Puude taga on laps
Lavastuses „Poiss, kes nägi pimeduses“ avatakse õrnalt ja seejuures ausalt teemad, millest paljud õnneks midagi ei tea, aga räägitakse ka asjadest, millest teatakse rohkem kui tahaks.
Müür, mis hakkab pragunema
Esimees Mao ajal seljatas Hiina varblased, teisel poolajal läheb vastupidi.
Kraadi iga murdosa loeb
Praegu kokkupandava koalitsiooni otsustest sõltub, kas lähiaastate Eesti on jätkusuutlikum või annab…
Soovituste loend kirjanduse auhindamise tõhustamiseks
Lugejale, kes ei ole asjaga kursis: ihaldusväärseimaks peetakse justkui kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindu. Need on need, mida jagatakse…
Ma lähen ja tulen koos teiega
Rasa Bugavičute-Pēce näidendi rikkust kinnitab asjaolu, et kahes riigis ja kolmes keeleruumis valminud lavastused on lüürilis-mõtlikult tundetoonilt sarnased, ent vormilt erisugused.
Eesti teatri auhindade laureaadid 2022. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest
Milline muusika jääb kuulajas (h)elama?
Meeldiv kontserdil käik jätab kuulajasse helge ja sooja jälje, vastupidise kogemuse meenutamisest hoidutakse.
Lugemis- ja kirjutamiskool LR II
Aastakäigus tõusevad esile Natsume Sōseki, Samuel Becketti, Mihhail Šiškini ja Carl Hermann Hesse kultuurilooküllased teosed, kus on sõnastatud piiripealsuse kogemus.
Kirjanduse lendav vaip
Patrick Deville: „Kui olen mõnel maal kogunud materjali järgmiste raamatute jaoks, olen tutvunud ka sealse kirjanduselu ja kirjanikega, et kutsuda nad festivalile.“
Teispool tavalist
Jens Halfwasseni raamat ei ole lahja lektüür: kes suudab Halfwasseniga kaasa minna, kerkib dialektika peadpööritavasse kõrgusse.
Tüütu visand
Raamat lugejale, kellele saksa sotsiaalteaduste tehniline sõnavara on konti mööda, kuid filosoofilise mõtlemise avarus täiesti tundmata.
Nursipalu on võimalus, mitte probleem
Kohale on jõudnud domineerimatuse ühiskond, mis seisneb lihtsas arusaamas, et inimese allutamine ei ole aktsepteeritav, seda ka juhul, kui allutatu õigusi otseselt ei kammitseta.
Kunstidraama ja eludraama
Valeria Bruni Tedeschi: „Võib-olla poleks ma pidanud seda filmi üldse tegema, sest selle eest makstav hind oli liiga kõrge.“
Digiteerimine kui tõlkeprotsess
Aap Tepper: „Digiteerimist tuleb vaadata kui tõlkeprotsessi, kus vastutus ja võim on tõlkija käes ning vahendid sõltuvad ressurssidest.“
Arhitekt kui Faust
Pritzkeri auhinna laureaat David Chipperfield: „Muuseumid ei tohiks olla huvitavamad kui kunst seal sees.“
Hoone renoveerimine algab elanikust
Vestlusringis arutatakse, milline on Eesti hoonete renoveerimise plaan, millise arhitektuuriinnovatsiooni see endaga võiks kaasa tuua ning miks on see riiklikult oluline.
Mis juhtub pärast kriisi?
33 riigis korraldatud küsitluses tuli osalejatel kujutleda end ajas tulevikku rändamas, et sealt oma oleviku minale kiri saata.
Oumuamua. Kas miski kosmosest külastas meid?
Astronoomidel ei ole varem olnud tegemist sellise iseäraliku objektiga, mis tulnuna väljastpoolt Päikesesüsteemi oleks lennanud sellest läbi.
Alkeemia – haigutav lünk meie koolihariduses
Valgustussajand tõi alkeemia langemise teaduste kuninga troonilt, ent tõi ka tibudeloenduse: palju jäi sõelale, kultuurimällu ja rakenduslike loodusteaduste töölauale.
Täpsus
Täpsus on kui murdepunkt, kus kohtuvad inimlik planeerimine käsikäes inimliku suutlikkusega ning ülejäänud maailma rütm ja jumalik huumorimeel.
Eilse päeva plaadipood
Kalve ülekuulamine raevanglas
Toomas Kalve piltides on alati üks asi, mis judinaid tekitab: sagedasti valgus, aga vahel on ka detail toetatud nõnda, et kui seda mõista, variseb turvatunne koost.
Kirg esimesest pilgust
Intellektuaalne kirg on kahes mõttes ohtlik: seda ei mõisteta ning see ei pruugi sobida eksponeerimiseks.
Vaatemängust ja narratiivist, laokilolekust rääkimata
„Kõik, kõikjal ja korraga“ ning „Vaal“ kujutavad endast kaht otspunkti nähtamatul teljel, millele saab paigutada terve filmiaasta saadused.
Uus ja uusim looming Balti muusika päevadel
Cēsise kontserdimaja suurima lava täitis Balti muusika päevade avakontserdil Läti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Guntis Kuzma juhatusel.
Erakogujad kunstielu elushoidjatena
Kumus eksponeeritud Vītolsite kogu näitus on praegu vajalikum kui kunagi varem. See aitab meeles pidada minevikukogemusi ja teekonda siirdeaja paradigmatusest praegusesse aega.
Pealelend – Ainiki Väljataga, Autorihüvitusfondi tegevjuht
Läheneb laenutustasu avalduste esitamiste tähtaeg! Autorihüvitusfond ootab autoritelt nende teoste laenutamise eest tasu saamise avaldusi 15. aprillini. Eelmisel aastal eraldas kultuuriministeerium laenutustasudeks silmapaistvalt väikese…
Elamusenäljas publiku rõõmuks
„Ceciliana“ puhul tasub uljalt usaldada festivali kunstilise juhi Imbi Tarumi lennukust ja nõudlikkust ning läbimõeldud muusikavalikut.
Neil on hea aeg!
Tallinna Kammerorkestri juubelit silmas pidades ei või teada, kuhupoole orkestri teed hargnevad. Üks on kindel: praegu on neil hea aeg!
Film Venemaast, mida enam ei ole
Oscari võitnud „Navalnõi“ vastab küsimusele, kas Ukraina sõda on üksnes Vladimir Putini sõda või on selle taga terve vene rahvas.
Valgusluikede tasane tiivapuudutus
Rännak läbi vahelduvate meeleolude pakkus kirgastavaid hetki, kus sai jälgida teisenemisi mõtisklusmere allhoovustest rannariba paitavate laineteni.
Augustis esimest korda Kärdla kirikus kõlanud Robert Jürjendali tsükkel koorile…
Valgusega kirjutatud vaikus
Tänavuse Pärnu fotofesti teema „Paus“ tähendab taotluslikku puhkuse võtmist, ka mürast ja erialastest ambitsioonidest, mis seotud nüüdiskunsti kontseptuaalsete ideaalidega.
Neutraalsusest ja apoliitilisusest keskkonnateemade käsitlemisel (filmi)kunstis
Kapitalistlikus turumajanduses saab apoliitilisest ja neutraalsest kunstist keskkonna hävitamise tööriist.
