Algebra maailmakaardil
Valdis Laan, snd 1972, Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi algebra professor
Preemia loodusteaduste valdkonnas tööde tsükli „Poolrühmad, ringid ja kategooriad“ eest
Üks tähtsamaid matemaatika alustalasid on algebra, mille arengu kaudu on saanud võimalikuks olulised edasiminekud paljudes muudes teadusvaldkondades. Ilma tulemusteta algebras ei oleks meil ajakohaseid teadmisi universumi ehitusest, internetti, tehisintellekti koos populaarsete tekstirobotitega ega ka Eesti e-riiki koos turvalisust tagavate krüptograafiliste lahendustega.
Selle tähtsa teadusvaldkonna arengus on oma panus ka Eesti teadlastel eesotsas professor Valdis Laanega. Ta on rahvusvaheline tipp-teadlane konkreetses uurimisvaldkonnas – poolrühmadeks nimetatavate algebraliste struktuuride teoorias. Koos oma õpilastega on ta märkimisväärselt laiendanud klassikalist poolrühmade teooriat ja üldistanud saadud tulemusi üldisematele struktuuridele ehk universaalalgebratele. Laan on olnud väga produktiivne teadlane ja eranditult kõik tema artiklid käsitlevad mõnda antud valdkonna tähtsat probleemi ning sisaldavad ka kaalukaid tulemusi. Valdis Laan koos oma õpilastega on hoidnud Eestit algebra valdkonna maailmakaardil arvestataval kohal, mis lisaväärtusena on taganud ka eestikeelse matemaatikaalase kõrghariduse kõrge kvaliteedi ja vastavuse aja nõuetele.
Valdis Laan pälvis 2021. aastal Eesti Matemaatika Seltsi Arnold Humala preemia.
Jan Rahman, Egä sõnaraamat om keelele nigu sünnüpääväkingitüs. – Sirp 13. III 2015.
Tehisnärvivõrgud osakestefüüsikas
Joosep Pata, snd 1990, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur
Preemia loodusteaduste valdkonnas tööde tsükli „Masinõppel põhinev suurandmete rekonstrueerimine osakestefüüsikas“ eest
Joosep Pata on Eestis käivitanud uue uurimissuuna, mis keskendub osakestefüüsika suurandmete töötlemiseks vajalike algoritmide arendamisele masinõppe meetoditega. Tema rahvusvaheline meeskond on välja töötanud ja juurutanud uudse lähenemise osakeste rekonstrueerimiseks suure hadronite põrguti (LHC) detektorites Euroopa tuumauuringute organisatsioonis CERN. See lähenemine asendab suurandmete analüüsis käsitsi kirjutatud algoritmid tehisnärvivõrkudega, mis on täpsemad ja efektiivsemad. Pata töö on avanud Eestis uue arengusuuna osakestefüüsika andmete rekonstrueerimises ja masinõppel põhineva teadusarvutuse metoodikas.
Eestis on loodud uus rahvusvahelisel tasemel oskusteave ja töörühm masinõppel põhinevate osakestefüüsika rekonstrueerimisalgoritmide arenduses. Sellega seoses on Joosep Pata juhtimisel laiendatud tegevust tau-leptonite rekonstrueerimisalgoritmide arendamisse. Võttes arvesse Eesti liitumist CERNiga ja Eesti kui digiriigi strateegilist arengusuunda, on masinõppel ja tehisintellektil põhinevate meetodite arendamine Eestile suurepärane võimalus rahvusvahelisel teadusmaastikul.
Joosep Pata pälvis 2012. aastal üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil loodusteaduste ja tehnika valdkonnas bakalaureuseastme I koha, 2018. aastal Šveitsi Föderaalse Tehnoloogiainstituudi ETH medali eeskujuliku doktoritöö eest füüsikas.
Marek Strandberg, Joosep Pata, Meie maailm paistab olevat väike virvendus. – Sirp 12. XII 2013.
Marek Strandberg, Akadeemik Martti Raidal Higgsi bosonist ja Joosep Patast. – Sirp 12. XII 2013.
Taimede elustrateegia ja mullaorganismid
Marina Semtšenko, snd 1982, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi evolutsioonilise taimeökoloogia professor
Preemia loodusteaduste valdkonnas tööde tsükli „Taimede ja mullaorganismide interaktsioonide mitmekesisus ja roll ökosüsteemide toimimises“ eest
Taimed on maismaa ökosüsteemide energiavoo alustalad ja mullaorganismid on aineringluse ning taimede kasvu kesksed reguleerijad. Taimede elustrateegia määrab ära, kui kiiresti ja efektiivselt aineringe toimib ning kuidas ökosüsteem tervikuna globaalmuutustele reageerib.
Marina Semtšenko tööde tsükkel keskendub taimede ja mullaorganismide omavahelistele interaktsioonidele alates mikro- ja lõpetades globaalse tasemega ning toob esile seni vähe uuritud aspekte taimede põhilistest elustrateegiatest. Semtšenko töö on uudne käsitlus taime-mulla omavahelisest suhtlusest, sellest, kuidas eri strateegiatega taimed kujundavad oma mulla mikrobioomi (taimega assotsieerunud mikroobid) ja metaboloomi (metabolismi produktide kogum), mis võib mängida olulist rolli taimekoosluste kujunemisel ja funktsioneerimisel, mõjutades taimeliikide kooseksisteerimist, koosluste produktiivsust ja ajalist stabiilsust ning taimede invasiivsust. Uurimistöö tulemused on seotud kliimamuutustega kohanemise ja bioloogilise mitmekesisuse temaatikaga, aidates paremini mõista ökosüsteemide toimimist ja kujunemist ning ennustada, kuidas inimtegevus seda mõjutab.
Marina Semtšenko pälvis 2004. aastal üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi I preemia ja 2009. aastal III preemia.
Tuleviku päikesepaneelid
Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi teadlased
Ilona Oja Açik, snd 1977, professor
Malle Krunks, snd 1949, professor
Nicolae Spalatu, snd 1986, nooremprofessor
Atanas Katerski, snd 1969, vanemteadur
Preemia tehnika ja tehnoloogia valdkonnas tööde tsükli „Anisotroopsetel õhukesekilelistel absorbermaterjalidel põhinevad päikeseelemendid: disain ja säästlike tehnoloogiate arendus“ eest
Professor Ilona Oja Açiku uurimisrühma võib pidada anisotroopsete absorbermaterjalide ja nendel põhinevate uute materjalide ja päikeseelementide väljaarendamises üheks teerajajaks Euroopas. Tema juhtimisel on Eesti materjaliteadlased andnud originaalse panuse tuleviku päikesepaneelide tehnoloogiasse.
Uurimisrühma teadustöö peamised tulemused võib koondada kahte gruppi. Esimene neist hõlmab uuringuid uute anisotroopsete absorbermaterjalide valmistamise tehnoloogiate arenduse alal koos materjalide rakendamisega õhukesekilelise päikeseelemendi struktuurides. Teise grupi moodustavad päikeseelementide struktuuris kasutatavate uute elektron- ja aukjuhtkihtide materjalide ja nende valmistamise tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning uudsete aukjuhtkihtide esmakordne rakendamine Sb2S3 tüüpi päikeseelementides. Tähtsamateks saavutusteks on poolläbipaistvate õhukesekileliste päikeseelementide arendamine, mis võimaldab neid kanda näiteks aknaklaasidele ja siseruumides töötavad päikeseelemendid, mille valmistamiseks on kasutatud uudseid ressursisäästlikke tööstustehnoloogiad.
Ilona Oja Açik pälvis 2003. aastal Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursil I koha ja 2008. aastal üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil III preemia.
Malle Krunks pälvis 1985. aastal Eesti NSV teaduspreemia, 1998. ja 2009. aastal riigi teaduspreemia, 2014. aastal Tallinna Tehnikaülikooli aasta teadlase tiitli, 2018. aastal Tallinna Tehnikaülikooli teenetemedali, 2018. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning 2022. aastal Eesti Teaduste Akadeemia medali.
Nicolae Spalatu pälvis 2017. aastal üliõpilaste teadustööde riikliku konkursil loodusteaduste ja tehnika valdkonnas III preemia ja 2019. aastal Tallinna Tehnikaülikool aasta arendustöö tiitli.
Merle Karro-Kalberg, Seal, kus lõpeb asfalt, algab nutitee. – Sirp 20. X 2017.
Mikrobioom ja tervis
Elin Org (töörühma juht), snd 1974, Eesti geenivaramu teaduskeskuse juht, Tartu Ülikooli genoomika instituudi asedirektor
Kreete Lüll, snd 1992, Eesti geenivaramu teaduskeskus, Tartu Ülikooli genoomika instituudi mikrobioomika nooremteadur
Oliver Aasmets, snd 1993, Eesti geenivaramu teaduskeskus, Tartu Ülikooli genoomika instituudi statistilise metagenoomika teadur
Kertu Liis Krigul, snd 1992, Tartu Ülikooli genoomika instituudi mikrobioomika nooremteadur
Preemia arsti- ja terviseteaduste valdkonnas tööde tsükli „Soole mikrobioomi seosed tervisega – uus perspektiiv terviseuuringutes“ eest
Elin Oru töögrupi keskseks teemaks on uurida, kuidas muutused soole mikrobioomis on seotud inimese tervisliku seisundiga ja kuidas neid teadmisi oleks võimalik rakendada meditsiinis, näiteks prognoosida haigusriske, diagnoosida haigusi või personaliseerida ravimikasutust. Uurimustsükkel põhineb ühelt poolt laialdasel rahvusvahelisel koostööl ning teiselt poolt Eesti mikrobioomi kohordil, millesse on kaasatud üle 2500 Eesti geenidoonori. Uurimistsükli üks tähtsamaid töid näitab, et antibiootikumide kasutamise toime soolestiku mikrobioomile on märksa pikaajalisem kui seni arvatud. Samuti jõuti tulemusele, et antibiootikume korduvalt kasutanud inimeste mikroobikoosluse manustamine hiirtele toimib nõrgestavalt soolestiku kaitsebarjäärile, mistõttu muutub see vastuvõtlikumaks põletikele ja patogeenidele. Uuringute tulemusena näidatakse ka seda, kuidas soolestiku mikrobioomi koostis on seotud erinevate haiguste esinemise või riskiga. Kokkuvõttes on Elin Oru juhitud mikrobioomi uurimisgrupi töö tulemused pannud tugeva aluse mikrobioomi, genoomika ja tervise vaheliste uuringute läbiviimiseks ja nende tulemuste rakendamiseks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
Elin Org pälvis 2002. aastal Eesti Teaduste Akadeemia teadustööde konkursi preemia magistritöö eest ja 2006. aastal I auhinna üliõpilaste teadustöö konkursil doktoritöö eest.
Kertu Liis Krigul pälvis 2017. aastal Vikipeedia aasta teadusfotograafi ja 2020. aastal riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija tiitli, 2021. aastal Tartu Ülikooli aumärgi ning 2023. aastal Eesti Teaduste Akadeemia „Teadus 3 minutiga“ laureaadi tiitli ja L’Oréal-UNESCO noorte talentide Baltikumi programmi „Naised teaduses“ auhinna.
Naissoost tippteadlaste portaali AcademiaNet lisandub 80 Eesti teadlast. – Sirp 6. IV 2020.
Parem elu piimalehmadele
Kerli Mõtus, snd 1982, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kliinilise veterinaarmeditsiini õppetooli kaasprofessor
Preemia põllumajandusteaduste ja veterinaaria valdkonnas tööde tsükli „Piimalehmade praakimine ja hukkumine kaasaegsetes kõrgetoodangulistes piimakarjades – multidistsiplinaarne uuring“ eest
Piimatootmine on üks tähtsamaid põllumajandusvaldkondi Eestis. Meie piimaveiste tootmisnäitajad on ühed Euroopa Liidu kõrgemad. Suur surve piimatoodangu kasvatamisele lehma kohta vähendab lehmade tootlikku iga, tõstes loomade karjast väljapraakimise riski.
Nii Eestis kui ka mujal maailmas kontsentreerub piimatootmine üha suurematesse farmidesse. Seetõttu on vajalik teada lisaks palju-uuritud loomapõhistele riskiteguritele kompleksselt karjapõhiste tegurite mõju piimalehmade tervisele ja heaolule. Viimased hõlmavad muu hulgas ka loomade pidamistingimusi, farmi juhtimist ja karja haldamist.
Just sellele on keskendunud Mõtuse uurimistöö, kus kasutades valdkonna kitsaskohtade väljaselgitamiseks multidistsiplinaarset meetodit, võrdles ta sotsiaalteaduslike meetoditega saadud tulemusi veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse andmetega. Esmakordselt tehti kindlaks Eesti suurte piimafarmide epidemioloogiline olukord ja seoti need andmed farmitöötajate teadlikkuse ja farmijuhtide suhtumise uuringu tulemustega.
Uuringu tulemused võimaldavad parendada loomade tervist ja heaolu, suurendada valdkonna kestlikkust ja vähendada sektori ökoloogilist jalajälge.
Kerli Mõtus pälvis 2019. aastal Eesti maaülikooli rakendusteaduse auhinna.
Naissoost tippteadlaste portaali AcademiaNet lisandub 48 Eesti teadlast. – Sirp 27. III 2021.
Isiksuseomadused, amet ja rahulolu
René Mõttus, snd 1979, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi isiksusepsühholoogia professor, Edinburghi Ülikooli kaasprofessor
Preemia sotsiaalteaduste valdkonnas tööde tsükli „Täpsemad vastused isiksusepsühholoogia Suurtele Küsimustele“ eest
René Mõttuse maailma tipptasemel tehtud teadustööl on suur teaduslik ja rakenduslik väärtus ning see on juba leidnud laia kõlapinna nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Mõttuse juhtimisel kaardistati esimesena maailmas enam kui 250 ametiga seostuvad isiksuseomadused, kasutades selleks ligi 70 000 Eesti geenidoonori ning nende lähedaste täidetud ankeediandmeid. Analüüsi tulemuste põhjal valmis praktiline ja kõigile kättesaadav tööriist, millega saab võrrelda oma isiksuse sarnasust ühe või teise ameti pidajatega. Lisaks on René Mõttuse uuringud näidanud, et kuigi sissetulekul, suhetel, tervisel ja hiljutistel elusündmustel on teatud osa inimeste rahulolu tasemes, on see väiksem ja lühiajalisem, kui tavaliselt arvatakse. Mõttuse teadustöö näitab, et eluga rahulolu on tugevalt seotud isiksuseomadustega: nimelt võib ligi 80% rahulolu hajuvusest elanikkonnas taandada isiksuseomadustele. Lisaks kohalikule meediaruumile on René Mõttuse teadustööd kajastanud The Times, The Guardian, The Telegraph, Daily Mail ja BBC. René Mõttus on kirjutanud blogipostitusi Psychology Today jaoks ja teeb ka isiksusepsühholoogia teemalist taskuhäälingut.
René Mõttus pälvis 2018. aastal Euroopa Isiksusepsühholoogia Assotsiatsiooni noorema teadlase auhinna.
Varauusaja mitmekeelne kirjanduskultuur
Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadlased
Kristi Viiding, snd 1972, juhtivteadur
Martin Klöker, snd 1966, juhtivteadur, Osnabrücki Ülikooli lektor
Preemia humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas tööde tsükli „Eesti- ja Liivimaa varauusaja mitmekeelse kirjanduskultuuri empiiriline rekonstrueerimine, kontekstualiseerimine ja mõtestamine“ eest
Kristi Viiding ja Martin Klöker on arendanud Underi ja Tuglase kirjanduskeskusest arvestatava humanismiaja kirjanduse uurimise teaduskeskuse, mis on saavutanud tuntuse terves Euroopas. Nende viimase nelja aasta teadustulemused on keskendunud Eesti- ja Liivimaa varauusaja mitmekeelse kirjanduskultuuri empiirilisele rekonstrueerimisele ja selle kontekstualiseerimisele ning mõtestamisele Euroopa varauusaja kirjakultuuris.
Oma mahukates publikatsioonides on nad leidnud rea juhtumiuuringute alusel selgituse regiooni varauusaegse mitte-eestikeelse kirjanduse tekke, ulatuslikkuse ja eripärade tõlgendamiseks. Klöker ja Viiding on oma uurimustes näidanud, kuidas kohalik ilmalik kirjandus sai ühelt poolt mõjutusi tollase Euroopa kirjandus- ja kultuuripraktikatest, teisalt nii poliitilisest kui ka religioossest diskursusest. Näidates küll varauusaegse Liivimaa tihedat seotust Euroopaga, toovad uurijad välja, et kohalikud konfliktid, vastasseisud ja kriisid on kirjandusnähtuste ja -teoste kujunemispõhjusena isegi olulisemad kui Lääne- ja Kesk-Euroopa humanistliku ja rahvakeelsete kirjanduste mudelite pelk jäljendamine.
Kristi Viiding pälvis 1999. ja 2002. aastal Tartu ülikooli raefondi preemia, 2005. ja 2007. aastal ajakirja Keel ja Kirjandus aastapreemia, 2007. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali suure aastapreemia, 2022. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia mõttekirjanduse tõlkimise kategoorias ja 2023. aastal Poola vabariigi Eesti suursaatkonna autasu.
Kristi Viiding, Ületõlgitud „Carmina Burana“. – Sirp 8. IX 2006.
Kristi Viiding „Mis suudab üks poeet …“. – Sirp 15. X 2009.
Kristi Viiding, Surm eesliinil. – Sirp 10. I 2012.
Marju Lepajõe, Tallinna mõte on selginemas! – Sirp 5. XII 2014.
Linda Kaljundi, Kirjakultuuri ajalugu – ja veel palju enamat. – Sirp 19. XI 2021.
Märt Väljataga, Õnnis on see luule. – Sirp 7. X 2022.
Kristi Viiding, Käsu Hans kirjandustraditsioonide murdepunktis. – Sirp 9. VIII 2024.
