2025-39 (4063)

Vadi mudimised
Näib, et juba hallidest aegadest peale on dramaturg Urmas Vadi astunud oma kindlat rada, püsides reaalsuse ja fiktsiooni käänulisel keskteel.     
Georg Savisaar / ERR / Scanpix

Vadi mudimised

Urmas Vadi kogumiku kuut näitemängu ühendab tugevalt kirjanduslooline taustamuster: valdav osa neist on nn kirjanikunäidendid, mille keskmes üks tuntud eesti literaat.

Ilmajäetust võimendab hoolimatu ruum

Eelmine nädal pakkus nosimiseks ohtralt ruumimõtteid. Toimus suisa kolm ruumilisi otsuseid käsitlevat kogunemist.
Toompeal komandandimajas toimus haridusrändega seotud arengu­seire seminar, kus esitleti mitut uuringut. Pole just üllatav, et kergem on koolivalikut teha, kui oled jõukam, elad hästi korraldatud bussiühendusega varustatud linnalises piirkonnas. Lisaks kasvatab ilmajäetus enesele koheva saba – kehvemad majanduslikud võimalused ei lase…

Teatripettumus ei hüüa tulles

Mõjub ärritavalt, kui aeg-ajalt kasutab mõni ajakirjanik, olgu või tahtmatult, ära oma ametit ning elab ajaleheveergudel kommentaari-kolumni vormis välja töövälises elus aset leidnud olmelistest sündmustest tingitud pahameelt. Kvaliteetse ajakirjanduse üks põhilisi alustalasid võiks olla tasakaalustatus, arukas arutelu selle üle, mis põhjustel üks või teine osapool midagi teeb. Kui aga lajatada, teemasse süvenemata, oma emotsioonid…
Jäädvustus kui millegi ajalukku kirjutamine

Jäädvustus kui millegi ajalukku kirjutamine

Kultuurikommunikatsiooni keskmaal pole just liiga palju kohti pika, kompetentse, süveneva arvustuse ja ülevaateartikli avaldamiseks. Ometi on seda sorti refleksioon kultuuriprotsessis eluliselt vajalik.

Küll ta suhkru ja moosiga läheb
„Juulikuu lume“ (fotol Nils Mattias Steinberg ja Kadri Rämmeld) loos ega lavastuses pole midagi eriti ebatavalist, avangardset ega raju.      
Gabriela Järvet

Küll ta suhkru ja moosiga läheb

„Juulikuu lumi“ äsab laiskadele loojatele, kes publikut ära kasutavad, esitades pseudointellektuaalset loba ja tehes näo, et tegemist on šedöövriga.

Jafar Panahi elukestev võitlus Iraani režiimi vastu
Mehaanik tunneb juhuslikult kohatud mehes ära salapolitsei ülekuulaja. Kättemaksuvõimalusest pimestatuna tõttab ta oma kunagist piinajat röövima ning kõrbesse matma.      
Kaader filmist

Jafar Panahi elukestev võitlus Iraani režiimi vastu

Cannes’i Kuldne Palmioks ja teised „Lihtsalt ühele õnnetusele“ antud auhinnad on vaid aseaine – lavastaja Jafar Panahi tegelik siht on vaba ja inimõigusi austav Iraan.

Keelelised kohtumised
Kohati naiivsena tunduv noormees In-guk (Ha Seong-guk) pakub Irisele (Isabelle Huppert) peavarju ja emotsionaalset tuge.     
Kaader filmist

Keelelised kohtumised

Lõuna-Korea režissööri Hong Sang-soo hiljutisim film „Reisija vajadused“ on minimalistlik ja selgeid seoseid eirav teos, mille kandvaks elemendiks on keelepoeesia.

Vikerkaare lõpus on Šveitsi panga konto
Taavis (Märt Pius) on kõik keskpärane, hirmud kaasa arvatud. Olukorda ei päästa, „ei võrguta“ vaatajat kaasa tundma ka tema abikaasa Liisa (Steffi Pähn).    
 Kaader filmist

Vikerkaare lõpus on Šveitsi panga konto

„Uus raha“ ei pane tegelastele kaasa tundma, kuid kutsub esile palju mõtteid raha kõikvõimsusest. Raha keele kõla summutab kõik muu.

Euroopa tõusev täht
Iiris Tähti Toom ja Henri Kopra leiavad, et Kopli rahvamaja on just selline keskkond, mis neid inspireerib.     
Anneli Ivaste

Euroopa tõusev täht

Hiljuti pälvis Uue Euroopa Bauhausi tõusva tähe auhinna Kopli rahvamaja kogukonnahoov kui hea näide, kuidas asukaid kaasata ja juba kasutatud ehitusmaterjali väärindada.

Uue suurhalli ehitamise ettevalmistused on alanud

Ka arhitektuuriliselt oluline linnahall ei asendaks 15 000 inimesele mõeldud suurhalli ehitamise vajadust, kuna see ei vasta tänapäeva kontserdiproduktsioonide ruumilistele ja tehnilistele tingimustele.

Mõni aeg tagasi kerkis avalikkuse ette küsimus, kas on võimalik juba 2029. aastal Eestis korraldatav korvpalli EM pidada uues suurhallis, mis mahutaks märkimisväärselt rohkem publikut kui praegune…
Arvo Pärdi mõttemaastikud
Konverentsi üks peaesinejaid oli Harvardi ülikooli emeriitprofessor Christoph Wolff, kes käsitles oma ettekandes Bachi loomingu olulist rolli Pärdi muusikas.          
Birgit Püve

Arvo Pärdi mõttemaastikud

Konverentsil, mille keskmeks Pärdi mõttemaastikud, toodi esile mitmeid uusi uurimissuundi, eeskätt semiootika vallas, kuid värske pilguga vaadati ka varasemaid käsitlusi.

„Credo“ kolmes võtmes
Eesti Festivaliorkestri turneel soleerisid jaapani viiuldaja Midori (paremal) ja Hans Christian Aavik.     
Gunnar Laak / Eesti Kontsert

„Credo“ kolmes võtmes

Arvo Pärdi juubeliaastal on avanenud tavapäratu võimalus kuulata korduvalt ka neid teoseid, mis muul ajal kontserdikavadesse nii sageli ei jõua.

Kompromissitu ja heas mõttes veider
Erik Alalooga festivali kolmandal päeval kineetiliste objektide abil kraftwerkilikku kompositsiooni loomas.      
Maria Aua

Kompromissitu ja heas mõttes veider

Kümnenda helikunsti- ja muusikafestivali „Üle heli“ mitmekesine programm viis kuulaja helikeele ja tähenduste piirimaile.

Peeter Tulviste – mees, kes mõtestas Eestit
Peeter Tulviste Eesti Teaduste Akadeemias 1994    
 Erakogu

Peeter Tulviste – mees, kes mõtestas Eestit

28. oktoober on humanisti, intellektuaali, akadeemilise mõtleja, riigimeheliku tegutseja ja teadusjuhi Peeter Tulviste 80. sünniaastapäev.

Inimene masina ees. III
Joonista ja värvi: AI-tont.

Inimene masina ees. III

Tehisintellektil on niisamagi piisavalt ebameeldivaid omadusi – pole vaja sellele jumalalaadseid võimeid kujutleda.

Intellektuaalne mõte, südametarkus ning käsi teevad koostööd
Müstiline nägemus sule ja tindiga. Peadest moodustuv visuaalne embleem tekstide vahel Dellingshuseni raeprotokollides.   
Tallinna Linnaarhiiv

Intellektuaalne mõte, südametarkus ning käsi teevad koostööd

„Conrad Dellingshuseni joonistatud maailm“ on raamat XVI sajandi irdpiltidest, mis sündinud sõna kõrvale – tekstide äärealadele, paberi servale Eestimaal.

Kõige ilusam keskmine sõrm patriarhaadi pihta
Maria Kapajeva on alati olnud julge kunstnik, aga nii julgena pole teda veel nähtud.           
Marje Eelma

Kõige ilusam keskmine sõrm patriarhaadi pihta

„Neist ilma jäädes saab minust tervik“ on poliitiliselt laetud teemade kiuste pigem poeetiline kui vihane näitus.

Laskumine õõvaorgu
Iga teos võib olla rõõmsalt värvikirev, kuid hubasuse ülekülluses Krõõt Kukru näituse tähendusväli muutub.     
Mana Kaasik

Laskumine õõvaorgu

Krõõt Kukru näitusel „Elutuba“ tundub kõik ilus ja helge, kuid selle kõige all peituks nagu mingisugune oht, mis ei ilmuta end ka siis, kui pealispinda üksjagu kaua kratsida.

Ei jõua vilju kokku korjata
Sandra Mirka ja Alejandra Alarcóni väljapanek EKA galerii esimesel korrusel oli pilkupüüdev.     
Odie Lap Chun Chow

Ei jõua vilju kokku korjata

Kõrvuti asetsedes näitlikustasid kaks sama tüüpi näitust hästi seda, mismoodi ühine vaimustus (võlu)aias käimisest ei garanteeri alati üht ja sedasama saaki.

Kirjutamine kui tõlkimine

Kirjutamine kui tõlkimine

Miks eelistab osa kirjanikke end väljendada emakeele asemel muus keeles? Mõnele pakub rännak võõrkeeltes rikastava kogemuse, mõnel aitab ellu jääda.

Luule ilu ja metafoor

Luule ilu ja metafoor

Jorge Luis Borgese „See värsikunst“ võtab kohe alguses tuurid üles ja sööstab paigalt nagu Apolloni kont.

Maret Maide 30. IX 1942 – 15. X 2025

15. oktoobril lahkus meie seast 83aastasena kirjastaja Maret Maide, kes lõi 1991. aastal kirjastuse Varrak.
Maret Maide sündis 1942. aastal Tallinnas ja lõpetas Viru-Jaagupi keskkooli 1961. aastal. Kõrghariduse omandas ta 1974. aastal Tartu Riikliku Ülikooli romaani-germaani keelte ja kirjanduse erialal.
Maret sai kirjastamiskogemused kirjastusest Valgus, algul korrektorina, hiljem peatoimetuses toimetajana. Ajal, mis soodustas uute kirjastuste teket, otsustas ka…
Raamatutornid kõrguvad taeva poole 
Märten Rattasepp, arvutimängude stsenarist
Erakogu

Raamatutornid kõrguvad taeva poole 

Mu riiulid, raamatuist üle koormatud, on jaotatud Tallinna ja Tartu vahel. Kuna riiulisse rohkem ei mahu, kõrgub mul Tallinnas lauanurgal raamatute kolmiktorn. Ähvardavalt, valmis iga hetk langema (nagu…

Raamatud teevad maailma paremaks

Kafka väitis, et inimene peaks end kinnisideedel juhtida laskma. See on hea nõu – ja mitte ainult raamatute lugemise puhul.

Kaua aega sisendasin endale, et raamatuid ei ole vaja osta, et vajaliku saab raamatukogust kätte, et raamatud on järjekordsed n-ö asjad, mida ei peaks liiga palju olema. Sest liiga palju asju ei ole…
Esiküljel kirjanik Urmas Vadi
Kris Moor

Esiküljel kirjanik Urmas Vadi. Foto Kris Moor.

Teadus

Kirjandus

Kunst

Muusika

Film

Arvamus

Arhitektuur

Lõpulugu

Sotsiaalia

Teater

Raamaturiiul

Sirp