Jaan Krossi trotslikkus ja Sveta Grigorjeva kompromissitus
„Frankenstein“…
Kirjuta odavamalt!
Keerake (e)kraan kinni!
Mul on suurenenud silmade kontrastitundlikkus, nii et…
Hennoste keeletegu
Tiit Hennoste: „Keele kasutamise juures on kõige olulisem vigade tekitamise ja parandamise mehhanism. Oleme jälle samas hea ja vea punktis.“
Tõnu Kaljuste kui kaljukindel institutsioon
Tõnu Kaljustet võib vaadelda omaette institutsioonina: ta on oma elutööga teinud ära rohkem kui nii mõnigi asutus.
Peeter Simm ja 50 aastat lugusid
Peeter Simmi on alati huvitanud inimene, kellesse ta suhtub enamasti erakordse empaatiaga, mida tal jätkub isegi lurjustele, sest ka need on mõistmist väärt.
Eesti esimene andmeteadlane
Teaduse elutööpreemia laureaat Leo Võhandu on üks Eesti arvutiajastule alusepanijaid ja informaatika ülesehitajaid.
Pool sajandit Läänemere Liidu asutamisest
Tšehhoslovakkia opositsiooniline ühendus Läänemere Liit edendas tõlkimist ning tutvustas tšehhidele Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi ja kultuurielu.
Saksa küsimus
Saksamaa ei tohtinud enam iial ohustada Euroopa julgeolekut. Ja tõsi, ta ei ohustagi enam. Või kui, siis oma nõrkusega.
„Enam ei taha ma peituda umbisikulise kõneviisi taha.“
Kunstikriitiku Orit Gati sõnul peaks hea tekst alati sisaldama ka omaeluloolisust, kuigi millegipärast avaldatakse naistele tugevamat survet kirjutada keerulistest asjadest trauma võtmes.
Paljajalu sümfooniakontserdil
Vaimustas ERSO ja peadirigendi leidlikkuse kõrgeim pilotaaž leida ruumipuudusele ning kõrbeteemale ühtne, tabav lahendus, mille tulemusena sündis unikaalne elamus.
Arhitekt on autor
Lembit-Kaur Stöör: „Tavaline on olukord, et löön lehe lahti, loen maja ehitamisest või avamisest, aga seda, kes maja tegi, pole mainitud poole sõnagagi.“
Kuidas vaatab pime laps teatrit?
Pimedate ja vaegnägijate puhul on oluline olla näitlejatele võimalikult lähedal: nägemisjäägi korral on siis midagigi näha ja igal juhul on helid niimoodi mõjusamad.
Näita, mitte ära ütle
Tummfilmide abil saab peale tagasivaate XX sajandi alguse argiellu heita ajastule ka kultuuriantropoloogi pilgu – süveneda selle perioodi kultuuri-, klassi-, soo-, väärtus- ja esteetilistesse kategooriatesse.
Kadrioru pargi tagala
Vaatamata oranžerii sinivereliselt ekstravagantsetele juurtele ei saa linna uusimas triiphoones flanöörid sompus ilma kiuste apelsinipuude all kohvi rüübata.
Reeturi puine ja vaevaline teekond
„Reeturi“ visuaalne-tehniline pool on võrdväärne välismaiste analoogidega, aga loovestmises ja karakteriloomes jäädakse žanri tippudest siiski mitu sammu maha.
Raamaturiiulid siin, raamaturiiulid seal
Tuglase ja Underi raamatukogud
Kõrbevalguse ulmas
Nii „Araabia öö“ lavakujundus, lugu kui ka lavastus tervikuna tõid silme ette pildi idamaisest maotaltsutajast, kelle vilepillimängu saatel kerib end korvist välja suur madu.
Riigi kultuuri aastapreemiad 2024
Eelmise aasta Veneetsia biennaalil esindas Eestit Edith Karlson uhke ja tontliku väljapanekuga „Hora lupi“. Näituse pealkirja tõlge maakeelde võiks olla „Hunditund“ ja see leidis aset suures Santa Maria delle Penitenti kirikus, põimides kokku erinevad mütoloogilised maailmad. Karlson pani oma meeskonnaga kokku…
Mullutu karjapoisist ülikooli professoriks
Raivo Mänd on saatuse tahtel ainukordselt täitnud kaht erilist rolli, mille pärast eesti looduskultuur võib talle lõpuni tänulik olla.
Kui sõnastamatu hakkab kõnelema
Kas olete kogenud seda katartilist hetke, kui muusikul õnnestub öelda muusikaga midagi keeles sõnastamatut?
Anda kuulamiseks ruumi
Helikunsti festivali „Seintel on kõrvad“ seekordne programm uurib muu hulgas ka vaimse tervise küsimusi ning mängib düstoopiliste teemadega.
Vihased naised köögis
„Saagi lõhn“ kui näidend jääb sketšiks, üheks ideeks, millest hea tahtmise puhul saaks eel- ja järellooga aretada paar hooaega köitvat teleseriaali.
Riiklikud teaduse aastapreemiad
Aastail 2021–2024 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat.
Ka seda kirja ei maksa liiga tõsiselt võtta
Igasuguse looritatud tantsu taga on veel midagi, mis taotleb aktiivselt omakasu.
Fausti valusad hitid kõlasid uues kuues
Kas alaline mässaja Maria Faust on nüüd siis sedavõrd etableerunud, et tema muusikast tehakse juba retrospektiivseid kontserdikavu?
Ajastute kooskõla
Kaks kontserti tõestasid, et ühisosa leidmisel pole muusikas piire: vahel ongi idee paremaks mõistmiseks ja edasiandmiseks vaja kõrvutada eri sajandite ja žanride mõtteid.
Linna aeg
Dan Mikkini kannatlikult jäädvustatud fotoseerias kajastub muutustele kulunud aeg ja ilmneb Tallinnasse tekkinud ruumi tagamaa.
Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiad 2024
Ene Mellov – audiovisuaalse kunsti valdkonna elutööpreemia suure südame ja kuldsete kätega nukumeistrile, kes on olnud Nukufilmi nelja põlvkonna kunstnike ning režissööride abiline nende ideede teostamisel mateerias
Asta Põldmäe – kirjanduse…
Eesti Kultuurkapitali peapreemiad 2024
Siiri Vallner ja Indrek Peil – Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimise eest
Merle Karro-Kalberg, Kalamaja peatänav. – Sirp 15. IX 2023.
Mattias Malk, Uus on taasavatud Vana-Kalamaja. – Sirp, 15. IX 2023.
Audiovisuaalse kunsti valdkond
Meel Paliale – aasta film „Pikad paberid“ – värske pilgu, hea esteetilise tunnetuse ja elutruude tegelaskujude toomise eest kinolinale
Johannes Lõhmus, Pika objektiiviga Tallinna…
Ühe jalaga Euroopas
Pidev liitlaste kallal tänitamine suuremat tšekki palgapäeval kaasa ei too.
