Lõppenud septembrikuu oli üks kõige soojemaid, mida inimesed on eales mõõtnud, kui mitte kõige soojem. Esialgsetel andmetel jäi see alla vaid eelmise aasta rekordkuumusele. See on järjekordne (peaaegu) purunenud rekord jadas, kus rekordid aina langevad nagu doominokivid.
Nullindate alguses sündinud inimesele ei kõla see teade ei uudse ega tähelepanuväärsena: temperatuurirekordid, eelkõige just eriliselt kuumad tulemused on tiksunud meie igapäevaelu taustal sünnist saati. Minu elu esimene suvi oli 2003. aastal, mil enneolematu…
Kujuta ette olukorda, kus sa oled teiste inimeste tegevuse tõttu õige pea kaotamas kõike eluks vajalikku: vett, toitu, õhku, kodu ja sidusat ühiskonda. Mida sa oleks siis valmis tegema elu kaitseks?
Eelmisel nädalal tuli Suurbritanniast uudis, et viis keskkonnakaitseliikumise Just Stop Oil aktivisti mõisteti neljaks-viieks aastaks vangi. Nende süü: Zoomis koosoleku pidamine kiirteel vägivallatu kliimameeleavalduse korraldamiseks. Kohtu otsus ei tee kliimamuutusi, elurikkuse kadu ega ühtegi teist keskkonnakriisi vähem ohtlikuks. Küll on…
Kui tavaliselt seostatakse keskkonnaaktivismi noortega, siis kahe nädala eest saavutasid kliimaõiguses ajaloolise võidu hoopis Šveitsi eakad daamid. Nimelt pöördusid nad Euroopa Inimõiguste Kohtusse väitega, et Šveits ei tee kliimamuutuste leevendamiseks piisavalt, mistõttu ohustavad kuumalained nende tervist. Kohus leidis esimeses omataolises otsuses, et Šveits on oma loiu tegevusega kliimamuutuste pidurdamisel tõesti rikkunud oma kodanike era- ja perekonnaelu puutumatust.
See kohtusaaga tekitab küsimuse: miks ei ole Eestis pöördunud kliimavanaemad kohtusse, et kaitsta oma…
„Teie ütlete kliimakriis, Eesti ütleb, et tegutseme.“ Just nende sõnadega võttis Kaja Kallas kokku Eesti sõnumi üleilmsel kliimakonverentsil COP28. Konverentsi tulemus oli ühelt poolt ajalooline – esimest korda kolme kümnendi jooksul mainiti lõpptekstis kliimamuutuste peamist põhjust fossiilkütuseid –, teisalt täiesti ebapiisav selleks, et hoida kliimasoojenemist enam-vähem elamiskõlblikes piirides.
Eesti sõnum konverentsil oli armutult silmakirjalik. Õigupoolest olid sõnad täpselt õiged, aga teod sellega vastuolus. Kuidas teisiti anda hinnang sellele, et kliimakonverentsi ajal…
Riigieelarve sai hiljuti riigikogule esitatud ja õhus on lootus, et käredatest eelarvevaidlustest saab järgmise hilissuveni puhata. Silmapiiril terendab aga kaks ajaloolise tähtsusega eelarveläbirääkimist, mis tuleb lähitulevikus läbi teha.
Esimene proovikivi on Eesti süsinikueelarve kokkuleppimine. Üleilmne temperatuuri tõus on otseselt seotud atmosfääri lisatava kasvuhoonegaaside hulgaga: iga 1000 gigatonni süsihappegaasi kergitab Maa keskmist temperatuuri 0,45 kraadi võrra.1 Et kliimasoojenemine jääks 1,5 kraadi piiresse, mis on vajalik ühiskonna kestmise tagamiseks, oli 2018. aasta alguseks…
Et Eesti riik ja inimesed oleksid vabad ka järgmised 30 aastat ja kauemgi, peame kaitsma keskkonda. Esmapilgul kummaline mõttekäik: kas pole mitte keskkonnahoid just üks suur vabaduste piiramine?
Kui me ei leevenda praegu kliimakriisi ja elurikkuse kadu, seisame edaspidi silmitsi paljude vabaduste kitsendamisega. Tugevamad kuumalained sunnivad meid tervise kaitseks päevade kaupa konditsioneeritud ruumidesse varjuma ning tekitavad sundkulutusi õhu jahutamiseks. Soojamaareisid muutuvad põrgukuumuses ja maastikupõlengutes võimatuks. Ettearvamatute ilmastikuolude tõttu võib hävida toidusaak.,…
Praegu käib ühiskonnas valus vaidlus riigieelarves laiutavate aukude täitmise üle. Arutame, kas koguda mõni miljon eurot riigieelarvesse majutusasutustelt või meediaväljaannetelt. Aga miks ei räägi me maksudebatis sellest, kui odav on hävitada keskkonda?
Loodus on meie olemise ainus vältimatu tingimus, nagu ütleb Hasso Krull. Seda arvestades on looduse kahjustamine hämmastavalt odav. Eriti kummalisel kombel annab keskkonnatasude süsteem eelise nendele, kes keskkonda rohkem kasutavad. Näiteks maksavad maagaasi suurtarbijad gaasi eest madalamat aktsiisimäära kui…
Eelmisel nädalal andis valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu (IPCC) välja kuuenda ülevaateraporti* ehk kokkuvõtte inimkonna parimast teaduslikust teadmisest kliimamuutuste kohta. Peamine sõnum: senine tegutsemine kliimakriisi ohjeldamiseks on olnud ebapiisav, kuid nüüd otsustavalt tegutsedes on veel lühikese aja jooksul võimalik kindlustada elamiskõlblik tulevik tervele inimkonnale. Iga süsinikutonn loeb.
Praegu kokkupandava koalitsiooni otsustest sõltub, kas lähiaastate Eesti on jätkusuutlikum või annab oma panuse Maa kliima elamiskõlbmatuks muutmiseks. Kui moodustatav valitsus kaldub ebameeldivast teaduslikust tõest kõrvale…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Põlevkivituha ladustamise eest tuleb tasuda kümme korda vähem kui koduste olmejäätmete prügimäele viimise eest. Ainuüksi riigiettevõte Enefit Power tekitas eelmisel aastal üle 4 miljoni tonni põlevkivituhka. Pildil Püssi tuhamägi.Tibukonn / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons