Lavastuses „Poiss, kes nägi pimeduses“ avatakse õrnalt ja seejuures ausalt teemad, millest paljud õnneks midagi ei tea, aga räägitakse ka asjadest, millest teatakse rohkem kui tahaks.
Esimees Mao ajal seljatas Hiina varblased, teisel poolajal läheb vastupidi.
Rasa Bugavičute-Pēce näidendi rikkust kinnitab asjaolu, et kahes riigis ja kolmes keeleruumis valminud lavastused on lüürilis-mõtlikult tundetoonilt sarnased, ent vormilt erisugused.
Meeldiv kontserdil käik jätab kuulajasse helge ja sooja jälje, vastupidise kogemuse meenutamisest hoidutakse.
Aastakäigus tõusevad esile Natsume Sōseki, Samuel Becketti, Mihhail Šiškini ja Carl Hermann Hesse kultuurilooküllased teosed, kus on sõnastatud piiripealsuse kogemus.
Patrick Deville: „Kui olen mõnel maal kogunud materjali järgmiste raamatute jaoks, olen tutvunud ka sealse kirjanduselu ja kirjanikega, et kutsuda nad festivalile.“
Jens Halfwasseni raamat ei ole lahja lektüür: kes suudab Halfwasseniga kaasa minna, kerkib dialektika peadpööritavasse kõrgusse.
Raamat lugejale, kellele saksa sotsiaalteaduste tehniline sõnavara on konti mööda, kuid filosoofilise mõtlemise avarus täiesti tundmata.
Kohale on jõudnud domineerimatuse ühiskond, mis seisneb lihtsas arusaamas, et inimese allutamine ei ole aktsepteeritav, seda ka juhul, kui allutatu õigusi otseselt ei kammitseta.
Valeria Bruni Tedeschi: „Võib-olla poleks ma pidanud seda filmi üldse tegema, sest selle eest makstav hind oli liiga kõrge.“
Aap Tepper: „Digiteerimist tuleb vaadata kui tõlkeprotsessi, kus vastutus ja võim on tõlkija käes ning vahendid sõltuvad ressurssidest.“
Pritzkeri auhinna laureaat David Chipperfield: „Muuseumid ei tohiks olla huvitavamad kui kunst seal sees.“
Vestlusringis arutatakse, milline on Eesti hoonete renoveerimise plaan, millise arhitektuuriinnovatsiooni see endaga võiks kaasa tuua ning miks on see riiklikult oluline.
33 riigis korraldatud küsitluses tuli osalejatel kujutleda end ajas tulevikku rändamas, et sealt oma oleviku minale kiri saata.
Astronoomidel ei ole varem olnud tegemist sellise iseäraliku objektiga, mis tulnuna väljastpoolt Päikesesüsteemi oleks lennanud sellest läbi.
Valgustussajand tõi alkeemia langemise teaduste kuninga troonilt, ent tõi ka tibudeloenduse: palju jäi sõelale, kultuurimällu ja rakenduslike loodusteaduste töölauale.
Täpsus on kui murdepunkt, kus kohtuvad inimlik planeerimine käsikäes inimliku suutlikkusega ning ülejäänud maailma rütm ja jumalik huumorimeel.
Toomas Kalve piltides on alati üks asi, mis judinaid tekitab: sagedasti valgus, aga vahel on ka detail toetatud nõnda, et kui seda mõista, variseb turvatunne koost.
Intellektuaalne kirg on kahes mõttes ohtlik: seda ei mõisteta ning see ei pruugi sobida eksponeerimiseks.
„Kõik, kõikjal ja korraga“ ning „Vaal“ kujutavad endast kaht otspunkti nähtamatul teljel, millele saab paigutada terve filmiaasta saadused.
Cēsise kontserdimaja suurima lava täitis Balti muusika päevade avakontserdil Läti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Guntis Kuzma juhatusel.
Kumus eksponeeritud Vītolsite kogu näitus on praegu vajalikum kui kunagi varem. See aitab meeles pidada minevikukogemusi ja teekonda siirdeaja paradigmatusest praegusesse aega.
„Ceciliana“ puhul tasub uljalt usaldada festivali kunstilise juhi Imbi Tarumi lennukust ja nõudlikkust ning läbimõeldud muusikavalikut.
Tallinna Kammerorkestri juubelit silmas pidades ei või teada, kuhupoole orkestri teed hargnevad. Üks on kindel: praegu on neil hea aeg!
Oscari võitnud „Navalnõi“ vastab küsimusele, kas Ukraina sõda on üksnes Vladimir Putini sõda või on selle taga terve vene rahvas.
Rännak läbi vahelduvate meeleolude pakkus kirgastavaid hetki, kus sai jälgida teisenemisi mõtisklusmere allhoovustest rannariba paitavate laineteni.
Tänavuse Pärnu fotofesti teema „Paus“ tähendab taotluslikku puhkuse võtmist, ka mürast ja erialastest ambitsioonidest, mis seotud nüüdiskunsti kontseptuaalsete ideaalidega.
Kapitalistlikus turumajanduses saab apoliitilisest ja neutraalsest kunstist keskkonna hävitamise tööriist.
Jaan Kaplinski ja Kadri Kõusaare „JKKK. Kirjavahetus 2007–2021“
VII vanamuusikafestival „Ceciliana“
märtsiküüditamise mälestuskontsert
Tallinna Kammerorkestri 30. tegutsemisaastat tähistavad kontserdid
näitus „Mälu arheoloogid. Kunstikogu Vitols Contemporary“
dokumentaalfilm „Trail Baltic. Väljasõit rohelisse“
Oscari-filmid „Kõik, kõikjal ja korraga“ ning „Vaal“