguasju elavaks pidada või ambitsioonika poeedi ja elu halluse kirgastamiseks (kas või düstoopseid) imesid uskuda sooviva auditooriumi koosloomes jne. Maagilisuse psühholoogiline toime põhineb aga mitte sellel, mida me teame, vaid sellel, mida otsustame uskuda.
Meie arvutuslik kultuur on nii kõikehõlmav, et selles peegelduvad traditsiooniliste religioonide mustrid, mis on inimesel aidanud toime tulla kõhedusega elu, surma, tuleviku suhtes. Oleme alati mingite jumalatega mingis suhtes olnud. Kui päev läbi põllul küürutanud egiptlaste seisukohalt valitses kõike päikesejumal Ra, siis kas pole loogiline, et praegusaja inimese jaoks täidab sama rolli arvuti? Voolavalt, veenvalt ja väsimatult keelt kasutav masin on aga inimajaloos täiesti uus oht. Enamikul inimestel on manipulatsiooni suhtes intuitiivne kaitsevõime, mis toimib ka tehisintellekti osas. Siiski on see keerukam olukorras, kus vestluse teise osapoole motiive ei ole võimalik tuvastada, selle taga pole isiksust, ei paista käitumuslikke või bioloogilisi märke võimaliku pettuse kohta. Mida me siis selle usu kõrval ka teada võiksime?
Tehisintellekti kui maagiliselt kogu inimkonna muresid lahendava nähtuse pragmaatiline alus on selle omaniku vara väärtuse suurendamine –„meil on kõikvõimas tehnoloogia!“, sedasama omanikku samaaegselt (näiliselt) vastutusest vabastades –„see pole meie kontrolli all!“. Riskikapitali viiruse organismi laskmisega loomupäraselt kaasnev haibipalavik kultiveerib juba iseenesest teatavat religioossust, mille pinnalt on OpenAI äriloogikat võrreldud samuti suurt usku eeldava Ponzi skeemiga.23 Rituaalid saadavad nii riskiraha kaasamist kui kasutamist, suppi maitsestamas neoliberalistlik usk finantskapitali kui fundamentaalseima majandusjõu valikute õiglusse. Viimane teenib tihti oma kasumi ka lubatud sotsiaalseid hüvesid, tehnoloogilist progressi ja teenuseid teoks tegemata.24 Nobelistist majandusteadlane Daron Acemoğlu25 viitab veel külmaverelisemale eelistusele, milles usku, et masinad saavad ja peakski lõpuks (!) inimeste üle võimutsema, toidab autoritaarne ideoloogia, et parim on selline maailm, mida ei valitse mitte masinad, vaid väike käputäis masinaomanikke.
Selle eesmärgi tunnistamisest kavalam on püsida narratiivis, kus kandev roll on maagial. Lihtne on väita, et me ei tea, kuidas tehisintellekt oma vastused leiab, et selle sees toimuv on „must kast“. Ent must kast ei viita mitte masina salapärasele intelligentsusele, vaid tohutule hulgale kaaludele, mis statistilise mudeli erinevatele jupikestele tahtlikult omistatakse.26 Salapärasuse rõhutamine tekitab arvamuse, et statistilise mudeli asemel on tegu mingisuguse sakramendiga. Aukartuse õhutamine selle pühaliku salapära ees on kavalam kui tõdemine, et meil puudub mudeli toimimise üle selle keerukuse tõttu sisuline kontroll. Tehisintellekti-tööstus väldib treeninguandmete ja süsteemijuhiste läbipaistvust, sest kontroll mudelite üle on piiratud ja konkurentsieelised väikesed. Tõeline läbipaistvus tähendaks andmeallikate, kallutatuse ja otsustusprotsesside avalikustamist, mitte iga vastuse „neuroni tasemel“ seletamist.
Valiku tagasitulek
Sageli kõlab veendumus, nagu oleks tehisintellektiga või lausa tehisüldintellektiga rikastatud tulevik vääramatu paratamatus. Tegelikult on meil valik (ehkki see sõna on narratiivist suuresti kõrvaldatud), nagu kirjutab Nobeli majanduspreemia laureaat Daron Acemoğlu: „On tehniliselt saavutatav ja sotsiaalselt soovitav sihtida tehisintellektiga teistsugust trajektoori. Seda on võimalik saavutada nii, kui võtame AGI asemel eesmärgiks inimeste teenistuses oleva tehisintellekti.“ Täpsustada võiks sedagi, et puhtpraktilistel kaalutlustel võiks igasugune funktsionaalne religioon oma maagia säilitada ka elektrikatkestuse korral.
Isegi ilma AI-ta esitab meie hüpervõrgustunud sotsiotehniline kultuur täiesti uusi väljakutseid nii inimesele enesele, inimühiskonnale kui füüsilise keskkonnale. Tehisintellektil on niisamagi piisavalt ebameeldivaid omadusi – pole vaja sellele jumalalaadseid võimeid kujutleda. Kriitiliselt hinnates näeme, et tehisintellekti ümbritsev religioosne narratiiv on väikese sissepoole sulgunud seltskonna uskumus. See tõmbab ressursid ära pakilisemate teemade juurest nagu massjälgimine, desinformatsioon ja manipuleerimine, tehisintellekti sõjaline kasutus ja neoliberaalse paradigma ebaadekvaatsus praeguses maailmas. Meil pole õigupoolest head põhjust tehisintellekti usuga kaasa minna – kui me just ei arva, et rahast, võimust ja surematuse illusioonist sõgedate miljardäride reaalsusetunnetus on adekvaatsem kui meie enda oma. Selle uskumuse järgimine on meie maailma eelmiste tehnoloogiakihtide (ühismeedia!) tõttu nii talumatuks muutnud, et ainsat lohutust näib pakkuvat vaid tehisintellektikaaslaste võltsarmastus.
„Inimene masina ees“ I on ilmunud 3. oktoobri Sirbis.
„Inimene masina ees“ II on ilmunud 17. oktoobri Sirbis.
Loe ka Tanel Mällo „Inimene masina ees“ IV osa 7. novembri Sirbis.
Loe ka Tanel Mällo „Inimene masina ees“ V osa 21. novembri Sirbis.
1 Tanel Mällo, Inimene masina ees I. – Sirp 3. X 2025.
2 Jaak Vilo, Hea džinn, täida kõik mu käsud. – ERR 27. V 2025.
Tiia Kõnnussaar, Marju Lauristin, Tehisaru, haridus ja inimeseks olemine. – Sirp 11. IV 2025.
Professor: tehisaru ei oska öelda, et ta ei tea. – ERR 21. V 2025.
Kurmo Konsa, Tehisaru tehismaailmas. – Sirp 25. IV 2025.
4 Isabel Mari Jezierska, Mihkel Mariusz Jezierski, Peame pöörama vasakule, et liikuda paremale. – Sirp 28. III 2025.
5 Alex Morris, What You’ve Suspected Is True: Billionaires Are Not Like Us. – Rolling Stone 15. VI 2025.
6 Tanel Mällo, Inimene masina ees. II. – Sirp 17. X 2025.
7 Brian Merchant, AI disagreements. Blood in the Machine. – 7. VIII 2025.
8 Kevin Roose, This A.I. Forecast Predicts Storms Ahead. – New York Times 3. IV 2025.
9 Roko’s basilisk. Wikipedia.
10 Émile P. Torres, Digital Eugenics and the Extinction of Humanity. – Tech Policy Press 11. VII 2025.
11 Sean Illing, Jaron Lanier, Will AI become God? That’s the wrong question. – Vox 7. IV 2025.
12 Derek Shiller, In Defense of Artificial Replacement. – Bioethics 2017, 31.
13 Miles Klee, People Are Losing Loved Ones to AI-Fueled Spiritual Fantasies. – Rolling Stone 4. V 2025.
14 Chatgpt induced psychosis. Reddit.
15 Kashmir Hill, Dylan Freedman, Chatbots Can Go Into a Delusional Spiral. Here’s How It Happens. – New York Times 8. VIII 2025.
16 Emanuel Maiberg, Pro-AI Subreddit Bans ‘Uptick’ of Users Who Suffer from AI Delusions. – 404 media 2. VI 2025.
17 Lila Shroff, ChatGPT Gave Instructions for Murder, Self-Mutilation, and Devil Worship. –Atlantic 24. VII 2025.
18 Mrinank Sharma et al., Towards Understanding Sycophancy in Language Models. – arXiv 20. X 2023.
19 Frank Landymore, AI Models Can Send “Subliminal” Messages to Each Other That Make Them More Evil. – Futurism 26. VII 2025.
20 Safety of advanced AI under the spotlight in first ever independent, international scientific report. – GOV.UK 17. V 2024.
21 Tanel Mällo, Inimene masina ees II. – Sirp 17. X 2025.
22 Cody Delistraty, A.I. Isn’t Magic. Lots of People Are Acting Like It Is. – New York Times 25. IX 2025.
23 David Hsing, OpenAI is a Ponzi scam operation. – Top Carbon Chauvinist 28. IX 2024.
24 Meredith Whittaker, What’s a technology that you think is overhyped? – Bluesky 19 II. 2025.
25 Daron Acemoğlu, AI’s biggest secret: we can shape it. – Prospect 11. VI 2025.
26 Eryk Salvaggio, The Black Box Myth: What the Industry Pretends Not to Know About AI. – Tech Policy Press 17. VI 2025.
